 |
| | |
| Ettepaneku esitaja ja kuupäev | Ettepanek / vastuväide | Tartu Linnavalitsuse seisukoht |
Kersti Kokk
22.03.11 | Meil on naaberkrundiga, Herne tn 28, koos detailplaneering käima lükatud, mille käigus soovime uushoonetuse luba saada meie kruntide tagumisse otsa, planeeritava Kõrvitsa tänava äärde. Detailplaneeringuga soovime saada luba paarismaja ehitamiseks. Majale soovime juurdepääsu Kõrvitsa tänavalt. Seoses sellega oleme huvitatud, et Linnavalitsus otsustaks Supilinna teemaplaneeringu koostamisel Kõrvitsa tänava rajamise kasuks. Loodame et Kõrvitsa tänava kaudu saaks kruntide piirini ka kommunikatsioonid vedada. Ehk oleks võimalik rajada Kõrvitsa tänav vähemalt tupiktänavana, kui kogu pikkuses rajamine on keeruline. | Mitte arvestada.
Mitte arvestada Kõrvitsa tänava kavandamise osas.
Supilinna miljööväärtusega hoonestusalakaitse eesmärk on muuhulgas tagada algselt säilinud krundistruktuuri, kaug- ja sisevaadete säilimine ja taastamine.
Nimetatu tähendab, et hoonestuse tihendamise puhul tuleb arvestada algse või taastatava krundistruktuuriga ning jätkata seal senist põhimõtet hoonetevabadest kvartalisisemustest. Seetõttu on võimalik uushoonestus vaid väikesemahulise hoovimajana. Kõrvitsa tänava pikendamine ei ole põhjendatud, kuna juurdepääs Herne 30 krundile on tagatud Herne tänavalt. Kuna hoovimaja ei või kavandada krundi tagaossa, siis juurdepääs Kõrvitsa tänavalt osutub ebaotstarbekaks. |
Renna Ali
25.06.12 | Linn võiks osta Marja 32 kinnistu ja rajada sinna Miliuseumi ehk Matti Miliuse kunstikogu
püsiekspositsioon. Miliuseum oleks Tartu linnale hindamatu kultuuriobjekt ja tooks palju külastajaid kodu- ja välismaalt. Tartu linn peaks Marja 32 krundi omanikelt välja ostma
ja sinna Miliuseumi rajama. | Mitte arvestada. Muuseumi kavandamine ei ole teemaplaneeringu ülesanne. |
Triinu Vaab
Eesti Roheline Liikumine
triinu@roheline.ee
09.08.12 | Muuta Meloni ja Oa tänavate, Emajõe ning ühiskondlike hoonete maa vahelise ala sihtotstarve praegusest korterelamu maast (EK) haljasala maaks (HM) | Mitte arvestada. Teemaplaneeringuga ei saa muuta detailplaneeringut. Maa-ala kohta kehtestatud detailplaneeringut on asutud ellu viima. Teostatud on maakorralduslikud toimingud. |
Emajõe 3 ja 4 omanikud ja elanikud
kuido@hendrikson.ee
10.08.12 | Emajõe tn 3//4 krundile täiendavat hoonestusala mitte ette näha. | Arvestada. |
Supilinna Selts
mart@artes.ee
10.08.12
täiendatud 18.12.12 | 1. Määrata miljööväärtusliku ala piir selliselt, et see hõlmaks kogu Supilinna - Kauna tn, Emajõgi ning Kroonuaia ja Tähtvere tn mõlemad küljed. Planeeritav ala peaks hõlmama ka konnatiigi ümbruse, Tuglase tn pikenduse koos alleega mõlemal küljel.
Täiendatud:
Teemaplaneeringusse on põhjendatud lisada, mis moodustavad Supilinna väärtuse
struktureeritud moel sarnaselt nagu on välja toodud meie eelmise kirja p-s 1 (kiri on märkuste all).
Supilinna miljööväärtusliku ala piire võiks kokkulepitult laiendada haarates sisse kõik Tähtvere tänava paaritute numbritega kinnistud kuni Kauna tänavani, Oa tn paarisnumbrid kuni Piiri tänavani, Tähtvere tn 52, 54 (soovitavalt ka 48) ja Piiri tn 18.
Samuti oleme jätkuvalt seisukohal, et miljööväärtusliku ala ning muinsuskaitseala kattumine on Supilinna puhul põhjendatud, sest muinsuskaitsealal ei ole kaitstavaks tunnistatud näiteks sotsiaalse mitmekesisuse säilitamine ning kogukondliku sidususe tugevdamine, mis aga on Supilinna miljööväärtuse seisukohalt äärmiselt olulised.
Seetõttu peaks Supilinna miljööväärtuslik ala hõlmama nii Tähtvere tänavat (va õlletehase uus hoonestus tänava lõpus) kui ka Kroonuaia tänavat kogu pikkuses.
Väljaspool miljööväärtusliku ala piire tuleb samuti määratleda väärtuslikud hooned, mida ei ole lubatud lammutada ning seada nõuded nii hoonetele kui ka hoonetevahelisele ruumile sarnaselt miljööväärtusliku alaga. | Võtta ettepanekute osas järgnevad seisukohad:
- Mitte määrata Supilinna miljööväärtusega ala vastavalt Supilinna Seltsi 10.08.12. ettepanekule.
- Mitte täiendada seletuskirja linnaosa väärtuse osas kuna Supilinna väärtused ja nende hoidmine on leidnud käsitlust töös "Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud teemaplaneeringu koostamiseks".
- Arvestada ettepanekuga laiendada miljööväärtusega hoonestusala ja kaasata alasse kõik Tähtvere tänava paaritute numbritega kinnistud kuni Kauna tänavani, Oa tn paarisnumbrid kuni Piiri tänavani ja Piiri tn 16a, 16b ja 18.
- Mitte laiendada miljööväärtusega hoonestusala Kroonuaia tn paaritute aadressnumbritega kruntidele. Kroonuaia tn asub Tartu Kesklinna linnaosas, vanalinna muinsuskaitsealal ja arheoloogilises miljööpiirkonnas. Seda ala kaitstakse vastavalt muinsuskaitseseadusele.
|
| 2. Sõnastada teemaplaneeringu punkt 1.1 järgmiselt: "Supilinna miljööväärtusega hoonestusala (edaspidi miljööväärtusega ala) kaitse eesmärk on tagada väärtusliku elukeskkonna säilimine, eelkõige valdavalt 19. sajandil kujunenud ainulaadse hoonestuslaadiga piirkonna üldilme, algselt säilinud krundistruktuuri, tänavavõrgu, tänavaruumi, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete ning ehitusajaloolise väärtusega hoonete ja tänavakujunduse säilimine ja taastamine. Miljööväärtusega ala kaitse tagatakse läbi üldilme ja väärtuslike üksikobjektide säilitamise ning taastamise, uute objektide keskkonda kohandamise ning sotsiaalselt mitmekesise keskkonna hoidmise ning kogukonnatunde arendamise." Viia vastav muudatus sisse ka Tartu linna üldplaneeringusse.
Täiendatud:
Teemaplaneeringus võimalusel sätestada, et sotsiaalse mitmekesisuse tagamiseks võiks
linnavalitsus soetada Supilinnas sotsiaalkortereid, kuhu saaks majutada vähekindlustatud peresid (p 2 ja p 25). | Linnavalitsus on seisukohal, et teemaplaneeringu eesmärke täiendada ei ole vaja. Linn on seisukohal, et läbi alale iseloomuliku ehituskeskkonna kaitsmise
luuakse eeldused sotsiaalselt mitmekesise keskkonna hoidmiseks ning kogukonnatunde arendamiseks.
Sotsiaalselt mitmekesise keskkonna hoidmine ja kogukonnatunde arendamine ei saa olla miljööväärtusega ala planeeringu kehtestamise eesmärgiks omaette, kuid saab sellest tuleneda ja sellega kaasneda.
Ajaloolise tänavakujunduse säilimise ja taastamise osas on linn järgmisel seisukohal:
19. sajandist on Supilinna tänavatevõrgu osas säilinud peamiselt tänavate struktuur. Säilinud on piirkonna kasutus korterelamute piirkonnana. Seega tuleb Supilinna tänavaruumi osas miljööväärtuse taastamisel lähtuda ühelt poolt arhiivimaterjalidest ja teiselt poolt piirkonna kasutusest korterelamute piirkonnana.
Arvestades asjaolu, et Supilinna tänavad on ajalooliselt olnud erineva lahendusega oma igas tänavaelemendis (sõidu- ja kõnnitee laiused, haljasribad, tänavakatte materjalid), sätestatakse teemaplaneeringu seletuskirjas, et "tänavate projekteerimisel antakse neileelamupiirkonnale sobiv lahendus, mis oma elementides lisaks planeeringukohastele liiklusintensiivsustele ja -vajadustele arvestab ajaloolist situatsiooni. Tänavatel tehnovõrkude ümberehitamise korral tuleb nende uue asukoha leidmisel arvestada ajalooliste alleede taastamise vajadusega".
Planeerimisseaduse § 8 lg 2 p järgi koostatakse teemaplaneering kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks mitte muutmiseks.
Täiendatud ettepaneku osas on linnavalitsus seisukohal, et see ei ole teemaplaneeringu ülesanne. |
| 3. Määrata Emajõe-Meloni-Oa ja tulevase lasteaia vaheline ala haljasala maaks. | Mitte arvestada. Teemaplaneeringuga ei saa muuta detailplaneeringut. Maa-ala kohta kehtestatud detailplaneeringut on asutud ellu viima. Teostatud on maakorralduslikud toimingud. |
| 4. Näha teemaplaneeringuga ette kuivendusvõrgu väljaehitamine enne täiendava uushoonestuse püstitamist (kõigi uushoonete ümbruse pinnasevesi peab olema ärajuhitav). Loobuda jäigast nõudest, et uushoonete sokli abs kõrgus peab olema vähemalt 34.00, mis ei taga liigniiskuse probleemi lahendamist ning mis võib vastuollu minna hoonete keskkonda sobivuse nõudega | Mitte arvestada.
Tehnovõrkude väljaehitamine toimub AS Tartu Veevärgi ja Tartu linna arengukavade alusel. Täpsemad nõuded sätestatakse detailplaneeringutega.
Mitte arvestada sokli absoluutkõrguse osas, kuna antud kõrgus tagab hoonetele kaitse üleujutusohu eest. |
| 5. Teemaplaneeringuga anda üldtingimused, mida tuleb tänavate projekteerimisel arvestada. Oleme seisukohal, et kohalikele elanikele on esmatähtis saavutada olukord, milles nii liikluskoormus, liikumiskiirus, sõidukite
suurus kui ka tänavaruum vastavad kohalike elanike vajadustele. Supilinna tänavad
teenindavad küll läbivat liiklust, kuid läbiva liikluse soodustamine ei tohiks kujuneda omaette eesmärgiks. Tasakaalustatud lahenduse saavutamiseks teeme ettepaneku kasutada teemaplaneeringus järgmist sõnastust:
Tänavate projekteerimisel tuleb arvestada väärtustatud ajaloolise miljööga ning
kaaluda ajalooliste katendite või nendele lähedaste katendite taastamist. Lisaks tuleb tänava elementide valikul arvestada sobivust soovitud liikluskoormusele, kasutusviisile (sõidukid, jalakäijad, jalgratturid) ja müra- ja vibratsioonitundlikkusele ning asjaolu, et tegemist on elamurajooniga, kus sõidukitel on vähendatud liikumiskiirust ning piiratud teljekoormust. Ajaloolise tausta autentse arvestamise tagamiseks tuleb
koostada iga planeeringuala tänava ehitusprojekti ühe osana ajalooline õiend.
Tänavatel tehnovõrkude ümberehitamise korral tuleb nende uue asukoha leidmisel
arvestada ajalooliste alleede taastamise vajadusega. Tänavate projektid
avalikustatakse eelprojekti staadiumis. Tänavate väljaehitamine toimub järkjärgult. | Arvestada ettepanekut järgmiselt:
Teekatendite konstruktsiooni ja miljöösse sobivuse osas sätestatakse teemaplaneeringu seletuskirjas:
"Sõidutee konstruktsiooni projekteerimisel arvestada Supilinna territooriumi geoloogilist iseloomu. Sõidutee katendina kasutada võimalikult vähe vibratsiooni ja müra tekitavat katendit. Mittesõidetavates ja - käidavates tänava ristlõike osades võib miljöö rõhutamise eesmärgil kasutada varasematel ajalooetappidel kasutuses olnud tänavakatendite materjale. Tänava ristlõike elementide laiuse valikul lähtuda Eesti Standardi linnatänavate projekteerimisnormidest (hetkel kehtiv EVS 843:2003 "Linnatänavad") arvestades tänava kategooriat, prognoositavat liiklusintensiivsust jm projekteerimisel arvestamisele kuuluvat.
Kõnnitee käidavas/sõidetavas osas kasutada materjale, mis tagavad jalakäijatele mugava liikumisvõimaluse, sh tasase teepinna.
Üldnõudena teemaplaneeringus tänava eelprojekti avalikustamine ei ole põhjendatud, kuna igal huvitatud isikul on võimalik ehitusprojektidega tutvuda ning taotleda ka juba varasemas, projekteerimisele eelnevas menetlusstaadiumis enda kaasamist menetlusse. Huvitatud isikutega koostöö projekteerimistingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste avalikustamine toimub õigusaktides ettenähtud korras, muuhulgas avalikustatakse projekteerimistingimused Tartu linna kodulehel. |
| 6. Määrata sõidutee laiuseks üldjuhul kuni 5,5 m. Lubada täiendavate kuni 2 m laiuste parkimistaskute lisamist.
Täiendatud:
Tänavate projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata liikluse rahustamisele, mh on liikluse rahustamiseks vajalik piirata ka tänavate sõidutee osa laiust. Liikluse rahustamise meetmed võib teemaplaneeringus sõnastada ka üldisemalt. | Arvestada ettepanekut järgmiselt:
Tänavamaa elementide laiuse määramisel arvestatakse Eesti Standardit (hetkel kehtiv EVS 843:2003 "Linnatänavad").
Juba ajalooliselt, tänavavõrgu kujunemisel, olid Supilinna erinevatel tänavatel erinevad laiused tulenevalt tänava positsioonist tänavavõrgu hierarhias. Sellise tänavate hierarhiaga arvestamine on loomulik linnaosasisese tänavatevõrgu ülesehitus ka tänapäeval. Nii, rajades erineva laiusega sõiduteedega tänavaid, saame ühest küljest säilitada ajaloolist tänavate struktuuri ja teisest küljest arendada tänavatevõrku vastavalt liikluse ja tänavate iseloomule.
Määrates praeguse üldplaneeringu tasemel sõiduteele "üldjuhul kuni 5,5m" laiuse minnakse tänavaid rekonstrueerides vastuollu ajalooliselt väljakujunenud sõiduteede iseloomuga ja ka tänapäevaks kinnistunud erinevate liiklusintensiivsustega..
2 m laiused parkimistaskud on ebastandardne lahendus ja seetõttu kätkeb endas liiklusohtu. Nimelt tänavatel tavalisest kitsamatest parkimistaskutest mööduvate liiklejate trajektoori võib täiesti ootamatult takistada parkiva auto avanev uks või väljuv sõitja. See võib kaasa tuua ohtliku manöövri, mida peab liiklusohutust silmas pidades kindlasti vältima. Kinnistel territooriumitel, hoovialadel, ei ole see samuti kõige parem lahendus, kuna võib viia ebasoovitavate tagajärgedeni- uste mõlkimine, ebamugav autost väljumine. Lubatav on 2,5 m laiuste parkimistaskute rajamine.
Teemaplaneeringu seletuskirjas sätestatakse: "Juurdepääsutänavate projekteerimisel kasutada võimalusel liikluse rahustamise meetmete kasutuselevõttu". Rahustatud liikluse meetmete kasutamist üldise reeglina ei saa sätestada, kuna tänavaruum on varem planeeritud ja välja kujunenud teistsuguste põhimõtete järgi. Lisaks tuleb Supilinnas pinnase eripära tõttu hoiduda "lamavate politseinike" ja muude liigset vibratsiooni tekitavate lahenduste kasutamisest. Tänavate telje murdmise, mis on teine enimkasutatud liikluse rahustamise võte, kasutamist takistab paljudel tänavatel kitsas tänavaruum. Lisaks tuleb arvestada alleede rajamise sooviga. |
| 7. Sõnastada teemaplaneeringus nõue, et tänavatel, kus tänavapinda on tõstetud, tuleb seda rekonstrueerimisel langetada. Tuleb tagada, et jõega pikisuunas kulgevate tänavate alune konstruktsioon võimaldaks pinnasevee valgumist jõe poole.
Täiendatud:
Krundi pinnast kõrgemale tõstetud tänavapinna langetamisest tänava
uuendamise käigus on lubatud loobuda, kui selleks on põhjendatud vajadus. Sellele
vaatamata tuleb teemaplaneeringus sõnastada, et tänavate projekteerimisel tuleb
taotleda tänavapinna ja seda ümbritsevate kruntide pinna ühtlustamist, samuti vajaduse
korral rentslite kavandamist. | Teemaplaneeringu seletuskirjas sätestatakse:
Tänavapinna kõrguse määramisel lähtuda põhimõttest, et peale tänava rekonstrueerimist tänavaäärsete kinnistute olukord (liigvesi, hoonetesse sissepääsud, juurdepääs krundile) ei muutuks halvemaks tänasest. |
| 8. Sõnastada p 9.1 viimane punkt: "Olemasolevate tänavate projektide koostamisel arvestada normidekohase lumevallitusalaga, kui see ei takista kõigi vajalike tänavaelementide (sõidutee, kõnnitee, haljasriba, parkimisala) rajamist." | Mitte arvestada.
Lumevallitusala kavandamine võimaldab tänavate kiiret ja hõlpsat hooldamist talvistes ilmastikuoludes ja parandab juurdepääsetavust. |
| 9. Eemaldada punktis 9.2 Tähtvere tn ühesuunaliste tänavate loetelust. | Arvestada. |
| 10. Määratleda üheselt Porgandi tänav jalakäijate läbipääsuna ning autode läbipääs tõkestada füüsiliselt või loobuda Porgandi tänava kavandamisest. | Arvestada. Porgandi tänavalt on planeeritud sõidukite juurdepääsud neile kruntidele, millele mujalt tänavatelt ligipääsu ei ole. Terves ulatuses on tänav läbitav ainult jalakäijatele. |
| 11. Haljastuse osa alguslõiku lisada: "Taastamisele kuuluvad kaherealised alleed Marja, Kartuli, Meloni ja Kauna tänaval ning Tuglase tn pikendusel tänavate kogupikkuses. Kaherealine allee rajada ka Piiri tänavale." Vastavad muutused kajastada joonisel.
Täiendatud:
Tänavaalleede taastamine sätestada teemaplaneeringus kui taotletav eesmärk, millest loobumine võib olla põhjendatud asjaoluga, et alleede taastamisel/rajamisel ei ole võimalik tänavaruumi paigaldada kõiki vajalikke tehnovõrke. Allee taastamine/rajamine otsustatakse iga tänavalõigu projekteerimise
puhul eraldi ning võimalik alleest loobumise otsus suunatakse avalikule arutelule. | Arvestada. Kahepoolsete alleede rajamise osas saab ettepanekut arvestada juhul, kui toimub täielik tänavate rekonstrueerimine ja tehnovõrkude ümbertõstmine. Vastav säte kirjutatakse planeeringusse sisse, nimetades ka konkreetsed tänavad või nende lõigud. |
| 12. Konnatiigile ja selle ümbrusele tingimuste määramiseks kaasata see planeeringualasse ning määrata selle looduskeskkonna säilitamise nõue ja Emajõega paralleelsete kuivenduskraavide rajamise tõttu kinnikasvava konnatiigi saneerimise, st tiigi loodusliku veetoite taastamise vajadus | Mitte arvestada.
See ala on lahendatud kehtiva Supilinna linnaosa üldplaneeringuga ja seal ei kavandata muudatusi. |
| 13. Lisada vastavasse kohta: "Jõeäärne papliallee Kartuli tn otsa ja Tuglase tn pikenduse vahel säilitada senisel kujul, kuni puude seisund nõuab allee asendamist. Uus allee kavandada sarnasena. | Arvestada. |
| 14. Mitte määrata Marja tn puuliigiks üheselt paplit ja Kartuli tn hõberemmelgat. | Arvestada. Puuliike mitte määrata teemaplaneeringuga, vaid sätestada, et need määratakse projekteerimisel. |
| 15. Mitte määrata munakiviriba hooldajaks piirneva krundi omanikku. | Arvestada. |
| 16. Määrata tänavavalgustite põhiparameetrid - kujundustüüp, suurim kõrgus ja orienteeruv vahekaugus. | Arvestada.
Üldpõhimõtted määrata teemaplaneeringuga. |
| 17. Kasutada väärtuslike hoonete määratlemisel joonist nr 4 ning täiendada säilitatavate ehitiste nimekirja määratledes väärtuslikuna Tähtvere tn ääres olev õlletehase maakivist müür ning ajalooline hoone. | Arvestada osaliselt.
Käsitletav ala jääb teemaplaneeringuga hõlmatud alast välja. Laulupeo pst 15 krundi kohta on koostamisel detailplaneering, millega määratakse detailselt alal asuvate hoonete ehitusõigus.
Täiendavalt selgitame, et Muinsuskaitseamet on seisukohal (KK protokoll 07.02.2012 nr 220), et õlletehase maakivimüür kuulub mälestise (reg nr 7060) juurde ja on seega tunnistatud väärtuslikuks säilitatavaks ehitiseks. |
| 18. Määrata järgmised nõuded hoonestusele:
1)
- tänavaäärsete hoonete mahud peavad olema vastavuses kõrvalolevate naaberhoonete mahtudega;
- hoovimajad peavad üldjuhul olema väiksema ehitusaluse pindala ja kõrgusega kui tänavaäärsed;
- kui hoone on hävinenud või lubatud lammutada, siis tuleb uus maja ehitada samas mahus.
2) Kavandatav hoone mitte kõrgem kui külgnevate ja tänava vastasküljel asuvate ajalooliste
hoonete kõrgus.
3) hoovimaja ei või üldjuhul olla kõrgem kui üks täiskorrus, millele võib lisanduda katusekorrus, teemaplaneeringus tuleks sätestada ka soklikorruse
tänavalt nähtava osa suurim kõrgus (nt üks meeter), sest vastasel korral võidakse
rajada sisuliselt täiskorrus soklikorrusena (nagu on ehitatud projekteeritud Tähtvere 40 majale, kus soklikorrusele tuleb garaaž),
4) viimistlusmaterjalina kasutada eelistatult profileeritud ja laia rõhtlaudist.
5) kandekonstruktsioonis kasutada põhihoonetel eelistatult massiivpuitseinu, kuid
lubatud on ka puitsõrestik
6) aknad ja uksed vaid puitraamidega, eelistatult välisseinaga samas tasapinnas
7) katus valtsplekist, soovitavalt käsitsi valtsitud, lubatud ka eelvaltsitud plekk või
katusekivist, soovitavalt savikivi
8) tänavalt vaadeldaval seinal pole lubatud maja põhimahust eenduvate rõdude ehitamine (va kinnised verandad maja külgedel) ega plekist torukorstnate,
väljaulatuvate plekist tuulutusšahtide, soojus- ja ventilatsiooniseadmete jmt
ehitamine.
9) tänaseni säilinud väärtuslikel hoonetel, mis hävivad või hävitatakse, tuleb
taastada hoone maht, katuseharja- ja -räästajoon, väga väärtuslike hoonete puhul
eelistatult täielikult algsel kujul
10) treppe (mitte keraamilise kiviga kaetud) võib rajada ka tänavamaale, kui see ei
takista jalakäijate liiklemist, milleks tuleb kõnniteele jätta vähemalt 1,5 m.
11) koormusindeks hoonestamata kruntidel 150, hoonestatud kruntidel 120. | Arvestada järgnevalt:
1) Sätestada järgmised üldreeglid:
- tänavaäärsed hooned peavad sobituma mahult kõrvalolevate naaberhoonetega;
- hoovimajad peavad üldjuhul olema väiksema ehitusaluse pindala ja kõrgusega kui tänavaäärsed;
- kui hoone on hävinenud või lubatud lammutada, siis tuleb uus maja ehitada üldjoontes samas mahus, aktsepteerides tänapäevastele ehitisele esitatavatest nõuetest tulenevaid muudatusi.
2) Arvestada. Sõnastada nõue järgnevalt: "Kavandatava hoone kõrgus peab sobituma külgnevate ja tänava vastasküljel asuvate ajalooliste hoonete kõrgusega."
3) Arvestada ainult hoovimaja osas. Lisada, et hoovimaja ei või üldjuhul olla kõrgem kui 1+katusekorrus. Meetrites täpse kõrguse määramine ei ole otstarbekas ega teemaplaneeringu ülesanne.
4) Arvestada. Lisada - eelistatult profileeritud ja lai (min. 18 cm) rõhtlaudis.
5) Arvestada osaliselt.
Põhihoonetel eelistada konstruktsioonimaterjalis massiivpuitseinu, kasutada võib ka muid materjale.
Muu materjali välistamine peale puidu ei ole põhjendatud, kuna hoonete kandekonstruktsiooni materjali määramine ei ole üldplaneeringu eesmärgi kohane ja saab seetõttu olla vaid soovituslik.
6) Arvestada osaliselt. Arvestada puitraamide osas. Avade paiknemine välisseinas määratakse hoonete projekteerimise käigus sõltuvalt hoone konstruktsioonist ja arhitektuursest lahendusest.
7) Arvestada. Valtspleki juurde lisada - soovitavalt käsitsi valtsitud, lubatud on ka eelvaltsitud plekk. Kivikatuse juurde lisada - soovitavalt savikivi.
8) Arvestada osaliselt. Teemaplaneeringus sätestada, et hoonete tänavapoolsel seinal pole lubatud maja põhimahust eenduvate rõdude ehitamine. Lubatud on kinnised verandad maja külgedel. Lisada, et hoonete tänavapoolsel seinal pole lubatud plekist torukorstnate, väljaulatuvate plekist tuulutusšahtide, soojus- ja ventilatsiooniseadmete jmt ehitamine.
9) Arvestada osaliselt. Sätestada, et tänaseni säilinud väärtuslikel hoonetel, mis hävivad või hävitatakse, tuleb taastada hoone maht, katuseharja ja -räästajoon, lubatavad on tänapäevastele ehitistele esitatavatest nõuetest tulenevad muudatused. Konstruktsiooni tüübi ja materjali osas mitte arvestada.
10) Arvestada. Teemaplaneeringuga määrata minimaalne laius, mis peab kõnniteele jääma (vähemalt 1,5 m)
11) Arvestada.
Korterite arvu määramisel (nii uute korterelamute planeerimisel kui olemasolevate ümberehitamisel) lähtutakse põhimõttest, kus väljaspool miljööväärtusega hoonestusala peab üldreeglina korteri kohta olema vähemalt 100 m² krundi pinda; vähemalt 70 m², kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa-alusena väljaspool hoonestusala, ning miljööväärtusega hoonestusalal 120m² krundi pinda korteri kohta juba hoonestatud kruntidel ja 150 m² seni hoonestamata kruntidel. Eelnimetatud pindala (koormusindeks) täpsustatakse planeeringualal olevate ja planeeritud ja/või selle naabruses asuvate ja planeeritud hoonete vastavate näitajate analüüsil. Koormusindeksi määramine on vajalik, et tagada maja elanikele piisav ala vabaõhu puhkuseks ja autodele parkimiseks.Lisaks eelnimetatule tagab suurem koormusindeks miljööväärtusega hoonestusalal piirkonnale iseloomuliku asustustiheduse ja hoonestuslaadi.
|
Tartu Linnavalitsuse 22.01.2013 korraldus nr 115 "Teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" eskiislahenduse avaliku arutelu tulemused
"