Õigusakti eelnõu: Sihtasutusest Tartu Eluasemefond tagastatud eluruumide elanikele antava laenu piirmäära muutmine

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 9 lg 2 p 1, Tartu Linnavolikogu 25. juuni 1998. a määruse nr 54 “Tagastatud eluruumide elanikele laenude ja toetuste andmise kord”, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Kinnitada tagastatud eluruumide elanikele antava laenu piirmääraks 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot.

2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 31. juuli 2003. a korraldus nr 2733 "Sihtasutusest Tartu Eluasemefond tagastatud eluruumide elanikele antava laenu piirmäära muutmine", Tartu Linnavalitsuse 06. juuni 2006. a korralduse nr 869 “Sihtasutusest Tartu Eluasemefond tagastatud eluruumide elanikele antavate toetuste ja laenu ülemmäära muutmine” p. 3 ning Tartu Linnavalitsuse 09. septembri 2010. a korralduse nr 919 “Tartu Linnavalitsuse korralduste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega” p. 3.3.

3. Korraldus jõustub 29. augustil 2012. a.

Sihtasutus Tartu Eluasemefond alustas tagastatud eluruumide elanikele laenude andmist 1997. a augustis. Praeguseks on eluasemefond eelnimetatud sihtgrupile väljastanud 292 laenu kogusummas 2,49 miljonit eurot.

Laenu piirmäär suurusjärgus 25600 eurot kehtib alates 2005. aastast. Viimase seitsme aasta jooksul on kinnisvara hinnad Tartu linnas liikunud üles-alla, kuid kokkuvõttes 2005. aastaga võrreldes siiski tõusnud (vt lisa 1). Kui 2005. a oli Tartu linnas korteriomanditega tehtud tehingute keskmine hind 658 €/m², siis 2011. a oli see 839 €/m² ning käesoleval aastal 890 €/m². Seega võrreldes 2005. aastaga on tänaseks Tartu korterite keskmised hinnad tõusnud ca 35%.

Alates 2005. aastast laenu või toetust taotlenud leibkonna keskmine suurus on olnud 2 inimest. Sotsiaalselt põhjendatud elamispinna normsuurus: 18 x 2 + 15 m² = 51 m² ehk suurem 2-toaline või väiksem 3-toaline korter.

Tagastatud eluruumide elanike laenu on eluasemefond valmis andma kuni 90% tagatise väärtusest. Arvestades kinnisvaraturul kehtivaid korterite hindasid on 35 000 euro suuruse laenu ja 10%-lise omafinantseeringu abil võimalik soetada ca 45 m² suurune elamispind - st mugavustega 2-toaline korter.

Vastavalt kehtivale laenude andmise korrale kustutatakse laenu põhiosast 10%. Laenu ülemmäära tõstmisega 35000 eurole suureneb maksimaalne kustutatav osa ühe lepingu kohta 2560 eurolt 3500 eurole. Laene väljastatakse ning kustutatavat osa kaetakse erastamisest ja linna eelarvest laekunud raha arvelt. Täna on need vahendid nn sundüürnikele küll laenude ja toetustena välja antud (vt lisa 2), kuid väljasolevatest üürnike laenudest laekub tagasi ca 85 tuhat eurot aastas, mida üürnike toodeteks saab taas välja anda.

15.08.2012 seisuga on tagastatud eluruumide üürnike registris arvel 124 leibkonda.

Tartu linnas 2007. a tagastatud eluruumide elanike seas läbiviidud küsitluse tulemused näitasid, et ca 10% leibkondadest oleksid laenuvõimelised (tagastama kuus laenu vähemalt 3000 kr ehk ca 192 eurot). Huvi laenu vastu oleks aga natuke suuremal osal üürnikest (ca 14%). Potentsiaalseid laenuvõtjaid üürnike registris registreeritutest võiks seega olla kuni 15.

Lisa 1.odtLisa 2.odt

Koostaja:
Andres Püss
7423 292