Õigusakti eelnõu: Ettekirjutus Herne 45 // 47 õigusliku aluseta ehitatud ehitise osaliseks lammutamiseks ja ehitusloa väljastamine

I Asjaolud
Tartus, Herne 45 // 47 krunti hõlmab Tartu Linnavolikogu 08.12.2011 otsusega nr 301 kehtestatud Herne 45, 47 krundi detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringuga määrati ehitusõigus olemasoleva Herne 45 hoone restaureerimiseks ja selle juurdeehitusele.

Tartu Linnavalitsus väljastas 24.01.2012 korralduse nr 94 alusel ehitusloa nr 226/12 Herne 45 hoone laiendamiseks. Kinnistu omaniku taotluse alusel tunnistati 01.03.2012 linnavalitsuse korraldusega nr 240 ehitusluba nr 226/12 kehtetuks ning väljastati uus ehitusluba nr 572/12 ehitise laiendamiseks vastavalt detailplaneeringule.

Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna (edaspidi osakond) järelevalveametnikud tuvastasid 30.03.2012 Herne 45 // 47 kinnistule ehitatava korterelamu mittevastavuse ehitusprojektile. Ehitise omanikule koostati ettekirjutus nr 10, milles nõuti ehitusprojekti välise ehitustegevuse viivitamatut peatamist. 11.04.2012 muudeti ettekirjutusega nr 11 ettekirjutuse nr 10 sisu (täiendati ehitusprojekti väliste ehitustööde kirjeldust uute tuvastatud asjaoludega).

Herne 45 // 47 kinnistu kaasomanik OÜ Pales Trade, kellele ettekirjutused tehti, müüs 29.05.2012 endale kuulunud kinnistuosa uuele omanikule - Eesti Ehitusarenduse OÜle. Uuele omanikule koostati 19.06.2012 ettekirjutus nr 19, millega nõuti viivitamatult kogu ehitustegevuse täielikku peatamist Herne 45 // 47 kinnistul.

19.06.2012 algatati Eesti Ehitusarenduse OÜ suhtes menetlus ehitusjärelevalve ettekirjutuse tegemiseks ehitusprojekti välise ehitise lammutamiseks, kuna ehitatav korterelamu ei vastanud osakonna poolt 02.03.2012 väljastatud ehitusloa nr 572/12 aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitustööde mittevastavused olid välja toodud ettekirjutuses nr 19 (19.06.2012). Menetluse eesmärgiks oli ehitusprojekti väliste ehitustööde lammutamine. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40-le anti menetlusosalisele võimalus esitada oma arvamus ja seletus asjaolude kohta hiljemalt 03.07.2012. OÜ Eesti Ehitusarenduse ei esitanud tähtaegselt oma arvamust ega seletust asjaolude kohta.

Herne 45 // 47 kinnistu kaasomanik OÜ Eesti Ehitusarendus müüs 30.08.2012 endale kuuluva kinnistuosa uuele omanikule - OÜle Gangestein.

12.09.2012 tegi OÜ Gangestein ettepaneku hoone kõrguse vähendamiseks ning ehitusaluse pinna detailplaneeringule vastavaks viimiseks. Esitatud ettepanekut kaaluti ja arutati põhjalikult.

19.10.2012 koostati arhitektuuri ja ehituse osakonna tellimusel Herne 45 poolelioleva elamu täpsed mõõdistused.

II Lammutusettekirjutus
Linnavalitsus on tuvastanud Herne 45 korterelamu ehituses järgmised olulisemad puudused (täpsemalt on ehitusprojektivälised ehitustööd kirjeldatud ettekirjutustes nr 10, 11 ja 19):
· tänavapoolse säilitamisele kuulunud hooneosa ehitusalane pindala pidi jääma detailplaneeringu ja ehitusprojekti kohaselt olemasolevaks, kuid tegelikult on ehitis ehitatud piki Herne tänavat 0,351 m pikemaks (Herne tn 49 kinnistu suunas) ning krundi sügavuse suunas laiemaks - 1,199 m Herne tn 49 poolses küljes ja 1,155 m Marja 26 poolses küljes;
· hoovipoolse juurdeehitatava hooneosa maksimaalne laius võis detailplaneeringu kohaselt olla 6,7 m, ehitusprojekti järgi pidi laius olema 6,6 m, kuid tegelikult on laius 7,7 m;
· hoovipoolse hooneosa hoonestusala maksimaalne kaugus Herne tänavast pidi detailplaneeringu kohaselt olema kuni 19,99 m, ehitusprojekti järgi pidi kaugus olema 19,698 m, kuid tegelikult on kaugus 21,02 m;
· hoovipoolse hooneosa hoonestusala kaugus Marja 26 kinnistu piirist pidi detailplaneeringu kohaselt olema vähemalt 4 m, ehitusprojekti järgi pidi kaugus olema 4,171 m, kuid tegelikult on kaugus 3,84 m;
· hoone katuseharja absoluutne kõrgus pidi detailplaneeringu kohaselt jääma olemasolevaks ehk ca 42,6 m, samuti on see ehitusprojekti järgi, kuid tegelikult on katuseharja absoluutne kõrgus 43,58 m;
· hoone katuseräästa absoluutne kõrgus pidi detailplaneeringuga jääma olemasolevaks ehk ca 40,3 m, samuti on see ehitusprojekti järgi, kuid tegelikult on katuseharja absoluutne kõrgus 40,65 m;
· tänava- ja hoovipoolse hooneosa suurim ehitusalune pindala (ilma terrasside ja rõdudeta) võis detailplaneeringu kohaselt olla maksimaalselt 175 m², ehitusprojekti järgi pidi see olema 174,2 m², kuid tegelikult on 195,08 m².

Vastavalt ehitusseaduse § 40 lg 2 peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

Kuna Herne 45 ehitis ei vasta 02.03.2012 väljastatud ehitusloa nr 572/12 aluseks olevale ehitusprojektile ega kehtivale detailplaneeringule, siis on see püstitatud õigusliku aluseta.

OÜ Gangestein juhatuse liige Gert Roosaar on esitanud 29.10.2012 uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse, mille tagajärjel lammutataks osaliselt detailplaneeringuga vastuolus olevad hoone osad. Linnavalitsus peab eelnimetatud projektis esitatud lahendust mõistlikuks ja detailplaneeringu mõttega kooskõlas olevaks. Täpsemad põhjendused, millises osas peab linnavalitsus võimalikuks detailplaneeringust erinevat ehitusluba väljastada, on esitatud käesoleva korralduse III osas.

Kuna lammutusettekirjutus on kaalutlusotsus, peab linnavalitsus kaaluma rikutud avalikke ja kolmandate isikute huve ja ehitise omaniku omandiõigust.

Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (Põhiseadus § 19 lg 2 ja § 32 lg 2). Õigushüve, mida käesoleva ehitise püstitamisel on riivatud, on õiguskindlus, kuna on toimunud detailplaneeringu kui ühiskondliku kokkuleppe rikkumine. Kohaliku omavalitsus peab planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt tagama kehtestatud planeeringute järgimise.

Linnavalitsuse poole on pöördunud mitmed isikud, kes on avaldanud oma vastuseisu detailplaneeringuga vastuolus püstitatud ehitise suhtes. Linnavalitsus on kaasanud menetlusse ka Herne 45 // 47 kinnistu naabrid, kelle seisukohti on kajastatud käesoleva korralduse III osas. Linnavalitsus leiab, et lammutusettekirjutuse tegemine ehitise kõrguse ja ehitusaluse pinna vähendamiseks vastavalt esitatud ehitusprojektile on piisav avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste kaitseks.

Nii OÜ Pales Trade, Eesti Ehitusarenduse OÜ kui ka OÜ Gangestein juhatuse liikmeks ja kinnistu omaniku esindajaks on kogu eelneva menetluse jooksul olnud üks ja seesama isik – Gert Roosaar. Linnavalitsus arvestab käesoleva ettekirjutuse tegemisel muuhulgas ka asjaoluga, et Gert Roosaar ei ole omanike esindajana piisavalt näidanud üles head tahet õigusvastase olukorra lõpetamiseks, ta on jätkanud vaatamata tehtud ettekirjutustele ehitusprojektiväliseid ehitustöid perioodil märts-september, seega lammutusettekirjutus on sobiv ja ainuvõimalik vahend õigusvastase olukorra lõpetamiseks.

Linnavalitsus möönab, et lammutamise nõue toob igal juhul omanikule kaasa kahju. Arvestades käesolevas ettekirjutuses ette nähtud lammutamise ulatust ja asjaolu, et käesoleval juhul ei nõua linnavalitsus kogu õigusvastaselt püstitatud ehitise lammutamist ja nõutavas osas lammutustööd on ehituslikult lihtsamini realiseeritavad kui teiste alternatiivide puhul, siis ei pea linnavalitsus lammutamisega kaasnevaid kahjusid ebamõistlikeks ega liigselt koormavaks. Õiguspärase olukorra taastamiseks ei ole leebemaid alternatiive. Kahjude tekkimisel arvestab linnavalitsus ka asjaolu, et Gert Roosaar kinnistu omanike esindajana on vaatamata varasemalt esitatud korduvatele nõuetele ehitustööde peatamiseks ise õigusvastaselt ehitustööde jätkamise kaudu võimalikke lammutamisest tekkivaid kahjusid suurendanud. Linnavalitsus on püüdnud juba varajase sekkumisega võimalikku kahjude tekkimist ära hoida.

Linnavalitsus märgib, et Herne 45 korterelamu ehitamise käigus ei ole tehtud ehitustöid dokumenteeritud. Puuduvad tehnovarustuse ja konstruktiivse osa ehitusprojektid, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid ning muud ehitamist iseloomustavad dokumendid nagu näiteks ehitustoodete vastavusdeklaratsioonid või vastavussertifikaadid. Samuti pole alates 16. aprillist 2012. a ehitusobjektil teostatud omanikujärelevalvet, kelle olulisemateks ülesanneteks on kontrollida ehitusprojekti vastavust nõuetele, ehitamise vastavust ehitusprojektile, ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist, ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu, ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust, ehitustööde kvaliteeti jne. Seetõttu peab linnavalitsus oluliseks, et enne edasiste ehitustööde alustamist tuleb linnavalitsusele esitada juba valmis ehitatud ehitise osa ekspertiis ning konstruktiivse osa ehitusprojekt.

OÜ Gangestein juhatuse liige Gert Roosaar kinnitab 01.11.2012 Tartu Linnavalitsusele edastatud e-kirjas, et on nõus ehitist ehitama ja lammutama vastavalt uue ehitusloa taotluse aluseks oleva ehitusprojekti mahule, hiljemalt kahe kuu jooksul peale ehitusloa väljastamist esitama konstruktiivse osa ehitusprojekti ning lõpetama ehitustööd 12 kuu jooksul peale ehitusloa väljastamisest. Linnavalitsus peab nimetatud tähtaegu mõistlikeks.

III Ehitusloa väljastamine
Herne 45 // 47 kinnistu kaasomanik OÜ Gangestein juhatuse liige Gert Roosaar on 29.10.2012 esitanud taotluse 02.03.2012 väljastatud ehitusloa nr 572/12 kehtetuks tunnistamiseks ja uue ehitusloa taotluse korterelamu laiendamiseks. Ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektiga kavandatakse poolelioleva hoone osalist lammutamist ja allesjääva hoone osa ümber ehitamist. Suuremad kavandatavad ehitustööd on hoovipoolse hooneosa osaline lammutamine (hoovipoolse hooneosa otsasein lammutatakse ning uus otsasein ehitatakse 2,697 m võrra tänava poole), kogu hoone (tänava- ja hoovipoolse hooneosa) katuse 0,54 m võrra madalamale toomine (sealhulgas tulemüüri kõrguse vähendamine) ning hoonesiseste vaheseinte ümberplaneerimine ja tehnosüsteemide muutmine.

Ehitusprojekt on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga järgmiste nõuete osas:
· restaureeritava hoone asukoht ning juurdeehituse hoonestusala;
· olemasoleva tänavapoolse hooneosa säilitamise ja restaureerimise nõue, kahjustatud konstruktsiooniosade väljavahetamisel puidu kasutamise kohustus;
· restaureeritava hoone katuseharja kõrgus: ca 42,60 m (ka hoovipoolsel juurdeehitusel ei või olla kõrgem). Katuseräästa- ja harja kõrguste muutmise keeld;
· hoone sokli kõrgus täidetud maapinnast: ca 0,4m;
· lubatud korruselisus: 2;
· avatäidete, hoone osade ja detailide materjalinõue: puit või puitalumiiniumkonstruktsioon.

Käesolevas korralduses ei käsitleta enam detailplaneeringus ettenähtud Herne 45 hoone restaureerimise nõuet ja selle konstruktsioonimaterjali valikut. Linnavalitsus on oma 01.03.2012 korralduses nr 240 seda teemat juba käsitlenud ning ei pea vajalikuks selles osas detailplaneeringu nõuete mittetäitmise lubatavuse kaalutlusi korrata.

Püstitatud hoone ei vasta detailplaneeringule selles ette nähtud restaureeritava hoone asukoha, hoovipoolse laienduse hoonestusala ega kogu ehitise ehitusaluse pindala (välja arvatud terrassid ja rõdud) nõude osas, kuid esitatud ehitusprojektiga planeeritakse hoovipoolse hooneosa lammutamist sellises ulatuses, et kogu hoone ehitusalane pindala vastaks detailplaneeringus sätestatule (175 m²). Ehitusprojektis kajastatud hoone väljub detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusalast järgmistes osades:
· tänavapoolse hooneosa ehitusalune pindala pidi planeeringu kohaselt jääma olemasolevaks, kuid ehitusprojektiga on antud hooneosa ette nähtud ehitada piki Herne tänavat 0,351 m pikemaks (Herne tn 49 kinnistu suunas) ning krundi sügavuse suunas Herne tn 49 poolses küljes laiemaks 1,199 m ja Marja 26 poolses küljes laiemaks 1,155 m.
· hoovipoolse hooneosa maksimaalne laius võis planeeringu järg olla 6,7 m, ehitusprojektis on see laius 7,7 m.
· hoovipoolse hooneosa hoonestusala kaugus Marja 26 kinnistu piirist pidi detailplaneeringu järgi olema vähemalt 4 m, ehitusprojektiga on see kaugus 3,84 m.

Linnavalitsuse hinnangul on eelnimetatust esmatähtis tagada ehitusaluse pindala nõude täitmine. Ei ole mõistlik nõuda hoone ümberpaigutamist hoonestusalasse, kuna hoone nihkumine ettenähtud alast ei ole ülemääraselt suur ega kahjusta ka kõrvalkinnistute omanike õigusi. See tooks enesega sisuliselt kaasa kogu ehitise lammutamise, milline nõue pole aga linnavalitsuse hinnangul proportsionaalne.

Detailplaneeringuga on hoone absoluutseks katuseharja kõrguseks märgitud olemasoleva hoone katuseharja absoluutne kõrgus ca 42,60 m. Poolelioleva hoone katuseharja absoluutne kõrgus on ca 43,58 m. Esitatud ehitusprojektiga nähakse ette uueks katuseharja absoluutseks kõrguseks 43,02 m. Seega kavandatakse poolelioleva hoone katuseharja madalamaks teha 0,56 m võrra, jäädes siiski 0,42 m kõrgemale, kui detailplaneeringuga kavandati.

Linnavalitsus märgib, et detailplaneeringu menetluses ei mõõdetud restaureeritava hoone katuseharja kõrgust täpselt ära, vaid see märgiti detailplaneeringusse umbkaudselt kõrgusmärgiga – abs. ca 42,60 m. Detailplaneeringuga algselt ettenähtud restaureeritav hoone varises rekonstrueerimistööde tegemise käigus, mistõttu see ehitis lammutati. Uue hoone ehitamisel ehitati esimese korruse põrand 0,38 m kõrgemale võrreldes esialgse restaureeritava hoonega. Arvestades, et käesolevaga planeeritav katuseharja kõrgus tõuseb võrreldes detailplaneeringus määratud umbkaudse katuseharja kõrgusest 0,42 m kõrgemale, saab järeldada, et katuseharja tõstetakse seoses esimese korruse põrandapinna tõstmisega.

Linnavalitsus peab oluliseks, et mistahes ehitamisel tuleks järgida head ehitustava. Üheks heaks ehitustavaks on see, et hoone esimese korruse põrand ehitatakse kõrgemale, kui hoonet ümbritsev maapind. Arvestades, et algselt restaureeritava hoone esimese korruse põrandapind oli ümbritsevast maapinnast madalamal, siis uue hoone ehitamisel on arvestatud hea ehitustavaga. Linnavalitsus märgib lisaks, et detailplaneering koostati olukorras, kus olemasolev hoone sooviti säilitada ja restaureerida ning seetõttu ei kaalutud esimese korruse põrandapinna tõstmist ega nähtud seetõttu ette ka kogu hoone tõstmise vajadust.

Menetluse käigus on Herne 49 kinnistu omaniku volitatud esindaja saatnud linnavalitsusele e-kirja, kus ta nõuab detailplaneeringus määratud hoone mahtudest ja kõrgustest kinni pidamist. Samuti ei tohi korterite arv ületada detailplaneeringus määratud korterite arvu, mis suurendaks oluliselt kinnistu lähiümbruse parkimiskoormust. Arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt on Herne 49 esindajale edastatud taotleja poolne ettepanek, kus on lubatud vähendada hoone katuseharja kõrgust ca 43,00 meetrile ning lammutada maja hoovipoolset osa ulatuses, nii et hoone ehitusalune pindala vastaks planeeringule. Herne 49 omaniku esindaja oli taotleja ettepanekuga nõus tingimusel, et rajataval katusel ei tohi olla vintskappe.

Linnavalitsus märgib, et hoovipoolses hooneosas juba valmisehitatud vintskapid ehitatakse madalamaks ning viiakse vastavusse hoone proportsioonidega. Kavandatavad vintskapid vastavad detailplaneeringule ja miljööalale kehtestatud nõuetele. Vintskapid on Supilinnas levinud ning nende paiknemine katusel ei kahjusta naaberkinnistu omanike õigusi.

Samuti on oma arvamuse saatnud Herne 45 // 47 vastasnaaber Herne 54a kinnistu omanik. Omanik ei nõustu sellega, et detailplaneeringus kehtestatud hoone maksimaalset kõrgust ja/või mahtu muudetakse naaberkinnistu omanikega läbi rääkimata, ega ka sellega, kui muudetakse detailplaneeringus ette nähtud korterite arvu. Ka temale edastati taotleja poolne ettepanek hoone katuseharja kõrguse vähendamiseks ning soovitava lammutamise ulatuse kohta. Kinnistu omanik nõustus taotleja poolt pakutava lahendusega, et hoone katus tuuakse madalamale, kui see hetkel on (millega eeldatavasti välistatakse katusekorrusele eraldi korterite rajamise võimalus), kuid pidas vajalikuks, et enne otsustamist tehtaks hoonele täiendav ülesmõõdistamine. Tartu Linnavalitsus tellis hoone tegeliku olukorra mõõdistamise ning mõõdistamise tulemused on olnud aluseks ka käesoleva korralduse vastu võtmisel.

Linnavalitsus peab oluliseks selgitada siinkohal ka hoone korruselisuse ja korterite arvuga seonduvat. Detailplaneeringus ette nähtud korruselisuse nõuet ei ole võimalik täita, kuna restaureeritavaks ja säilitatavaks määratud hoones oli tegelikult ajalooliselt 2+pööningukorrus, mitte vaid 2 korrust nagu detailplaneering sätestas. Seega jääb ka uus korterelamu korruste osas selliseks nagu see varasemas hoones oli, kuigi kehtivate õigusaktide mõistes on tegemist 3-korruselise hoonega. Küll aga ei ole võimalik rajada kolmandale ehk pööningukorrusele elamispindu, vaid ainult abiruume, kuna nende kõrgus ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele. Esitatud ehitusprojekt vastab detailplaneeringule korterite arvu osas.
Kuna ettekirjutuse täitmiseks on vajalik väljastada samaaegselt ka ehitusluba ning arvestades, et ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojekt on kooskõlastatud Herne 45a kinnistu omanikuga ning Herne 49 ja Herne 54a kinnistu omanikud on põhimõtteliselt nõustunud omapoolsetel tingimustel ning ümberehituse järgselt sobib ehitis olemasolevasse miljöösse, peab linnavalitsus võimalikuks ehitusloa väljastamise.

Linnavalitsus edastas käesoleva korralduse projekti 21. novembril 2012 tutvumiseks ka OÜle Gangestein. OÜl Gangestein kinnitas, et tal vastuväiteid ei ole.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg-d 1-3 ja 6, ehitusseaduse § 23 lg 1, § 28 lg 1 p-d 4 ja 6, § 40 lg 2 ja lg 4, § 61 lg 1 p 1 ja p 3, lg 4, lg 6 ning Tartu linna ehitusmääruse § 28 lg 3, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. OÜl Gangestein viia Herne 45 // 47 kinnistul asuv õigusvastane ehitis välisgabariitide (pikkus, laius, kõrgus) osas vastavusse korralduse p-s 5 nimetatud ehitusloa väljastamise aluseks olevale ehitusprojektile hiljemalt 20. novembriks 2013. a.

2. Ehitise omanikul esitada linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne Herne 45 elamu ehitamise alustamist ehitamise alustamise teatis õigusaktis nõutud andmetega. Teatisele lisaks tuleb esitada Herne 45 // 47 juba valmis ehitatud ehitise osa ekspertiis, mis peab olema koostatud või kontrollitud isiku poolt, kellel on olemas majandustegevuse registri registreering ehitiste ekspertiiside tegemise kohta ning konstruktiivse osa ehitusprojekt, mis peab olema koostatud või kontrollitud isiku poolt, kellel on olemas majandustegevuse registri registreering konstruktiivse osa projekteerimise kohta. Tähtaeg eelnimetatud kohustuse täitmiseks on 20. jaanuar 2013. a.

3. Linnavalitsus hoiatab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse OÜ Gangestein suhtes sunniraha ja asendustäitmist vastavalt ehitusseaduse § 40 lg 4, § 61 lg 6 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras järgnevalt:
3.1. korralduse p 1 täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist;
3.2. korralduse p 2 täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot, mille tasumise tähtaeg on 21. veebruar 2013. a.

Sunniraha tuleb tasuda Tartu Linnakantselei arveldusarvele nr 221014740889 Swedbank'is. Kui määratud sunniraha ei ole tasutud eelnimetatud tähtajaks Tartu linnakantselei arveldusarvele, edastatakse täitmata ettekirjutus täitedokumendina kohtutäiturile, kes nõuab sunniraha sisse sundkorras. Kohtutäituri ametitoimingud on tasulised, mistõttu lisandub sunnirahale kohtutäituri tasu.
Asendustäitmise kulud nõutakse samuti sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asendustäitmise eeldatava kulu suurust ei ole hetkel võimalik hinnata. Kulu suurus selgub vastava hankemenetluse läbi viimisel riigihangete seaduses sätestatud korras.

4. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 01. märtsi 2012. a korralduse nr 240 "Herne tn 45 ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja ehitusloa väljastamine" p 2, millega otsustati väljastada ehitusluba Herne tn 45 korterelamu laiendamiseks ning arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt 02. märtsil 2012. a väljastatud ehitusluba nr 572/12, kuna ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja muutuvad ehitise olulised tehnilised andmed, mis on kantud ehitusloale.

5. Arhitektuuri ja ehituse osakonnal väljastada ehitusluba Herne tn 45 korterelamu ehitamiseks.

6. Korraldus jõustub OÜle Gangestein teatavakstegemisest.

7. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.