EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
06. november 2012. a. nr LV-IP-0267 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse „Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus” eelnõu esitamine |
Põhimäärus kinnitatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lg 3 ja Tartu linna põhimääruse § 47 lg 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Nimetus
Kooli nimetus on Tartu Kutsehariduskeskus (edaspidi kool).
§ 2. Haldusala ja õiguslik seisund
(1) Kool on Tartu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav asutus ja tegutseb Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) haldusalas.
(2) Kool lähtub oma tegevuses Tartu linna põhimäärusest, käesolevast põhimäärusest, seadustest ning nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest.
§ 3. Liik
Kool on munitsipaalkutseõppeasutus.
§ 4. Õigusjärglus
Kool on Tartu Tööstuskooli, Tartu Teeninduskooli, Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskooli ning Tartu Õppekeskuse õigusjärglane.
§ 5. Asukoht
(1) Kool asub Tartus. Kooli aadress on Kopli tn 1, Tartu.
(2) Kooli tegutsemiskohtadeks Tartus on Kopli tn 1, Põllu tn 11 ja Struve tn 8.
§ 6. Pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on oma nimetuse ja Tartu vapi kujutisega pitsat, mis vastab Tartu linna põhimääruses kehtestatud nõuetele.
(2) Koolil on oma sümboolika ja oma sümboolikaga dokumendiplangid.
§ 7. Õppevorm ja õppekeel
(1) Õpe toimub koolipõhise või töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) vormis.
(2) Koolis toimub täis- või osakoormusega õpe.
(3) Kooli õppekeel on eesti keel. Kooli õppekeeleks võib olla mõni muu keel, kui seda on otsustanud haridus- ja teadusminister.
§ 8. Asjaajamiskeel ja õppekeel
(1) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.
(2) Kooli asjaajamist korraldatakse linnavalitsuse kehtestatud korras hallatavatele asutusele kehtestatud ühtsetel põhimõtetel.
(3) Koolil on oma veebileht http://www.khk.ee, mille kaudu teeb kool üldsusele kättesaadavaks õigusaktide alusel avalikustamist vajavad dokumendid ja andmed.
§ 9. Eelarve ja pangakonto
(1) Koolil on oma eelarve Tartu linna eelarve osana.
(2) Kool kasutab linnavalitsuse pangakontosid, mis kuuluvad kontsernikonto koosseisu.
2. peatükk
Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded
§ 10. Kooli tegevuse eesmärgid
Kooli tegevuse eesmärgiks on:
1) võimaldada õpilastele kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpet koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpet põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpet ja kutseõpet keskhariduse baasil;
2) viia läbi kutsealast eelkoolitust ja täiskasvanute tööalast koolitust.
§ 11. Kooli ülesanded
Kooli ülesanneteks on:
1) luua õpilastele võimalused eluks ning oskustöö tegemiseks vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks, arvestades ühiskonna, õppija ja tööturu vajadusi;
2) luua tingimused ja võimalused kutseõppe läbiviimiseks põhikoolis ja gümnaasiumis;
3) luua tingimused ja võimalused koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele kutseõppe läbimiseks;
4) luua tingimused ja võimalused kutseõppe läbimiseks põhihariduse baasil;
5) luua tingimused ja võimalused kutsekeskhariduse omandamiseks;
6) luua tingimused ja võimalused kutseõppe läbimiseks keskhariduse baasil;
7) luua tingimused ja võimalused kutsealase eelkoolituse korraldamiseks põhikoolis ja gümnaasiumis;
8) luua tingimused ja võimalused kutseõppena õpetatavatel kutse- ja erialadel täiskasvanute tööalase koolituse korraldamiseks. Vastava nõudluse, õppemateriaalse baasi ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolul võib kool korraldada koolitust ka teistes valdkondades;
9) luua tingimused ja võimalused õppijate karjäärialaseks nõustamiseks;
10) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
11) organiseerida koostöös tööandjatega õppekavade arendamist ja õppepraktikate korraldamist;
12) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste ja juriidiliste isikutega, sh luua koostöösidemeid, koostada koostööprojekte ja sõlmida koostöölepinguid kutseõppe tõhustamiseks;
13) koostada, välja anda ja levitada ainealaseid ja metoodilisi juhendeid, õppevahendeid ja -materjale;
14) täiendada ja arendada õppebaase tulenevalt õppekavade nõuetest;
15) korraldada kooli õppekavade koostamist ja arendamist ning õppemetoodilist tööd koolis;
16) kasutada koolile eraldatud ressursse (rahalisi vahendeid, hooneid, õppevahendeid jne) sihipäraselt ja otstarbekalt õppetöö kvaliteedi kindlustamiseks;
17) võimaldada töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamist;
18) kaasata õppetöösse kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste;
19) toetada õppija isiksuse arengut läbi erinevate tugiteenuste;
20) arvestada õppijate varasemaid õpinguid ja töökogemust;
21) müüa õppetöö käigus valmistatud tooteid ja osutada praktika raames teenuseid;
22) kujundada õpilaste isiksuse ja erialaste oskuste arengut soodustavad tingimused ja õhkkond;
23) luua tingimused ja võimalused õppijate ettevõtlikkuse arendamiseks vastavalt kooli eesmärkidele ja põhimäärusele;
24) teavitada õppima asuda soovijaid õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel erialadel;
25) korraldada õpilaste toitlustamist ja majutust õpilaskodus;
26) tutvustada oma tegevust avalikkusele.
3. peatükk
Kooli struktuur
§ 12. Kooli struktuuriüksused
(1) Kooli tegevuse eesmärkide elluviimiseks ja ülesannete täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused:
1) erialaosakonnad;
2) õppekorraldustalitus;
3) tugisüsteemide talitus;
4) infotehnoloogiatalitus;
5) haldustalitus;
6) õpilaskodu;
7) toitlustusteenistus;
8) täiskasvanute koolituse osakond.
(2) Erialaosakonnad moodustab kooli direktor käskkirjaga.
§ 13. Struktuuriüksuste ülesanded
(1) Erialaosakonnad:
1) tagavad oma valdkonna arengu koolis;
2) tagavad õppekavade olemasolu ja arendamise;
3) tagavad riikliku koolitustellimuse täitmise, sh uute õppijate vastuvõtu;
4) planeerivad kutseõpetajate töökoormust, koordineerivad nende tööd ning analüüsivad personali vajadust;
5) teevad koostööd õppekorraldustalitusega ja tugisüsteemide talitusega õppekavade eesmärkide saavutamiseks;
6) organiseerivad koostööd tööandjatega;
7) koostavad osakonna õppekulude eelarve plaani ja tagavad eelarve täitmise;
8) arendavad osakonna õppemateriaalset baasi;
9) tagavad õppetöökodade seadmete tehnilise korrasoleku;
10) tagavad praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkide kohaselt, praktika koolipoolse juhendamise ja hindamise;
11) korraldavad praktikate käigus tootmistegevust;
12) viivad põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele läbi kutsealast eelkoolitust ning tutvustavad õpetatavaid erialasid;
13) teevad koostööd täiskasvanute koolituse osakonnaga täiskasvanutele koolituse läbiviimisel;
14) nõustavad ja hindavad õppijate varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist.
(2) Õppekorraldustalitus:
1) planeerib ja korraldab õppetöö läbiviimist (õppetöögraafik, tunniplaan, ruumiplaan, ÕIS);
2) planeerib üldharidusõpetajate töökoormust, koordineerib nende tööd ning analüüsib personali vajadust;
3) koordineerib üldhariduslike ainete ainesektsioonide tööd ja üldhariduslike ainete lõpueksamite korraldamist;
4) koordineerib e-õppe arendamist ja haridustehnoloogi tööd;
5) koostab talituse õppekulude eelarve plaani ja tagab eelarve täitmise.
(3) Tugisüsteemide talitus:
1) korraldab õpilaste dokumentide vastuvõttu vastuvõtukomisjoni kaudu;
2) toetab õppijat ja teeb koostööd lastevanemate, õpetajate jt osapooltega;
3) teostab õppe-ja kasvatustöö tulemuste jälgimist ja analüüsi;
4) tagab kursusejuhatajate eesmärgipärase tegevuse;
5) teostab õpilaskandidaatide ja õppijate karjäärialast nõustamist ning korraldab kutsealase eelkoolituse läbiviimist ning õpetatavate erialade tutvustamist;
6) koordineerib kooli infokogu tööd ja õpilaste huvitegevust.
(4) Infotehnoloogiatalitus:
1) tagab infotehnoloogiavahendite funktsioneerimise ja infotehnoloogiaalase arengu koolis;
2) koostab reeglid ja nõuded infotehnoloogiavahenditega töötamisel, et oleks tagatud turvalisus ja stabiilsus;
3) arendab kooli vajadustest lähtuvalt infosüsteeme ja andmebaase ning tagab koolisiseste andmete säilitamise vastavalt õigusaktidele;
4) tagab ÕIS-i tehnilise toe ja arendamise lähtuvalt kooli vajadustest;
5) tagab multimeediakeskuse töö korraldamise;
6) teavitab uuendustest ning nõustab kooli arvutikasutajaid.
(5) Haldustalitus:
1) tagab kooli kasutuses oleva vara korrashoiu ja säilimise;
2) korraldab ehitus- ja rekonstrueerimistöid;
3) loob koostöös erialaosakondadega õppe- ja kasvatustööks vajaliku materiaaltehnilise baasi;
4) teostab hooldus- ja heakorratöid kinnistutel ja hoonetes;
5) tagab kooli kasutuses olevate ehitiste ja neis olevate tehnosüsteemide korrasoleku;
6) korraldab kinnisvara korrashoiualastest omanikukohustustest tulenevaid tegevusi;
7) koordineerib kooli spordibaaside tööd.
(6) Õpilaskodu:
1) korraldab õpilaste majutamist;
2) korraldab õpilaste vaba aja veetmist õpilaskodus;
3) viib läbi õpilaste nõustamist, sotsiaalsete oskuste arendamist ja kasvatuslikku tööd;
4) on õppebaasiks turismi-, kodumajanduse-, majutuse-, toitlustuse- ja iluteeninduse erialade õppepraktikate läbiviimisel;
5) majutab kooli külalisi ja täiskasvanute koolituse osakonna õppijaid;
6) osutab välisklientidele majutusteenust.
(7) Toitlustusteenistus:
1) korraldab õpilaste ja personali toitlustamist;
2) on praktikabaasiks kodumajanduse-, majutuse-, toitlustuse erialade õppepraktika läbiviimisel;
3) tagab praktikabaaside seadmete tehnilise korrasoleku;
4) osutab välisklientidele toitlustusteenust.
(8) Täiskasvanute koolituse osakond:
1) korraldab täiskasvanutele tööalast koolitust;
2) korraldab koolitust Tartu Vangla kinnipeetavatele.
4. peatükk
Kooli juhtimine
§ 14. Kooli direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab kooli tegevuse eesmärkide ja ülesannete elluviimise, õppe- ja kasvatustegevuse ning põhimääruse alusel koolis läbiviidava muu tegevuse korraldamise, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase, sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest, samuti kooli kasutada antud linnavara heaperemeheliku majandamise ja säilimise ning korrashoiu eest.
(2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli õpilaste sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja töökorralduse reeglite täitmise, juhib kooli tegevust koostöös nõukogu, õppenõukogu, õppekoja, linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning muude organitega.
(3) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule, linnapeale ja haridusosakonna juhatajale.
§ 15. Kooli direktori ülesanded
(1) Käesoleva põhimääruse paragrahvis 14 nimetatud ülesannete täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks kooli direktor muuhulgas:
1) juhib kooli õppenõukogu tegevust;
2) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu õiguspäraste otsuste täitmise;
3) kinnitab kooli õppekavad ja nendes tehtavad muudatused;
4) kinnitab õigus- ja haldusaktidega kehtestatud nõuetele vastavad töökorralduse reeglid, õpilaste sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muud töökorralduslikud dokumendid;
5) kinnitab õpilase kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise vastavalt õigusaktidele;
6) otsustab õpilase ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpueksamite ja lõputöödega seotud küsimusi vastavalt õppekorralduseeskirjale ja õigusaktidele;
7) otsustab personalivajaduse üle, jagab töötajate vahel tööülesanded ja –kohustused, teeb haridusosakonna kaudu linnavalitsusele ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
8) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töötajatega töölepingud, võtab töötajaid vastutusele töölepingu rikkumise eest;
9) loob koolitöötajatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad töötingimused;
10) tagab kooli sisehindamise süsteemi väljaarendamise, sisehindamise korraldamise ning kehtestab sisehindamise läbiviimise korra ja kinnitab sisehindamise aruande;
11) korraldab kooli arengukava koostamise ja linnavalitsusele kinnitamiseks esitamise;
12) tagab õpilase arengut toetava õppekeskkonna kujundamise;
13) korraldab isikuandmete kaitse ja avalikule teabele juurdepääsu, samuti teabele juurdepääsupiirangute kehtestamise;
14) tagab õigusaktidega ette nähtud aruannete koostamise ja esitamise;
15) tagab kooli, õpilaste ja pedagoogidega seotud andmete kandmise Eesti Hariduse Infosüsteemi;
16) koordineerib kooli osalemist riigisisestes ja rahvusvahelistes projektides ja programmides ning tagab nende kaudu linnale võetud kohustuste tulemusliku täitmise;
17) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente haridusosakonnale;
18) esitab haridusosakonna kaudu linnavalitsusele õigusaktides sätestatud nõuetele vastava kooli eelarve eelnõu;
19) tagab kooli eelarve täitmise vastavalt õigus- ja haldusaktides sätestatud nõuetele;
20) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
21) täidab muid talle pandud töökohustusi ja -ülesandeid.
(2) Oma ülesannete täitmiseks kooli direktor oma pädevuste piires:
1) esindab kooli ja teeb Tartu linna nimel tehinguid, mis on suunatud käesolevas põhimääruses, õigus- ja haldusaktides sätestatud ja töölepingus (sh ametijuhendis) kokkulepitud ülesannete täitmisele;
2) planeerib kooli eelarve tulud ja kulud;
3) annab käskkirju;
4) annab töötajatele korraldusi;
5) esitab haridusosakonnale või haridusosakonna kaudu linnavalitsusele õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaid kooli tegevuseks vajalike dokumentide eelnõusid;
6) moodustab ajutisi töörühmi või komisjone;
7) allkirjastab kooli nimel dokumente;
8) koostab analüüse;
9) korraldab riigihankeid;
10) teeb teisi vajalikke toiminguid.
§ 16. Kooli nõukogu
(1) Koolil on seitsme- kuni üheksaliikmeline nõukogu, kes suunab kooli tegevust ning võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes.
(2) Nõukogu koosseisu moodustab linnavalitsus kolmeks aastaks. Nõukogusse kuuluvad linnavalitsuse, kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad ning Eesti Töötukassa esindaja. Kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad peavad moodustama üle poole nõukogu koosseisust.
(3) Nõukogu tegutseb õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras.
§ 17. Kooli õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli kõik pedagoogid.
§ 18. Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord
(1) Õppenõukogu:
1) arutab õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud eesmärke ja küsimusi ning nendest tulenevaid ülesandeid;
2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamise vajadust, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele ning kavandab meetmeid kooli õppe- ja kasvatustöö ning pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks;
3) kooskõlastab kooli õppekavasid ja nendes tehtavaid muudatusi ning arutab õppepraktikaga seonduvaid küsimusi;
4) teeb ettepanekuid kooli õppekorralduse ja sisekorra küsimustes;
5) arutab enne kinnitamist läbi ja kiidab heaks õppekorralduseeskirja.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mille kutsub vastavalt vajadusele kokku kooli direktor vähemalt neli korda õppeaastas.
(3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest.
(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.
(5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse.
(6) Õppenõukogu töötab õppeaasta alguses kooli direktori kinnitatud tööplaani alusel.
§ 19. Kooli õppekoda
(1) Õpilastega seotud üksikküsimuste lahendamiseks on koolis moodustatud õppenõukogu esinduskoda (edaspidi õppekoda).
(2) Õppekoda tegutseb õppenõukogu plaaniliste koosolekute vahelisel perioodil õppenõukogu töö efektiivsuse ja paindlikkuse tõstmiseks.
(3) Õppekoja töökorra ja pädevused kinnitab õppenõukogu. Õppekoja otsused ei ole õppenõukogule täitmiseks kohustuslikud.
(4) Direktor kinnitab õppekoja koosseisu õppeaasta alguses käskkirjaga. Õppekoja koosseisu kuuluvad õppenõukogu valitud esindajad.
5. peatükk
Õppekorralduse alused
§ 20. Kutseõppe õppekavad
(1) Koolis toimub kutseõpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riiklike õppekavade alusel koostatud kooli õppekavade järgi, millel on kehtiv koolitusluba.
(2) Kooli õppekavad ja nendes tehtavad muudatused ning täiendused kinnitab kooli direktor käskkirjaga, olles need eelnevalt kooskõlastanud kooli õppenõukogu ja nõukoguga.
§ 21. Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad
(1) Kool koostab õppekava igale koolis korraldatavale täiskasvanute tööalase koolituse kursusele.
(2) Õppekava kinnitab kooli direktor.
§ 22. Õppekorralduseeskiri
(1) Kooli õppekorralduse alusdokumendiks on õppekorralduseeskiri, mis on kooli õppe- ja kasvatustöö korraldamist ning õppe- ja kasvatustööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument. Õppekorralduseeskiri koostatakse õigusaktide alusel.
(2) Õppenõukogu ja nõukogu heakskiidetud õppekorralduseeskirja kinnitab kooli direktor käskkirjaga. Muudatusi ja täiendusi õppekorralduseeskirjas tehakse samas korras.
(3) Direktoril on õigus kehtestada õppekorralduseeskirja rakendamiseks vajalikke juhendeid ja kordasid.
6. peatükk
Kooli liikmeskond
§ 23. Kooli liikmeskond
Kooli liikmeskonna moodustavad pedagoogid ja teised töötajad (teenindav personal) ning õpilased.
§ 24. Kooli töötajad
(1) Koolitöötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus on määratud käesolevas põhimääruses, töölepingus, sh ametijuhendis ja töökorralduse reeglites, kollektiivlepingus, seadustes ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktides.
(2) Pedagoogide ülesanne on õppe- ja kasvatustöö läbiviimine lähtuvalt õppekavast ja selles seatud eesmärkidest.
(3) Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö, asjaajamise korraldamine, heaperemehelik majandamine, linnavara ja muude esemete säilimine, korrasolek ja majanduslik teenindamine.
(4) Kooli töötajatel on keelatud avalikustada õppijatelt saadud teavet õppija ja tema perekonna kohta, va kui andmete avaldamise kohustus tuleneb seadusest.
(5) Kooli töötajatel on õigus täiendada oma erialaseid või pedagoogilisi teadmisi vastavalt töölepingu seadusele ja täiskasvanute koolituse seadusele.
(6) Kooli töötajatel on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.
(7) Kooli töötajatel on õigus esitada kooli direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ning pöörduda oma õiguste kaitseks haridusosakonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
§ 25. Kooli õpilaskond
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Kutsealases eelkoolituses osalevad, põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõpet omandavad õpilased ning täiskasvanute tööalase koolituse kursuste õppijad ei ole kooli õpilased ega kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene kooli õpilaste õigused ja kohustused.
(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides õigus- ja haldusakte.
(4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.
(5) Õpilaskonna põhikirja võtab õpilaskond vastu üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab õigus- ja haldusaktidele ning rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. Õpilaskonna põhikirja muutmine toimub samas korras.
(6) Õpilaskonna üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole õpilastest. Õpilaskonna üldkoosolekul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega.
§ 26. Õpilaste õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) võtta osa õppetööst vastavalt kooli õpilaste sisekorraeeskirjale;
2) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavaga, kooli põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduseeskirjaga;
3) saada õppekavajärgset õpet;
4) valida õppeaineid valikainete piires;
5) saada pedagoogidelt nende tööaja piires konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes;
6) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;
7) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid koolis kehtestatud korras;
8) saada Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
9) saada hüvitisi, õppetoetust ja muid toetusi õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras;
10) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
11) kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on õigus jätkata üldharidusõpinguid vastavalt õigusaktidele;
12) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet;
13) pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
14) pöörduda oma õiguste kaitseks kursusejuhataja, sotsiaaltöötaja, direktori, nõukogu, haridusosakonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
15) saada koolist ja haridusosakonnast teavet kooli õppekorralduse ja oma õiguste kohta;
16) omada muid õigus- ja haldusaktidest tulenevaid õigusi.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt õppekavas ettenähtud ülesandeid;
2) täitma õigus- ja haldusaktide, käesoleva põhimääruse, õppekorralduseeskirja, kooli õpilaste sisekorraeeskirja ning muude dokumentidega kehtestatud kohustusi ja kandma vastutust nende rikkumise korral;
3) hoidma kooli kasutuses olevat linnavara ning hüvitama tekitatud kahju;
4) hoidma kooli head mainet;
5) täitma teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi.
§ 27. Õpilase tervise kaitse
Kool tagab õpilase tervise kaitse õpilase koolis viibimise ajal. Põhihariduseta ja põhihariduse baasil kutseharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
7. peatükk
Kooli tegevuseks loodud tingimused
§ 28. Vara
(1) Kooli kasutuses olevaks varaks on koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu linnavara, õigused ning hüved. Kooli kasutuses oleva linnavara omanikuks on Tartu linn.
(2) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Tartu linnale rahaliste kohustuste võtmine toimub Tartu linnavara eeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
§ 29. Rahalised vahendid ja raamatupidamine
(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, sihtotstarbelistest ning projektipõhistest eraldistest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning käesolevas põhimääruses sätestatud või linnavalitsuse kinnitatud tasulisest tegevusest saadud laekumistest.
(2) Kooli tasulisteks tegevusteks on:
1) õppeotstarbeliste majandusüksuste (õppeköök, õppetöökoda, õpilaskodu, õppehotell, õppekauplus) kaudu osutatud tasulised teenused;
2) täiskasvanute tööalane koolitamine;
3) kutseõppe läbiviimine keskhariduse baasil riikliku koolitustellimuse väliselt;
4) kutseõppe läbiviimine põhikoolis ja gümnaasiumis;
5) kutsealase eelkoolituse läbiviimine;
6) lapsehoiuteenuse osutamine ning
7) kooli kasutuses oleva linnavara üürile või rendile andmine õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras.
(3) Tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse linnavalitsuse kehtestatud korras.
(4) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab rahandusosakond koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele.
§ 30. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse õigus- ja haldusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Kui riikliku järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, tasutakse see kooli eelarvest.
(3) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse, sihipärasuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet (sh teenistuslikku järelevalvet) linnavalitsus vastavalt õigus- ja haldusaktidele.
8. peatükk
Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
§ 31. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(2) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab linnavalitsus kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis samal või lähedasel kutse- või erialal.
(3) Kooli tegevuse lõpetamisel täidab kooli direktor kooli tegevuse käigus Tartu linnale võetud kohustused ja nõuab sisse võlad arvestades linnavalitsuse asjakohaste juhistega.
9. peatükk
Lõppsätted
§ 32. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras.
§ 33. Kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Tartu Linnavolikogu 23. novembri 2006. a otsus nr 152 „Tartu Kutsehariduskeskuse põhimääruse kinnitamine”;
2) Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2009. a otsus nr 53 „Tartu Kutsehariduskeskuse põhimääruse muutmine”.
§ 34. Põhimääruse jõustumine
Põhimäärus jõustub 01. jaanuaril 2013. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse „Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus” eelnõu esitamine " juurde
Tartu Kutsehariduskeskuse põhimääruse kinnitas linnavolikogu 2006. aastal ning on seda korra, 2009. aastal, muutnud.
Käesolev eelnõu sisaldab uut Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärust, mida on võrreldes kehtiva redaktsiooniga ajakohastatud ja täiendatud. Ühtlasi on põhimääruses arvesse võetud vahepealseid muudatusi nii linna põhimääruses kui ka linnavalitsuse töökorralduses.
Vajadus uue põhimääruse järele tulenebki ühelt poolt vajadusest ajakohastada regulatsioone, kuid teise olulise muudatusega kaasneb põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamisega KHK Info- ja karjäärinõustamiskeskuse nn ümberkorraldamine.
Info- ja karjäärinõustamiskeskus on tänasel päeval üks KHK struktuuriüksustest, mille peamine ülesanne on nõustada Tartu üldhariduskoolide lapsi haridustee jätkamisel ja eriala valimisel. Olles aga KHK struktuuriüksuseks jääb üldhariduskoolide õpilastele sageli mulje, et tegemist on KHK-d tutvustava üksusega, kuigi vastava üksuse ülesanne on õpilaste erapooletu karjäärinõustamine.
Karjäärinõustamine on üks üldhariduskoolide õpilastele pakutavatest tugiteenustest. Tartus on hariduse tugiteenuste osutamiseks teisel tasandil loodud Hariduse Tugiteenuste Keskus. Ümberkorralduse käigus viiakse KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskus Hariduse Tugiteenuste Keskuse karjäärikeskuseks ja edaspidi on lastel ja vanematel võimalik tugiteenuseid saada ühest ülelinnalisest asutusest. Seejuures on laste jaoks võimalik vajadusel erinevaid tugiteenused kombineerida.
Ümberkorraldamisega kaasneb ka karjäärinõustamise süsteemi väljaarendamine nii esimesel kui teisel tasandil. Eelkõige tähendab see seda, et täpsemalt kaalutakse koolides läbiviidava karjääriõppe ja karjäärinõustamise võimalusi, uuritakse vajadusi ning luuakse Tartu tingimustele sobiv mudel. Selge on see, et õppeasutuste võrgustik, kus tegutsevad nn puhtad põhikoolid ja puhtad gümnaasiumid seavad õpilaste ette juba põhikoolis valiku tegemise kohustuse ning uued väljakutsed meile õpilaste valiku toetamisel. Ainult teadlikult tehtud valik tagab õpilasele hilisema rahulolu.