EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
OTSUS |
|
Tartu
|
27. september 2012. a. nr LVK-O-0447 |
Loa andmine Aardlapalu prügilas tekkiva prügilagaasi taaskasutusse suunamiseks riigihanke korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja Tartu linnavara eeskirja § 71 lg 3 ja § 10 lg 3 p 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada Tartu Linnavalitsusel korraldada riigihange Aardlapalu prügilas tekkiva prügilagaasi taaskasutusse suunamiseks aastateks 2013-2027.
2. Lubada Tartu Linnavalitsusel anda punktis 1 nimetatud eesmärgil korraldatud riigihankel edukaks tunnistatud pakkumuse teinud isiku kasutusse Aardlapalu prügilasse rajatud nõrgveepuhasti kõik rajatised (kogumistiigid, reoveepuhasti jms) ja seadmed, gaasikogumissüsteemi kõik rajatised (torustikud, kogumiskaevud, kompressorjaam, tõrvik jms) ja seadmed ning niisutussüsteemi rajatised (torustikud, pumplad jms) ja seadmed sõlmitava lepingu tähtajaks.
3. Otsus jõustub 15. oktoobril 2012. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine Aardlapalu prügilas tekkiva prügilagaasi taaskasutusse suunamiseks riigihanke korraldamiseks " juurde
Tartu Linnavalitsus viib ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavat projekti „Aardlapalu prügila sulgemine“. Projekti käigus paigaldati prügilademesse prügilagaasi kogumise torustik ning seadmed gaasi kahjutustamiseks tõrvikus põletamise teel. Lisaks rajati prügilasundisse niisutusseadmed, mis võimaldavad kaetud prügila niiskusrežiimi lagunemisprotsesside suunamiseks reguleerida. Prügila nõrgvete negatiivse keskkonnamõju vältimiseks rajati reoveepuhasti. Nimetatud objektide säilimise ja vara sihtotstarbelise kasutuse peab rahastamise tingimuste kohaselt tagama toetuse taotleja ehk Tartu linn vähemalt viie aasta jooksul peale projekti valmimist. Projekti valmimise tähtajaks on vastavalt rahastamisotsusele 28.02.2013.
Aardlapalu prügila sulgemiskava ja sulgemisprojekti kohaselt muudetakse prügilagaas keskkonnale ohutuks kohapeale rajatud tõrvikus põletamise teel.
Arvestades prognoositud gaasikoguseid ja gaasi koostist on Aardlapalu prügilagaasi põletamine kohapeal majanduslikust ja keskkonnakaitselisest seisukohast ebamõistlik lahendus. Prügilagaasi eraldumist majanduslikult efektiivses koguses prognoositakse 10-15 aastaks.
Linnakeskkonna, linnatranspordi ja energiamajanduse strateegilisi arengueesmärke silmas pidades oleks kõige eelistatum lahendus Aardlapalu prügilagaas ümber töödelda (puhastada) transpordis kasutatavaks mootorikütuseks. Selline prügilagaasi kasutus aitab täita ka Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivist 2009/28/EÜ tulenevaid ja Eesti taastuvenergia arengukavas võetud kohustusi transpordis kasutatavate fossiilsete kütuste asendamisel taastuvate energiaallikatega.
Aardlapalu prügila sulgemiskava ja sulgemisprojekt seab Tartu linnale mitmeid kohustusi seoses järelhooldustoimingutega. Järelhooldustoimingute maksumus perioodil juuli-detsember 2012 on 82 800 eurot (töid teevad KL-Project ja Mativesi OÜ). Samas tekib prügilas prügilagaasi koguses ja koostisega, mis teeb majanduslikult ja tehniliselt võimalikuks selle taaskasutamise. Kuivõrd järelhooldustoimingutest sõltuvad emiteeruva gaasi näitajad sõltuvad järelhooldusest, on otstarbekas korraldada riigihange, mille võitja saab õiguse prügilagaasile ning kohustuse teha järelhooldustoimingud.
Riigihange viiakse läbi ehituse kontsessiooni andmiseks.
Olulisemad riigihanke tingimused on järgmised:
- Riigihanke eesmärgiks on leida ettevõtja, kes korraldab Aardlapalu prügilas prügilagaasi taaskasutamise. Lubatud on lahendused, mis näevad ette prügilagaasist mootorikütuse tootmist Aardlapalus või mujal ning soojuse ja elektri tootmise väljaspool prügilat või prügilas. Prügilagaasi taaskasutusse suunamisel on eelistatud lahendused, mis näevad ette mootorikütuse tootmise.
- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga kontsessioonilepingu. Töövõtja omandab koos lepingu sõlmimisega õiguse Aardlapalu suletud prügila prügilagaasile lepinguperioodi ajal.
- Leping sõlmitakse kümneks aastaks võimalusega lepinguperioodi lõppedes pikendada lepingut viie aasta võrra. Lepingu pikendamine viie aasta võrra otsustatakse hiljemalt 12 kalendrikuud enne lepingu lõpptähtaja saabumist.
- Töövõtja kasutusse antakse suletud Aardlapalu prügilasse rajatud nõrgveepuhasti kõik rajatised (kogumistiigid, reoveepuhasti jms) ja seadmed; gaasikogumissüsteemi kõik rajatised (torustikud, kogumiskaevud, kompressorjaam, tõrvik jms) ja seadmed; niisutussüsteemi rajatised (torustikud, pumplad jms) ja seadmed. Töövõtjal on kohustus teha Aardlapalu prügila sulgemiskava ja sulgemisprojekti kohased järelhooldustööd ning prügilaga seotud hooldus ja opereerimistoimingud.
- Riigihanke raames küsitakse pakkujalt normaalkuupmeetri prügilagaasi tasu aastate lõikes. Töövõtja maksab tellijale vastavalt väljapumbatud gaasi kogusele nn kontsessioonitasu (kontsessioonitasu suurus = tasu * prügilagaasi kogus normaalkuupmeetrites). Pakkumuse võivad esitada ka pakkujad, kes hindavad, et kontsessioonitasu ei ole võimalik maksta ja ehituskontsessiooni eest peaks kompensatsiooni maksma tellija töövõtjale. Sellisel juhul esitavad pakkujad aastate 2013-2022 lõikes kompensatsiooni summad, mis tuleks tasuda tellijal.
- Töövõtjal on õigus rajada gaasi taaskasutamisega seotud taristu linnale kuuluvale Aardlapalu prügila kinnistule. Selle õiguse kasutamise soovi korral sõlmitakse eraldi tähtajaline (tähtaeg võrdne kasutusse andmise lepinguga) asjaõigusleping, vajadusel küsitakse täiendav luba linnavolikogult.
- Lepingu täitmiseks vajalike ehitiste rajamisega seotud uuringud ja analüüsid teeb, load ja kooskõlastused hangib töövõtja ning tasub ka nendega seotud kulutused.