Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule otsuse "Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine" eelnõu esitamine

Aktsiaselts Tartu KEK on esitanud ettepaneku Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntidele detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga kavandada planeeringualale 8 uut ärihoonet. Hoonete korruselisuseks soovitakse 3-10 korrust. Riia tn 132 krundil olev 5-korruseline Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri büroohoone säilib ning selle hoone kasutusotstarve jääb samaks. Lisaks säilitatakse Riia tn 130 lao- ja büroohoone, ülejäänud hooned soovitakse lammutada. Kavandatav uus brutopind on ca 28 000 m² (säilivatel hoonetel 12 000 m², kokku 40 000 m²). Parkimiskohti on kavandatud kokku ca 480.

Planeeringuala suurusega ca 39 462 m² asub Tammelinna linnaosas. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Riia tn 132 krundi juhtfunktsioon riigikaitsemaa, Riia tn 130 ja Riia tn 134 kruntidel kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete maa. Tartu linna üldplaneeringu järgi on asumi piires kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete juhtfunktsiooniga maa-alal lubatud tootmismaad 20-80% ja ärimaad 20-80%. Maakorralduslikel andmetel on antud ala täna kasutuses 75% ärimaana ja 25% tootmismaana.

Planeeringualal kehtib Tartu Linnavalitsuse 08.12.1998 korraldusega nr 3538 kehtestatud Riia 132 (endise KEK-i territooriumi) detailplaneering, mis näeb ette kuni 2-korruseliste ärihoonete rajamise.

Linnavolikogu leiab, et detailplaneeringu koostamise algatamisel planeeritav äriotstarbelise hoonestuse brutopind võib äärelinna vööndisse kavandamisel oluliselt mõjutada äripindade arengut kesklinnas ja seega mõjutada üldplaneeringuga kehtestatud linna ruumilise arengu üldpõhimõtteid.
Eeltoodud küsimusi arvestades on linn seisukohal, et detailplaneeringu eskiislahenduse faasis tuleb koostada sotsiaalmajanduslike mõjude uuring. Uuring koostatakse koostöös avalik-õiguslike ülikoolidega. Uuringus analüüsitakse detailplaneeringu realiseerumise mõjusid Tartu linna arengule, arvestades järgnevaid aspekte: mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime ja kumulatiivsus ning mõju ilmnemise tõenäosus. Uuringu tulemusel otsustatakse planeeringuala hoonete lubatud suurim ehitusalune pind ja määratakse hoonete täpsem kasutusotstarve.

Planeeringuala asub suure liikluskoormusega Riia ja Ringtee tänavate ristmiku piirkonnas ning taotletud ehitusmahtude realiseerimisel suureneb oluliselt piirkonna liikluskoormus. Eelnevast tulenevalt on vajalik liiklusuuringute alusel prognoosida planeeringu realiseerimisega kaasnevaid liikluses toimuvaid muutusi, arvestades erinevate liikumisnõudlust mõjutavate faktorite muutumisega.

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on saatnud 06.02.2013 kirjaga detailplaneeringu koostamise algatamise lähteseisukohad huvitatud isikule ja planeeringuala kinnisasjade omanikele tutvumiseks ja seisukoha saamiseks ning küsinud kõikide kruntide omanike nõusolekut detailplaneeringu algatamiseks. Huvitatud isik on 07.02.2013 vastuses teatanud, et lähteseisukohtades nõutav arhitektuurivõistlus on ebaotstarbekas ja ebamõistlik.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on alates 7-korruselise või suurema ehitusaluse pindalaga kui 1200 m² hoone projekteerimisel parima lahenduse saamiseks vaja korraldada arhitektuurivõistlus. Planeeringuala paikneb Tartu peatänava ääres ja palju kasutatava terviseraja vahetus läheduses. Ühtlasi kujuneb planeeringualast Tartu suurim büroode kompleks, mis vajab terviklikku lähenemist. Arvestades planeeringualale kavandatud ehitiste mahtu ja paiknemist, on arhitektuurivõistlus vajalik ning ühtlasi parim vahend väärilise lahenduse leidmiseks. Võistluse objektiks on kogu planeeringuala hoonestus ja eesmärgiks tagada kõrgetasemeline töökeskkond.

Kuna algatatava detailplaneeringu koostamisel kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi, otsustab planeeringu algatamise üle linnavolikogu.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 10 lg 5 ja lg 6¹ p 5, § 12 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntide detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda kruntidele uute ärihoonete rajamise võimalusi.

2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntide detailplaneeringuala situatsiooniskeem".

3. Planeering tuleb koostada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, arvestades järgnevate seisukohtadega:
3.1 Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500.
3.2 Krundi ehitusõiguse määramisel võtta aluseks sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu tulemused. Hoonete arv, suurim lubatud ehitusalune pindala ja kõrgus määrata planeeringuga.
3.3 Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. detsembri 2012. a määrusele nr 78 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.4 Kavandatav hoonestuse lahendus ja hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Parima lahenduse saamiseks tuleb läbi viia kogu planeeringuala ja esimese ehitusetapi avalik arhitektuurivõistlus, mille tulemuseks on ala arhitektuurne kontseptsioon ja esimese hoone täpsem lahendus. Võistluse eesmärgiks on tagada meeldiv, kõrgetasemeline töökeskkond. Võistlus tuleb läbi viia pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut, enne planeeringu kehtestamist.
3.5 Juurdepääsude ja liikluskorralduse lahendamiseks tuleb planeeringu koostamise käigus liiklusuuringute alusel prognoosida planeeringu realiseerimisega kaasnevaid liikluses toimuvaid muutusi. Koostada ja esitada erinevate liikumisviiside võrdlev analüüs koos liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuringuga ning sellest tulenev tänavatevõrgu rekonstrueerimise vajadus. Esitada ristmike läbilaskvuse arvutused. Töö koostamisel tuleb arvestada liikumisnõudlust mõjutavate faktorite muutumisega. Arvestada tuleb nii maakasutuse muutusega kui ka planeerimisprotsessist sõltumatult toimuva autostumise kasvuga. Prognoosi koostamisel on vajalik arvestada lähialadel kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute realiseerimisjärgsete liiklusmõjudega. Määrata tuleb olulise mõju piirkond linna tänavatevõrgus, ristmike ja tänavate rekonstrueerimise vajadus linna liiklusskeemi funktsioneerimise tagamiseks, välja tuleb tuua rekonstrueerimise mõju tänavavõrgu liiklust iseloomustavatele põhinäitajatele ─ läbitavus, ühenduskiirus ja -tegur, ajakulu, liiklussagedus, teenindustase jm.
3.6 Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt tulenevalt hoonete kasutusotstarbest, lähtudes Eesti Vabariigi Standardist EVS 843:2003 "Linnatänavad".
3.7 Detailplaneeringus sätestada, et planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
3.8 Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% kogu krundi pindalast.
3.9 Planeeringuga täpsustada lume ladustamise alad kruntidel.
3.10 Planeering tuleb kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega.

4. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

5. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.

6. Linnavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

7. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.