EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
17. juuli 2012. a. nr LV-IP-0194 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 1 alusel ja arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korras reguleeritakse Tartu linna eelarve (eelarve) ülesehitust ja liigendust, määratakse eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad, reguleeritakse eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist linnavolikogus, sätestatakse otsused, mis tehakse eelarve vastuvõtmisega samaaegselt, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise korda.
§ 2. Määruse kohaldumisala
Käesolevat määrust kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabi vahenditega rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses nimetatakse struktuuriüksuseks linnavalitsuse osakonda, linnakantseleid ja linnavolikogu kantseleid ja hallatavaks asutuseks linnavalitsuse hallatavat asutust.
2. peatükk
Eelarve ülesehitus ja liigendus
§ 4. Eelarve kassapõhisus
Eelarve koostatakse kassapõhisena.
§ 5. Eelarve ülesehitus
(1) Eelarve koostatakse käesoleva määruse lisa 1 kohaselt ja eelarve koosneb järgmistest osadest:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevuse tulud;
4) investeerimistegevuse kulud;
5) finantseerimistegevus;
6) likviidsete varade muutus.
(2) Eelarve reservfond (reservfond) ettenägematute väljaminekute tegemiseks on kuni 1% kavandatud põhitegevuskulude mahust.
§ 6. Eelarve liigendus
(1) Lisaks käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatule liigendab linnavolikogu eelarve järgmiselt:
1) tulud käesoleva määruse lisa 2 kohaselt;
2) kulud tegevusalade lõikes, sealhulgas põhitegevuse kulud jaotatuna majandusliku sisu järgi antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks käesoleva määruse lisa 3 kohaselt;
3) investeerimistegevuse kulud objektide lõikes jaotatuna põhivara soetuseks antavateks toetusteks, põhivara soetuse kuludeks ja finantskuludeks käesoleva määruse lisa 4 kohaselt;
4) finantseerimistegevuse kulud kohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute lõikes käesoleva määruse lisa 5 kohaselt.
(2) Linnavalitsus liigendab eelarve struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes majandusliku sisu järgi tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide koodide lõikes.
(3) Struktuuriüksuse juht liigendab eelarve struktuuriüksuse ja hallatava asutuse kohta tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontode koodide lõikes.
3. peatükk
Tähtajad eelarvestrateegia, eelarve ning majandusaasta aruande koostamiseks ja vastu võtmiseks ning eelarve vastuvõtmine
§ 7. Eelarvestrateegia koostamise tähtajad
(1) Sõltuv üksus esitab ülevaate oma majandusolukorrast, sh arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks vastavalt rahandusministri kehtestatud vormile, rahandusosakonnale iga aasta 1. aprilliks.
(2) Eelarvestrateegia projekti esitab linnavalitsus linnavolikogule heakskiitmiseks hiljemalt 1. juuliks.
(3) Eelarvestrateegia projekti suunab linnavolikogu avalikule väljapanekule hiljemalt 10. juulist.
§ 8. Eelarve koostamise tähtajad
(1) Eelarve koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja korraldusega iga aasta 23. juuniks.
(2) Eelarve eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 18. novembriks.
§ 9. Eelarve vastu võtmise tähtajad ja eelarve vastuvõtmine
(1) Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusega enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve vastu võtmisega määrusega.
(2) Linnavalitsus kinnitab eelarve jaotuse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud liigenduses korraldusega kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus. Eelarveaasta jooksul võib eelarve jaotust muuta linnavalitsus korraldusega.
(3) Struktuuriüksuse juht kinnitab struktuuriüksuse ja hallatava asutuse eelarve käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud liigenduses ühe kuu jooksul pärast linnavalitsuses eelarve jaotuse kinnitamist. Eelarveaasta jooksul võib struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse ja hallatava astutuse eelarvet muuta.
§ 10. Majandusaasta aruande koostamise tähtajad
(1) Majandusaasta aruande koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja korraldusega aruandeaastale järgneva aasta 15. jaanuariks.
(2) Tartu linna valitseva või olulise mõju all olev juriidiline isik esitab kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik, rahandusosakonnale aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks.
(3) Linna majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.
4. peatükk
Eelarve eelnõu ja eelarve eelnõu seletuskirja koostamine
§ 11. Eelarve eelnõu koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib rahandusosakond.
(2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda korraldusega eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
§ 12. Eelarvestamise alused
(1) Linnavalitsusel on õigus kehtestada struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarve taotluste koostamiseks kohustuslikke põhimõtteid põhitegevuse kulude planeerimiseks ja jaotamiseks.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud põhimõtted kehtestab linnavalitsus määrusega.
§ 13. Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus eelarvest vahendite saamiseks
(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus eelarvest vahendeid saada, kui vastav õigus on füüsilisele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud.
(2) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi struktuuriüksusega sarnases tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus linnavalitsusele.
(3) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada 1. septembriks, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks peab sisaldama taotletavate vahendite suurust ja selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta.
§ 14. Hallatava asutuse eelarve taotluse koostamine
(1) Hallatava asutuse eelarve taotluse koostab hallatava asutuse juht.
(2) Kui hallatava asutuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas.
(3) Hallatava asutuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv) ja kulude arvestust tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.
(4) Hallatava asutuse juht esitab eelarve taotluse struktuuriüksuse juhile, kelle haldusalas asutus tegutseb.
§ 15. Struktuurüksuse eelarve taotluse koostamine
(1) Struktuuriüksuse eelarve taotluse koostab struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse haldusalas tegutseb hallatav asutus, peab struktuuriüksuse eelarve taotluses sisalduma vastava hallatava asutuse eelarve taotlus.
(2) Kui struktuuriüksuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas.
(3) Struktuuriüksuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv) ja kulude arvestust tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.
(4) Struktuuriüksuse juht kooskõlastab eelarve taotluse tegevusvaldkonda kureeriva linnavalitsuse liikmega ning esitab eelarve taotluse pärast kooskõlastamist rahandusosakonnale.
(5) Linnavolikogu kantselei juht esitab eelarve taotluse otse rahandusosakonnale.
§ 16. Eelarve eelnõu koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.
(2) Eelarve eelnõu koostamisel hindab rahandusosakond struktuuriüksuste eelarvete taotlustes esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, linna arengukavale ja muudele õigusaktidele.
(3) Eelarve eelnõu koostamisel peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide (vajadusel struktuuriüksuse teenistuste juhtide ja hallatavate asutuste juhtidega), linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
§ 17. Eelarve eelnõu seletuskirja koostamine
(1) Eelarve eelnõu seletuskirja koostab rahandusosakond arvestades struktuuriüksuste eelarvete taotluste seletuskirju.
(2) Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioonile:
1) kokkuvõte linnavalitsuse ja eelarve taotluste koostajate vaheliste läbirääkimiste tulemustest, sh olulisemad erinevused tegevustes ja rahalistes vahendites eelarve taotluste ja eelarve eelnõu vahel;
2) eelarve eelnõu koostamise ajal ilmnenud muutused sotsiaalmajanduslikus keskkonnas ning erinevuste põhjendused eelarve eelnõus võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga;
3) tabelite ja graafikute kujul ülevaade eelarve põhinäitajatest;
4) selgitused olulisemate muutuste kohta eelarve põhinäitajate arengute trendides;
5) põhi- ja investeerimistegevuse tulud ja kulud liigendatuna struktuuriüksuste, tegevusalade ja rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate koodide lõikes;
6) olulisemad tegevused koos maksumusega, sh uued algatused;
7) reservfondi suuruse kujunemise alused ja põhjendus;
8) ülevaade tegemata jäänud väljaminekutest, mis olid kavandatud eelneva aasta eelarves;
9) ülevaade likviidsete varade suurusest, nende paigutusest erinevatesse instrumentidesse ja oodatavast tulukusest;
10) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmetest eelarveaasta lõpuks ja järgneval kolmel aastal koos selgitustega näitajate erinevuste kohta võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga.
§ 18. Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamine
Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata.
5. peatükk
Eelarve menetlemine linnavolikogus
§ 19. Eelarve eelnõu lugemine linnavolikogus
(1) Eelarve eelnõud menetletakse linna põhimääruses sätestatud korras arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel.
(3) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu.
(4) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab linnavolikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.
(5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmise ettepaneku juures peavad olema ettepaneku põhjendused ja arvestused kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(6) Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku kohta annab linnavalitsus enne eelarve teist lugemist seisukoha linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.
(7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekut hääletatakse selle esitaja nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.
§ 20. Eelarve vastu võtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Eelarve vastuvõtmisega samal ajal linnavolikogu:
1) otsustab kohustuste (laenu võtmine või võlakirjade emiteerimine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks loa andmise määrates ära kohustuste piirmäärad;
2) otsustab välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kasutatavate vahendite suuruse eelarveaastal;
3) määrab kassatagavara suuruse;
4) otsustab eelarveaastat ületava laenu andmise sõltuvale üksusele (sh laenu tähtaja ja intressimäära) või sõltuva üksuse võetavate kohustuste tagamiseks tagatise andmiseks linnavalitsusele volituse andmise.
§ 21. Lisaeelarve eelnõu lugemine linnavolikogus
Lisaeelarve eelnõu lugemisele linnavolikogus kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 18.
6. peatükk
Rahaliste vahendite kasutamine, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata
§ 22. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve(1) Kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, kinnitab linnavalitsus korraldusega väljaminekute tegemiseks vajaliku eelarve jaotuse ja väljaminekute lubatud suuruse arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, eelarve eelnõus ja eelmise aasta eelarves sätestatut.
(2) Väljaminekute lubatud suuruse kinnitamisel võrdleb linnavalitsus eelmise aasta eelarvet ja alanud aasta eelarve eelnõud ning lähtub nendest kahest summast väiksemast.
7. peatükk
Eelarve täitmine ja aruandlus
§ 23. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus.
(2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine.
(3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab rahandusosakond.
§ 24. Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud vahendid
(1) Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste kasutusse võtmise tuludesse ja kuludesse otsustab linnavalitsus korraldusega.
(2) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ja annetused kavandada lisaeelarves.
(3) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta linnavolikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.
§ 25. Eelarvest eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll
(1) Eelarvest eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
(2) Eelarvest füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle eelarves vahendid eraldatakse, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on eelarvest vahendid eraldatud, on kohustatud:
1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel eelarvest eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
2) eelarvest eraldatud vahendid eristama oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
3) esitama eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vahendite kasutamist, kuid mitte hiljem, kui 31. jaanuariks järgmisel eelarveaastal;
4) tagastama eelarvest eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.
(5) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi ning kõiki eelarves eraldatud vahendeid ei ole veel eraldise saajale üle kantud, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht rikkumise ulatusest lähtuvalt, kas peatada või lõpetada edasine vahendite ülekandmine osaliselt või täielikult. Vajadusel muudetakse eelarve jaotust vähendades eraldise saajale eraldatud vahendite mahtu.
(6) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult.
(7) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu vormi ja eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.
§ 26. Laenu andmine
(1) Linnavalitsus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga ning eelarves ettenähtud vahendite piires otsustada lühiajalise laenu andmise sõltuvale üksusele ainult juhul, kui:
1) see on hädavajalik arengukavas ja eelarvestrateegias määratud eesmärkide saavutamiseks ja
2) sõltuv üksus ei saa ise laenu mujalt võtta või
3) linnavalitsuse poolt antuna on laen arvestusüksusele majanduslikult soodsam.
(2) Lõikes 1 nimetatud otsuse teeb linnavalitsus korraldusega.
(3) Käesoleva määruse § 20 punktis 4 sätestatud juhul ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhul laenu andmisel määrab ülejäänud olulisemad lepingu tingimused linnavalitsus korraldusega.
§ 27. Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimine
(1) Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimise otsustab linnavalitsus korraldusega käesoleva määruse § 20 punkti 2 kohaselt määratud mahu piires.
(2) Sildfinantseerimise korras eraldatakse vahendeid jooksvaks aastaks, vahendid võivad rahastajalt tagasi laekuda ka järgmistel eelarveaastatel.
§ 28. Kassatagavara
(1) Kassatagavara on eelarve vastuvõtmisel määratav rahaliste vahendite hulk, mis peab olema linna pangakontol ning mida võib kasutada üksnes tulude laekumise viibimisel kulude kandmiseks, mis tuleb õigusaktide kohaselt kanda viivitamatult.
(2) Kassatagavara kasutamise otsustab rahandusosakonna juhataja käskkirjaga.
(3) Kassatagavara tuleb taastada esimesel võimalusel pärast selle kasutamist.
§ 29. Eelarve täitmise kohta aruandluse esitamine
(1) Eelarve täitmise käigu analüüsimiseks esitab rahandusosakond linnavalitsusele üks kord kuus ülevaate eelarve täitmisest.
(2) Linnavalitsus esitab eelarve täitmise ülevaate linnavolikogule neli korda aastas, seisuga 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember ning õigusaktis sätestatud korras rahandusministeeriumile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaate koosseisus esitatakse informatsioon linnavalitsuse poolt käesoleva määruse § 24 lõige 1 kohaselt kasutusele võetud vahendite kohta.
§ 30. Majandusaasta aruande koostamine
(1) Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusosakond.
(2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda korraldusega majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
(3) Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.
8. peatükk
Reservfondi kasutamise kord
§ 31. Reservfondi kasutamine
(1) Reservfondi vahendeid kasutatakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.
(2) Reservfondi koosseisus on kassareserv, millest kaetakse eelarve aasta jooksul linna oma- või kaasfinantseering linna osalemisel projektis, mida rahastatakse osaliselt välisabi vahenditega, kui oma- või kaasfinantseeringu kandmiseks vajalikke vahendeid ei ole eelarvesse planeeritud.
(3) Reservfondist (sh kassareservist) vahendite eraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega.
(4) Võimalusel eraldatakse füüsilisest ja juriidilisest isikust taotlejale vahendeid struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb.
(5) Linnavalitsusel on õigus jätta rahuldamata isiku taotlus reservfondist vahendite eraldamiseks, kui isik on jätnud varasemalt esitamata aruande reservfondist või eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta või on muul viisil rikkunud eelarvest eraldatud vahendite kasutamise reegleid.
§ 32. Reservfondist vahendite taotlemine
(1) Reservfondist võib vahendeid taotleda linnavalitsuse struktuuriüksus, struktuuriüksuse hallatav asutus, füüsiline ja juriidiline isik.
(2) Reservfondist vahendite eraldamise taotlus (taotlus) tuleb esitada linnavalitsusele (hallatav asutus esitab taotluse struktuuriüksuse kaudu, mille haldusalas ta tegutseb). Linnavalitsus võib kinnitada taotluse vormi.
(3) Struktuuriüksuse ja hallatava asutuse taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, põhjendust kulu vajalikkuse kohta (sh selgitust kas taotletav kulu on ja millises ulatuses eelarvesse olemas ning miks on vaja täiendavat finantseerimist) ja märget taotletava kulu konto koodi kohta. Hallatava asutuse taotlusele lisab struktuuriüksus arvamuse taotluse põhjendatuse kohta.
(4) Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, andmeid taotleja, vahendite kasutamise eesmärgi ja perioodi, teiste finantseerijate (kui kaasfinantseerimise taotlus on veel läbivaatamise järgus, siis võimalike finantseerijate ja taotletud summade) ning kontaktisiku kohta. Taotluses peab sisalduma nõusolek eraldatud vahendite sihipärase kasutamise kontrollimise lubamiseks linnavalitsuse poolt.
§ 33. Reservfondist vahendite eraldamise eelnõu ettevalmistamine
Laekunud taotluste põhjal koostab rahandusosakond reservfondist vahendite eraldamise otsuse eelnõu, milles märgitakse:
1) vahendite saaja nimi (kui vahendid eraldatakse struktuuriüksuse kaudu, siis ka struktuuriüksuse nimi);
2) eraldatavate vahendite summa;
3) vahendite kasutamise sihtotstarve.
§ 34. Reservfondist eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll
(1) Reservfondist eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
(2) Reservfondist makstakse vahendid välja sõlmitud lepingu alusel.
(3) Reservfondist füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle kaudu reservfondist vahendeid eraldatakse kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui vahendid eraldatakse otse füüsilisest või juriidilisest isikust taotlejale, allkirjastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetud lepingu rahandusosakonna juhataja.
(5) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on reservfondist vahendid eraldatud, on kohustatud:
1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel reservfondist eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
2) reservfondist eraldatud vahendid eristama oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
3) esitama reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast raha kasutamist, kuid mitte hiljem, kui 31. jaanuariks järgmisel eelarveaastal;
4) tagastama reservfondist eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.
(6) Kui reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult. Üle kantud vahendid võib tagasi nõuda ka juhul, kui ilmneb, et eraldise saaja on esitanud taotluses valeandmeid.
(7) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu vormi ja reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.
(8) Struktuuriüksus ja hallatav asutus esitab rahandusosakonnale reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande käesoleva määruse § 35 lõikes 2 sätestatud ülevaate koosseisus.
§ 35. Reservfondi kasutamise üle arvestuse pidamine
(1) Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusosakond.
(2) Struktuuriüksused esitavad rahandusosakonnale ülevaate reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta (sh ülevaate nii struktuuriüksuse kaudu füüsilistele ja juriidilistele isikutele eraldatud vahendite kui struktuuriüksusele ja struktuuriüksuse hallatavatele asutustele eraldatud vahendite kasutamisest) kaks korda aastas, esimese poolaasta kohta jooksva aasta 30. juuliks ja teise poolaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks.
(3) Informatsioon reservfondist eraldatud vahendite kohta avaldatakse linna veebilehel.
9. peatükk
Muud sätted
§ 36. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrus nr 78 “Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 02. detsembri 2004. a määrus nr 90 „Tartu Linnavolikogu 20. novembri 2003. a määruse nr 47 "Projektides osalemise kord" ja Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määruse nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" muutmine“ punkt 2;
3) Tartu Linnavolikogu 14. mai 2009. a määruse nr 116 „Välisprojektides osalemise kord“ § 8;
4) Tartu Linnavolikogu 14. oktoobri 2010. a määruse nr 21 „Tartu Linnavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega“ § 5.
§ 37. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ...........
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) kohaliku omavalitsuse rahanduse valdkonna sätete muutumise ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) täies mahus rakendumise järgselt on tõusetunud vajadus värskendada ning viia muutunud seadustega kooskõlla Tartu Linnavolikogu 01. juuni 2004. a määrusega nr 78 kehtestatud „Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“. Kehtivuse on tervikuna kaotanud valla- ja linnaeelarve seadus, mis oli muuhulgas üheks õiguslikuks aluseks senise eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täimise korra kehtestamisel.
Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra (eelarve kord) kehtestamise õiguslik alus tuleneb KOKSi § 35 lõikest 1, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. KOFSist otsest õigusliku alust käesoleva korra kehtestamiseks ei tule, küll aga on KOFSis mitmeid volitusnorme, mille kohaselt võib linnavolikogu anda volitusi linnavalitsusele (nt KOFS § 5 lg 6 volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama, § 21 volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust kehtestama eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra). Kuigi KOFS ei ütle otse, et volikogu võiks viimatinimetatud regulatsioonid ka ise kehtestada, tuleb seda järeldada õigusest anda volitus.
Alljärgnevalt on esitatud selgitused iga eelarve korra paragrahvi kohta:
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korras reguleeritakse Tartu linna eelarve (eelarve) ülesehitust ja liigendust, määratakse eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad, reguleeritakse eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist linnavolikogus, sätestatakse otsused, mis tehakse eelarve vastuvõtmisega samaaegselt, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise korda.
Nimetatud säte võtab kokku selle, mida eelarve korraga reguleeritakse ning omab eelkõige korrast ülevaatliku pildi andmise eesmärki ega ole regulatiivne.
§ 2. Määruse kohaldumisala
Eelarve kord on kohaliku õigusaktina kohustuslik järgimiseks nii linnavolikogule, linnavolikogu kantseleile, linnavalitsusele koos oma struktuuriüksuste ja hallatavate asutustega, linna osalusega juriidilistele isikutele kui teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes taotlevad linna eelarvest (sh reservfondist) vahendid.
Kuna Tartu linna põhimäärus annab eelarve koostamiseks üksnes üldised põhimõtted ning eelarvestrateegia koostamist reguleerib olulises osas Tartu linna arengudokumentide koostamise kord, siis eelarve korra näol on tegemist üldaktiga eelarve koostamise ja täitmise küsimuste (sh eelarvest vahendite taotlemiseks ning eraldatud vahendite kasutamiseks) ning muude finantsjuhtimisalaste tegevuste reguleerimiseks.
Käesolev paragrahviga täpsustatakse olukorda, millal kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile eelarve korda. Eelarve kord kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui puuduvad muud regulatsioonid. Eelkõige on muudeks regulatsioonideks linnavolikogu poolt KOKS § 22 lg 1 p 5 ning olemasolul eriseaduse alusel antud toetuste andmise ja teenuste osutamise finantseerimise korrad (nt kultuuri, sotisaalabi jm valdkondades), eriregulatsioon võib tulla ka välisabi vahenditega rahastatava projekti reeglitest (nt kohustavad need esitama teistsuguseid aruandeid või sõlmima vahendite kasutamiseks teistsuguseid lepinguid), samas ei ole välistatud eriregulatsioonide olemasolu ka seadustes (nt toimetulekutoetus).
Eelarve kord rakendub eelarvest vahendite taotlemisele, eraldatud vahendite kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile nende kolmandate isikute puhul, kellele siiani on eelarvest vahendeid otse eraldatud (nt politsei, naabrusvalve, turismivaldkond jne).
§ 3. Mõisted
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt kasutatakse õigusaktide eelnõude väljatöötamisel kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid. Seetõttu ei ole eelarve korras määratletud selliseid õigusmõisteid, mida kasutavad riigieelarve seadus, raamatupidamise seadus, KOFS, KOKS, riigi raamatupidamise üldeeskiri ja muud valdkonna õigusaktid.
Üksikud terminid, mida nimetatud õigusaktid ei kasuta, on määratletud eelarve korras vastavas paragrahvis (nt kassatagavara, kassareserv), kuna neid kasutatakse ainult vastava paragrahvi kontekstis.
Eelarve korras läbivana kasutatud mõisted struktuuriüksus ja hallatav asutus on määratletud üldsätete all, struktuuriüksus eelarve korra mõttes on linnavalitsuse osakond, linnakantselei ja linnavolikogu kantselei ja hallatav asutus aga linnavalitsuse hallatav asutus (nt kool, lasteaed, raamatukogu jne).
Eelarve ülesehitus ja liigendus
§ 4. Eelarve kassapõhisus
Tartu linna eelarve koostatakse kassapõhisena seni, kuni seadusest ei tulene otsest kohustust koostada eelarvet tekkepõhisena. Tekkepõhisele eelarve koostamisele tuleb üle minna pärast seda, kui nii on teinud ka riik.
§ 5. Eelarve ülesehitus
KOFSi § 5 lg 2 sätestab eelarveosad, mis eelarve korra kontekstis on eelarve ülesehitusest selgema ülevaate saamise eesmärgil üle korratud ning selguse huvides on võrreldes seadusega ka investeerimistegevus jagatud tuludeks ja kuludeks. Eelarve korraga kinnitatakse ka eelarve tabelite vormid. Vormide kinnitamise mõte on eelkõige selles, et näitlikustada paremini linnavolikogu poolt vastu võetava eelarve liigendatust. Eelarve põhitabel on määruse lisa 1.
Eelarve kooseisus nähakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks ette eelarve reservfond, mille suurus võib olla kuni 1% kavandatud põhitegevuskulude mahust. Reservfondi suuruse osas KOFS kohalikule omavalitsusele reegleid ette ei näe, KOFSi paragrahv § 5 lg 7 sätestab reservfondi osas minimaalsed reeglid: eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valla- või linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Reservfondi kasutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
Reservfondi suurus otsustatakse seega igakordselt eelarve vastuvõtmisel ning seletuskirjas põhjendatakse reservfondi suuruse kujunemist. Reservfondi kasutamise kord on reguleeritud eelarve korra 8ndas peatükis.
§ 6. Eelarve liigendus
Käesolev paragrahv reguleerib eelarve detailsemat liigendamist. Eelarve korra lisad 2 – 5 aitavad saada paremat ülevaadet linnavolikogu poolt antavast eelarveliigendusest. Nimetatud lisad on koostatud lähtudes KOFSi §idest 6 – 12. Lisa 2 on tulude kajastamiseks ning sellesse on koondatud nii põhitegevuse, investeerimistegevuse kui finantseerimistegevuse tulud ning likviidsete varade muutus. Lisa 3 on põhitegevuse kulude kajastamiseks, kulud on jagatud tegevusalade lõikes ning omakorda veel antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks. Tegevusalade jaotus koostamisel on lähtutud raamatupidamise üldeeskirja lisas 3 tegevusaladest. Lisa 4 on investeerimistegevuse kulude kajastamiseks, kulud esitatakse objektide lõikes, samas jaotatakse kulud ka antavateks toetusteks, põhivara soetuseks ja finantskuluks. Lisa 5 on finantseerimistegevuse kulude kajastamiseks ning selles esitatakse võetud kohustused sõlmitud lepingute kaupa. Seega võtab linnavolikogu vastu eelarve, mis koosneb 5 erinevast tabelist. Sellega on täidetud seadusest tulenev nõue eelarve liigenduse osas, st täpsemalt KOFS eelarve liigendamist ei nõua.
KOFS § 5 lõige 6 kohaselt võib volikogu volitada linnavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama. Tegemist ei ole kohustusega ning puudub igasugune reeglistik selle kohta, kuidas täpsem liigendus välja peab nägema. Vastav otsustusruum on antud linnavolikogule. Kuna eelarve taotlused koostatakse siiski palju detailsemas liigenduses ning detailsem eelarve liigendamine on vajalik eelkõige selleks, et tagada läbipaistvus ja eelarve täitmise kontrollitavus, siis nähakse eelarve korras ette, et linnavalitsus liigendab eelarve struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes majandusliku sisu järgi tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate 4-kohaliste kontogruppide koodide lõikes (nn eelarve jaotuse kinnitamine). Eelarve jaotuse alusel liigendab struktuuriüksuse juht eelarve struktuuriüksuse ja hallatava asutuse kohta tuludeks ja kuludeks rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate 6-kohaliste kontode koodide lõikes. Kontoplaani koodid on kinnitatud riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas 1.
Tähtajad eelarvestrateegia, eelarve ning majandusaasta aruande koostamiseks ja vastu võtmiseks ning eelarve vastuvõtmine
Eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande vastuvõtmisega või kinnitamisega seotud kõige olulisemad tähtajad on fikseeritud KOKSis ja KOFSis. Tartu linna põhimäärus ega Tartu linna arengudokumentide koostamise kord ei reguleeri eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise ja vastuvõtmise tähtaegu. Seadustest ei tulene otsest kohustust eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise ja vastuvõtmisega/kinnistamisega seotud tähtaegade reguleerimiseks linnavolikogu poolt, kuid linnavalitsuse distsiplineerimise seisukohast, linnavolikogu töö kavandamise seisukohast ning sõltuvate üksuste kohustuste täpsustamiseks on olulisemate tähtaegade fikseerimine siiski mõistlik.
§ 7. Eelarvestrateegia koostamise tähtajad
Kuna eelarvestrateegias tuleb muuhulgas anda ülevaade linna sõltuvate üksuste majandusolukorrast, siis on oluline saada sõltuvatelt üksustelt vastav teave. Kui sõltuv üksus esitab piisava ülevaate oma majandusolukorrast majandusaasta aruande koosseisus, siis täiendava dokumendina vastavat ülevaadet esitama ei pea. Kui aga majandusaasta aruanne ei ole piisavalt informatiivne, tuleb ülevaade esitada eraldi dokumendina.
Lisaks ülevaatele majandusolukorrast peab kohalik omavalitsus esitama rahandusministrile vormikohased aruanded sõltuvate üksuste eelarvestrateegiate kohta. Selleks peavad sõltuvad üksused esitama ka rahandusministri kinnitatud vormide kohased arvnäitajad. Aruande esitamise kohustus tuleneb KOFSist ning nõuded aruandele ja tähtaeg aruande esitamiseks on sätestatud Rahandusministri määrusega „Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise andmete esitamise tingimused ja vormid“.
Eelarvestrateegia projekti koostab linnavalitsus. Eelarvestrateegia koostamine/ülevaatamine on iga-aastane protseduur ning see on seotud arengukava ja majandusaasta aruande koostamise ja täitmise aruandega. Eelarvestrateegia projekti esitamine on võimalik pärast arengukava täitmise aruande kinnitamist ning seetõttu on võimalik hiliseim tähtaeg eelarvestrateegia projekti linnavolikogule esitamiseks 1. juuli (nt käesoleval aastal oli eelarvestrateegia projekt arutelul 28. juuni linnavolikogu istungil).
Pärast eelarvestrateegia projekti heakskiitmist suunatakse see avalikule väljapanekule, kuna eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana. Hiliseim kuupäev, millest linnavolikogu peab eelarvestrateegia avalikule väljapanekule suunama, on 10. juuli. Nii pikk ajavahemik on vajalik eelkõige seetõttu, et tulevast aastast jõustuvad linnavolikogu määrused pärast nende avaldamist Riigi Teatajas ning kui linnavolikogu istung on juuni lõpus, siis avalikustamine Riigi Teatajas võib võrreldes tänasega mõnevõrra pikendada vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäävat aega.
§ 8. Eelarve koostamise tähtajad
Eelarve tuleb vastu võtta enne uue eelarveaasta algust, kuigi seadus näeb ette võimaluse tegutseda ka olukorras, kus eelarvet ei ole uue eelarveaasta alguseks vastu võetud. Selleks, et üldreegli järgi käituda, tuleb eelarve koostamisele asuda juba eelarveaastale eelneva aasta suvel. Kuna eelarve eelnõu koostamist koordineerib rahandusosakond, siis on rahandusosakonna juhatajale antud ka pädevus linnavalitsuse siseselt eelarve koostamise ajakava kinnitamiseks.
Et eelarve eelnõud jõutaks korrektselt kahel lugemisel menetleda enne uue eelarveaasta algust, on eelarve eelnõu linnavolikogule esimeseks lugemiseks esitamise hiliseim tähtaeg 18. november.
§ 9. Eelarve vastu võtmise tähtajad ja eelarve vastuvõtmine
Käesolev säte erineb teistest eelarve korra 3nda peatüki sätetest selle poolest, et siin on lisaks tähtajale reguleeritud ka see, millise õigusaktiga vastavad otsused tehakse.
Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusega enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve vastu võtmisega määrusega. Eelarve vastuvõtmiseks konkreetset kuupäeva sätestada ei ole otstarbekas, kuna see rikuks linnavolikogu väljakujunenud rutiini istungite toimumise päeva osas. Seaduse kohaselt võetakse eelarve vastu määrusega, normitehnika reeglite kohaselt tuleb õigusaktis täpsustada, millise aktiga otsuseid tehakse.
Kui linnavolikogu on eelarve vastu võtnud kinnitab linnavalitsus eelarve jaotuse eelarve korra § 6 lõikes 2 sätestatud liigenduses. Eelarve jaotus kinnitatakse korraldusega kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus. Eelarveaasta jooksul võib eelarve jaotust muuta linnavalitsus korraldusega.
Pärast eelarve jaotuse kinnitamist kinnitab struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse ja hallatava asutuse eelarve eelarve korra § 6 lõikes 3 sätestatud liigenduses. Struktuuriüksuse ja hallatava asutuse eelarve kinnitatakse ühe kuu jooksul pärast linnavalitsuses eelarve jaotuse kinnitamist. Eelarveaasta jooksul võib struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse ja hallatava astutuse eelarvet muuta. Struktuuriüksuse ja hallava asutuse eelarvet ei pea kinnitama haldusaktiga (samas osad struktuuriüksused on seda siiani nii teinud ja keelatud ei ole vana praktikat jätkata), vaid seda tehakse Tartu linna finantsinfosüsteemis. Finantsinfosüsteem tagab tehniliste lahendustega selle, et struktuuriüksuse juhi poolt kinnitud eelarvet ei oleks võimalik selleks mitte õigustatud isikutel muuta.
§ 10. Majandusaasta aruande koostamise tähtajad
Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusosakond, seetõttu on õigustatud majandusaasta aruande kootamise ajakava kinnitamise õiguse andmine rahandusosakonna juhatajale. Vastava ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja korraldusega aruandeaastale järgneva aasta 15. jaanuariks.
Kuna majandusaasta aruande koostamise kontekstis on oluline, et linna valitseva või olulise mõju all olevad juriidilised isikud oleksid oma majandusaasta aruanded juba kinnitanud ja need linnale esitanud, siis antakse eelarve korras neile selleks tähtajaks 1. aprill. KOFS annab ka ise vastava tähtaja § 29 lõikes 9 (so nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates), kuid see jääb veidi hiliseks linna majandusaasta aruande koostamise kontekstis. Kõigil linna valitseva ja olulise mõjuga juriidilistel isikutel langeb majandusaasta kokku kalendriaastaga ning vastav tähtaeg oleks seega aprilli lõpp. 1. aprilli on tähtajana rakendatud ka siiani ning see ei ole olulisi probleeme tekitanud.
Linna majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.
Eelarve eelnõu ja eelarve eelnõu seletuskirja koostamine
Eelarve eelnõu koostamine tähendab eelarve taotluste pinnalt eelarve eelnõu kokkupanemist. Taotlusi saavad esitada füüsilised ja juriidilised isikud (§ 13) ning peavad esitama hallatavad asutused (§ 14) ja struktuuriüksused (§ 15). Rahandusosakonna roll on eelarve eelnõu koostamisel mitmetine: koordineerija (metoodika, juhendid, tähtajad), kokkukirjutaja (taotlustest eelarve eelnõu kokkupanemine) ja sisemise kontrolli läbiviija (§ 16 lg 2).
§ 11. Eelarve eelnõu koostamine
Eelarve eelnõu koostamist koordineerib rahandusosakond, mistõttu on põhjendatud anda rahandusosakonna juhatajale volitus anda eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise. Nimetatud juhised ja vormid on sisult tehnilisteks juhenditeks eelarve taotluste koostamisel ning vajalikud selleks, et eelarve taotluste koostajad koostaksid taotlused ühtetaoliselt, kõikehõlmavalt ja võrreldavalt ning seeläbi optimeeruks rahandusosakonna töökoormus kogu linna eelarve kokkupanekul. Seni on vastavaid juhiseid antud osalt linnavalitsuse korraldustes, kuid osalt ka rahandusosakonna juhataja poolt ilma neid rahandusosakonna juhataja korraldusega kinnitamata. Juhiste ja vormide korraldusega kinnitamine tagab läbipaistvuse ja selguse, millisest reeglist just juhinduda tuleb.
§ 12. Eelarvestamise alused
KOFSi § 21 lõike 2 kohaselt võib volikogu volitada valla- või linnavalitsust kehtestama eelarve koostamise korra. Põhilised reeglid on eelarve koostamiseks on eelarve korras antud. Samas on võimalik täiendavalt anda täpsemaid eelarvestamise põhimõtteid ühte tüüpi kulude planeerimiseks ja jaotamiseks. Vastav volitus antakse linnavalitsusele, kuna eelarvestamise põhimõtted võivad muude õigusaktide muutuste tagajärjel muutuda tihedamalt, kui muu eelarve koostamise regulatsioon, ning see muudaks eelarve korra muutmise sagedaseks ning oleks ka ajamahukam.
Hetkel on linnavalitsus välja töötanud ja kehtestatud munitsipaalüldhariduskoolide finantseerimisalused ning koolieelsete munitsipaallasteasutuste finantseerimisalused. Eelarve korra kehtestamise järgselt vajavad nimetatud määrused ülevaatamist.
§ 13. Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus eelarvest vahendite saamiseks
Kehtivas korras käesolev regulatsioon puudub täielikult, kuid praktikas on eelarves siiski päris palju selliseid eraldisi, mis lähevad väljapoole linna struktuuri ning seetõttu vajab valdkond reguleerimist.
Üldreeglina on füüsilisel ja juriidilisel isikul õigus eelarvest vahendeid saada, kui vastav õigus on füüsilisele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel õigusaktiga antud. Siin on mõeldud eelkõige seadusest tulenevat kohaliku omavalitsuse kohustust teatud valdkondi finantseerida. Otse seaduses üldjuhul kohalikust eelarvest vahendite taotlemise korda ei ole, küll aga on paljudes seadustes pandud kohalikule omavalitsusele kohustus tegevusi finantseerida või tegevusi/teenuseid osutada. Sellistel juhtudel on linnavolikogu üldjuhul kehtestanud vastavaks tegevuseks toetuse saamise korra, mis muuhulgas reguleerib ka toetuse taotlemist.
Kuna kohalik omavalitsus võib vahendite olemasolul toetada ka selliseid tegevusi, mis seaduse kohaselt ei ole kohustuslikud tegevused, siis sellistes valdkondades tegutsevate isikute taotluste eelarves kajastamise lubatavus sõltub konkreetsest linnavolikogu otsusest (nt naabrusvalve, kontserdimaja, teater). Ideaalis võiks kõigi selliste valdkondade toetamiseks olla olemas eraldi korrad, kuid praktikas neid ei ole ning seetõttu on vajalik üldreeglid anda eelarve korras.
Füüsiline ja juriidiline isik esitab taotluse eelarvest vahendite eraldamiseks struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb (nt Sihtasutus Tartumaa Turism avalike suhete osakonna kaudu, kuna avalike suhete osakonna üks tegevusvaldkond on turismi edendamine), kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi struktuuriüksusega sarnases tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus linnavalitsusele.
Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada 1. septembriks, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks peab sisaldama taotletavate vahendite suurust ja selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, viimane on oluline ka hilisema vahendite kasutamise kontrolli tagamiseks.
§ 14. Hallatava asutuse eelarve taotluse koostamine
Hallatava asutuse eelarve taotluse koostab hallatava asutuse juht, koostamine tähendab ka seaduses sätestatud koostöö tegemist hallatava asutuse hoolekogu või nõukogu või muu sarnase organiga, kui need on seaduses või põhimääruses ette nähtud.
Kui hallatava asutuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata eelarve korra § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või eelarve korra § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas. Siin on mõeldud eelkõige seda, kui objektiivsed asjaolud ei võimalda juhiseid või põhimõtteid järgida. Selgituste täpsusaste on rohkem lahti kirjutatud seletuskirja käsitlevas lõikes.
Hallatava asutuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama eelarve korra § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv) ja kulude arvestust tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.
Hallatava asutuse juht esitab eelarve taotluse struktuuriüksuse juhile, kelle haldusalas asutus tegutseb.
§ 15. Struktuurüksuse eelarve taotluse koostamine
Struktuuriüksuse eelarve taotluse koostab struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse haldusalas tegutseb hallatav asutus, peab struktuuriüksuse eelarve taotluses sisalduma vastava hallatava asutuse eelarve taotlus.
Struktuuriüksuse eelarve taotluse koostamisele ja eelarve taotluse seletuskirja koostamisele esitatakse eelarve korras hallatava asutusega samad nõuded.
Struktuuriüksuse juht kooskõlastab eelarve taotluse tegevusvaldkonda kureeriva linnavalitsuse liikmega ning esitab eelarve taotluse pärast kooskõlastamist rahandusosakonnale.
Linnavolikogu kantselei juht esitab eelarve taotluse otse rahandusosakonnale, kuna linnavolikogu kantselei ühelegi abilinnapeale ei allu.
§ 16. Eelarve eelnõu koostamine
Eelarve eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele. Sisuliselt on rahandusosakond eelarve eelnõu koostamisel mitmes rollis nii koordineerija kui koostaja rollis, koordineerijana on rahandusosakonnal tehnilise ja metoodilise juhendamise ja tähtaegade seadja kohustus ning koostajana taotluste ühtseks eelarve eelnõuks kokkupanemise kohustus.
Eelarve eelnõu koostamisel hindab rahandusosakond struktuuriüksuste eelarvete taotlustes esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, linna arengukavale ja muudele õigusaktidele. Seeläbi on rahandusosakonnal ka sisemise kontrolli läbiviija kohustus.
Eelarve eelnõu koostamisel peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide (vajadusel struktuuriüksuse teenistuste juhtide ja hallatavate asutuste juhtidega), linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
§ 17. Eelarve eelnõu seletuskirja koostamine
Eelarve eelnõu seletuskirja koostab rahandusosakond arvestades struktuuriüksuste eelarvete taotluste seletuskirju.
KOFS § 22 lõike 2 kohaselt esitatakse seletuskirjas vähemalt järgmine informatsioon:
1) selgitused ja põhjendused KOFS § 5 lõikes 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta ning
5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioonile:
1) kokkuvõte linnavalitsuse ja eelarve taotluste koostajate vaheliste läbirääkimiste tulemustest, sh olulisemad erinevused tegevustes ja rahalistes vahendites eelarve taotluste ja eelarve eelnõu vahel;
2) eelarve eelnõu koostamise ajal ilmnenud muutused sotsiaalmajanduslikus keskkonnas ning erinevuste põhjendused eelarve eelnõus võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga;
3) tabelite ja graafikute kujul ülevaade eelarve põhinäitajatest;
4) selgitused olulisemate muutuste kohta eelarve põhinäitajate arengute trendides;
5) põhi- ja investeerimistegevuse tulud ja kulud liigendatuna struktuuriüksuste, tegevusalade ja rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate koodide lõikes;
6) olulisemad tegevused koos maksumusega, sh uued algatused;
7) reservfondi suuruse kujunemise alused ja põhjendus;
8) ülevaade tegemata jäänud väljaminekutest, mis olid kavandatud eelneva aasta eelarves;
9) ülevaade likviidsete varade suurusest, nende paigutusest erinevatesse instrumentidesse ja oodatavast tulukusest;
10) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmetest eelarveaasta lõpuks ja järgneval kolmel aastal koos selgitustega näitajate erinevuste kohta võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga.
§ 18. Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamine
Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata. Lisaeelarve koostamine erineb mõnevõrra eelarve koostamisest, kuna see puudutab üldjuhul väikest osa eelarvest ning kõiki eelarve koostamise protseduurireegleid ei ole mõistlik järgida (nt ajakava kinnitamine, läbirääkimiste pidamine jne).
Eelarve menetlemine linnavolikogus
§ 19. Eelarve eelnõu lugemine linnavolikogus
Tartu linna põhimäärus ei anna eriregulatsiooni eelarve eelnõu menetlemisele. Samuti ei ole põhimääruses erireegleid juhuks, kui mõnda eelnõud menetletakse mitmel lugemisel. Seetõttu on eelarve korras põhimäärust eelarve menetlemise erisuste küsimuses täpsustatud. Eelarve eelnõud menetletakse linna põhimääruses sätestatud korras arvestades eelarve korras sätestatud erisusi.
Erinevused seisnevad selles, et eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel. Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu. Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab linnavolikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks. Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku kohta annab linnavalitsus enne eelarve teist lugemist seisukoha linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega ning eelarve eelnõu muutmise ettepanekut hääletatakse selle esitaja nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.
Eelarve eelnõu muutmise ettepanek kohta sätestab KOFSi § 23 lg 1 esimeses lauses, et eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Vastavat sätet on eelarve korras selguse huvides veidi täpsustatud ning eelarve korra kohaselt peab eelarve muutmise ettepanek olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmise ettepaneku juures peavad olema ettepaneku põhjendused ja arvestused kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
§ 20. Eelarve vastu võtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Volikogu poolt vastu võetav eelarve on oma sisult eelarve korra lisades 1-5 sisalduvate tabelite vormis ning tekstilist osa eelarves ei ole. Küll aga on mõistlik teatud otsused teha eelarve vastuvõtmisega samal ajal ning kajastada neid väljaspool ülalnimetatud tabeleid.
Eelarve vastuvõtmisega samal ajal linnavolikogu:
1) otsustab kohustuste (laenu võtmine või võlakirjade emiteerimine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks loa andmise määrates ära kohustuste piirmäärad;
2) otsustab välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kasutatavate vahendite suuruse eelarveaastal;
3) määrab kassatagavara suuruse;
4) otsustab eelarveaastat ületava laenu andmise sõltuvale üksusele (sh laenu tähtaja ja intressimäära) või sõltuva üksuse võetavate kohustuste tagamiseks tagatise andmiseks linnavalitsusele volituse andmise.
Neist esimest kolme otsust on siiani ka eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtud ning sisuliselt ei ole nende näol tegemist uute otsustega.
Otsus laenu andmise kohta sõltuvale üksusel või sõltuva üksuse võetava kohustuse tagamiseks tagatise andmiseks linnavalitsusele volituse andmine on uued otsused. Laenu andmist ja kohustuse tagamist reguleerib KOFS § 37 lõikes 2, mis sätestab, et linnavolikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valla- või linnavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi. Eelarvega koos tuleks otsustada eelarveaastat ületava laenu andmine, lühiajalise laenu andmist reguleerib eelarve korra § 27. Kindlasti ei saa laenu andmine sõltuvale üksusele muutuda väga tavapäraseks tegevuseks, kuid nt olukorras, kus linna kontsernikontoga võivad liituda ka sõltuvad üksused võib teatud juhtudel laenu andmine siiski mõistlik ja põhjendatud olla.
§ 21. Lisaeelarve eelnõu lugemine linnavolikogus
Lisaeelarve eelnõu lugemisele linnavolikogus kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 19.
Rahaliste vahendite kasutamine, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata
§ 22. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve
Olukorda, kus eelarveaasta alguseks on eelarve vastuvõtmata reguleerib KOFSi § 24. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et kui linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valla- või linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. Kui aga vahendeid on eelarve eelnõus vähem, siis tuleb lähtuda väiksemast summast.
Samas ei pea kõikide väljaminekute puhul siiski arvestama 1/12 reeglit, vastav säte on KOFS § 24 lõikes 3.
Kuna reaalsuses on siiski vajalik dokumendi olemasolu, mis tagaks läbipaistvuse ja kontrollitavuse, näeb eelarve kord ette, et kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, kinnitab linnavalitsus korraldusega väljaminekute tegemiseks vajaliku eelarve jaotuse ja väljaminekute lubatud suuruse arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, eelarve eelnõus ja eelmise aasta eelarves sätestatut. Sisuliselt on tegemist eelarve jaotuse kinnitamisega, mis vastab eelarve korra § 6 lõikes 2 sätestatud täpsusastmele ning mille kinnitab linnavalitsus tavapäraselt kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus.
Eelarve täitmine ja aruandlus
§ 23. Eelarve täitmine
Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine. Tegemist on sisuliselt selgitava sättega, mille sisu vastab KOFS § 28 lõikele 1.
Eelarve kassalist teenindamist teostab rahandusosakond. Eelarve kassaline teenindamine on rahavoogude planeerimine, jälgimine ja reguleerimine.
Eelarve kassalise teenindamisega seondub ka likviidsete varade paigutamise küsimus. Vastavalt KOFS § 36 lõikele 4 kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse likviidsete varade paigutamise ning kasutuselevõtmise tingimused ja korra valla- või linnavalitsus, arvestades KOFSis sätestatud nõudeid. Seega eelarve korras likviidsete varade paigutamist käsitleda ei saa, kuna vastava korra kehtestamine on seaduse tasandil antud linnavalitsusele.
§ 24. Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud vahendid
KOFSi § 26 reguleerib lisaeelarvet. Muuhulgas kajastatakse nimetatud paragrahvis ka juhtumeid, mil lisaeelarvet ei pea koostama (lõige 4). KOFS § 26 lg 4 punkti 4 kohaselt ei pea eelarvet koostama, kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb eelnevalt nimetatud vahendid kavandada lisaeelarves, kui eelarve aasta jooksu koostatakse lisaeelarve.
KOFS § 26 lg 4 punkt 4 kohased täiendavad sissetulekud võtab eelarve korra kohasel kasutusse linnavalitsus korraldusega. Lisaeelarve koostamisel kavandatakse nimetatud vahendid lisaeelarves, selleks töötatakse välja eraldi eelarve tabel. Tabelit eelarve korra lisana ei ole otstarbekas kinnitada, kuna tabeli sisu on liialt muutuv ning üldisena kasutatavat vormi on võimatu ette näha, küll on õiendile lisatud näitlikustav tabel, mis aitab mõista, missuguses vormis tulevikus volikogule vastav info esitatakse.
KOFS jätab lõpuni lahendamata küsimuse, mis saab nende täiendavalt laekunud vahenditega, mis laekuvad eelarveaasta lõpus, mil lisaeelarvet enam ei ole võimalik koostada. Eelarve korras on olukord lahendatud läbi aruande esitamise linnavolikogule. Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta linnavolikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.
§ 25. Eelarvest eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll
Eelarve korra § 25 näol on tegemisest uue regulatsiooniga, mida varasemas korras ei olnud, kuid tegelikus elus analoogset lepingute sõlmimist ja kontrolli kasutatakse. Eelarve korda on toodud reeglid eelkõige selleks, et need muutuksid kohustuslikuks ning seaksid struktuuriüksuste juhtidele selged käitumisreeglid, aga ka selleks, et taotlejad teaksid juba taotlemise ajal, millega tuleb arvestada eelarvest vahendite saamisel.
Eelarvest eraldatud vahendite kasutamise üks olulisi nõudeid on see, et vahendid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
Eelarvest füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping (leping) sõltumata eraldatud vahendite suurusest, seega on lepingu sõlmimise kohustus absoluutne.
Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb. Rahaliste vahendite kasutamise sihtotstarve peab aga kajastuma ka mujal, st eelarve taotluses, eelarve eelnõu seletuskirjas ning linnavalitsuse eelarve jaotuse korralduse eelnõu õiendis. Ideaalis peaks sihtotstarve olema vähemalt üldsõnaliselt kirjas ka seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis või eraldi volikogu otsuses, millest lähtuvalt eelarvest rahalisi vahendeid taotleda saab.
Lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle eelarves vahendid eraldatakse, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Seega üldreeglina ei ole struktuuriüksuse juhil edaspidi enam vaja lepingu allkirjastamiseks volituste saamiseks istungile tulla. Samas ei ole välistatud, et teatud küsimustes peab linnavalitsus vajalikuks volitada lepingut allkirjastama kedagi teist.
Eelarvest vahendite taotlemisel ja saamisel peab taotleja arvestama teatavate piirangutega. Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on eelarvest vahendid eraldatud, on kohustatud:
1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel eelarvest eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
2) eelarvest eraldatud vahendid eristama oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
3) esitama eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vahendite kasutamist, kuid mitte hiljem, kui 31. jaanuariks järgmisel eelarveaastal;
4) tagastama eelarvest eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.
Oluline roll on eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollil. Kõikidele on kohustuslik aruande esitamine, kui võimalikud on ka muud kontrollid eelkõige sisuline kontroll vahendite kasutamise ajal (nt kui vahendid on eraldatud mingi ürituse korraldamiseks või konkreetse tegevuse finantseerimiseks, siis tuleb struktuuriüksusel ka silma peal hoida sellel, kas vastav üritus või tegevus aset leidis), aga ka tagantjärgi dokumentide ja raamatupidamise kontroll, viimane on kindlasti pisteline ning sõltub oluliselt kahtlustusest, et midagi on korrast ära, aga võib olla ka täiesti plaaniline sisekontrolli või revisjonikomisjoni tegevus.
Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb eelarve korra või sõlmitud lepingu rikkumisi ning kõiki eelarves eraldatud vahendeid ei ole veel eraldise saajale üle kantud, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht rikkumise ulatusest lähtuvalt, kas peatada või lõpetada edasine vahendite ülekandmine osaliselt või täielikult. Seega toimub edasine vahendite ülekandmise peatamine osakonna juhataja initsiatiivil, kes peab suutma korraldada rikkumise ulatuse hindamise ning vajadusel rikkumisele reageerima. Kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada ning rahalisi vahendeid esialgu kavandatavas mahus üle kanda ei saa, kuna neid ei kasutata reeglite kohaselt, tuleb struktuuriüksuse juhil teha linnavalitsusele ettepanek eelarve jaotuse muumiseks, mis võtab rikkujalt ka formaalse aluse vahendeid nõuda.
Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb eelarve korra või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult. Nagu vahendite ülekandmise peatamise otsustamisel on ka siin struktuuriüksuse juhil oluline välja selgitada rikkumise ulatus ning vastavalt ka rahalised vahendid tagasi nõuda.
Linnavalitsus võib kinnitada lepingu vormi, mis eraldise saajatega sõlmitakse, kuid tegemist ei ole kohustusega. Hetkel on linnavalitsus vastava vormi kinnitanud istungi protokolli kantava otsusega. Samuti võib linnavalitsus kinnitada eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi, ka viimane on hetkel istungi protokolli kantava otsusega kinnitatud.
§ 26. Laenu andmine
Laenu andmise teemat on mõnevõrra käsitletud § 20 all, KOFSis kajastab laenu andmist § 37 lg 2. Käesolev paragrahv reguleerib eelkõige lühiajalise laenu andmist ning siit tulevad linnavolikogu määratud piirid linnavalitsusele lühiajalise laenu andmise otsustamiseks.
Linnavalitsus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga ning eelarves ettenähtud vahendite piires otsustada lühiajalise laenu andmise sõltuvale üksusele ainult juhul, kui: 1) see on hädavajalik arengukavas ja eelarvestrateegias määratud eesmärkide saavutamiseks ja 2) sõltuv üksus ei saa ise laenu mujalt võtta või 3) linnavalitsuse poolt antuna on laen arvestusüksusele majanduslikult soodsam.
Otsuse lühiajalise laenu andmiseks teeb linnavalitsus korraldusega, määrates ära laenulepingu olulised tingimused.
§ 27. Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimine
Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimise otsustab linnavalitsus korraldusega eelarve korra § 20 punkti 2 kohaselt määratud mahu piires. Sarnane regulatsioon on ka kehtivas määruses ning see on ennast igati õigustanud.
Sildfinantseerimise korras eraldatavad vahendid tuleb ära kasutada eelarveaasta jooksul, vahendid võivad rahastajalt tagasi laekuda ka järgmisel eelarveaastal.
§ 28. Kassatagavara
Kassatagavara määramist reguleerib eelarve korra § 20 p 3. Kassatagavara on eelarve vastuvõtmisel määratav rahaliste vahendite hulk, mis peab olema linna pangakontol ning mida võib kasutada üksnes tulude laekumise viibimisel kulude kandmiseks, mis tuleb õigusaktide kohaselt kanda viivitamatult. Kassatagavara suuruseks 2012. a on 6391 eurot.
Kassatagavara kasutamise otsustab rahandusosakonna juhataja käskkirjaga, mis tähendab seda, et iga makse tegemine kassatagavara arvelt peab olema eelnevalt rahandusosakonna juhataja käskkirjaga põhjendatud.
Kassatagavara tuleb taastada esimesel võimalusel pärast selle kasutamist.
§ 29. Eelarve täitmise kohta aruandluse esitamine
Eelarve täitmise käigu analüüsimiseks esitab rahandusosakond linnavalitsusele üks kord kuus ülevaate eelarve täitmisest, ülevaade esitatakse linnavalitsuse istungile informatsioonina.
Linnavalitsus esitab eelarve täitmise ülevaate linnavolikogule neli korda aastas, seisuga 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember ning õigusaktis sätestatud korras rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumile tuleb esitada aruanded rahandusministri kehtestatud määruse „Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise andmete esitamise tingimused ja vormid“ kohaselt.
Volikogule esitatava ülevaate kooseisus esitatakse informatsioon linnavalitsuse poolt eelarve korra 24 lõige 1 kohaselt kasutusele võetud vahendite kohta, kui vahendid ei ole selleks ajaks lisaeelarves kajastatud.
§ 30. Majandusaasta aruande koostamine
Majandusaasta aruande nagu ka eelarve eelnõu koostamisel on rahandusosakonna roll mitmetine: koordineerija (metoodika, juhendid, tähtajad), kokkukirjutaja ning sisemise esmase kontrolli läbiviija. Majandusaasta aruande koostamist ja kinnitamist reguleerib KOFSi § 29, eelarve korras olulist regulatsiooni esitada ei ole vaja, pigem on tegemist pädevus määratlemisega.
Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusosakond ning seetõttu on rahandusosakonna juhatajal õigus anda korraldusega majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.
Reservfondi kasutamise kord
Kehtivas korras on reservfondi kastutamist reguleeritud minimaalselt ning põhilised reservfondi kasutamise reeglid tulenevad Tartu Linnavalitsuse 29. juuli 2004. a määrusest nr 18 "Linnavalitsuse reservfondi vahendite kasutamise rakendusjuhend". Kuna KOFS sätestab § 5 lõikes 7, et reservfondi kasutamise korra kehtestab linnavolikogu, siis on senine rakendusjuhendi regulatsioon eelarve korda integreeritud.
Reservfondi kasutamisel ja selle kasutamise üle arvestuse pidamisel on oluline roll rahandusosakonnal, kuna rahandusosakond on nii reservfondist vahendite eraldamise otsuste ettevalmistaja kui reservfondi kasutamise jälgija läbi aruandluse kogumise ja ülevaadete koostamise.
§ 31. Reservfondi kasutamine
KOFS § 5 lg 7 sätestab, et eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Eelarve kord täpsustab, et reservfondi vahendeid kasutatakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.
Reservfondi koosseisus on kassareserv, millest kaetakse eelarve aasta jooksul linna oma- või kaasfinantseering linna osalemisel projektis, mida rahastatakse osaliselt välisabi vahenditega, kui oma- või kaasfinantseeringu kandmiseks vajalikke vahendeid ei ole eelarvesse planeeritud.
Reservfondist (sh kassareservist) vahendite eraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega.
Võimalusel eraldatakse füüsilisest ja juriidilisest isikust taotlejale vahendeid struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb. See on põhjendatud asjaoluga, et sellisel juhul on struktuuriüksusel parem ülevaade tema tegutsemisvaldkonda täiendavalt eraldatud rahaliste vahenditest. Samuti tekib siis struktuuriüksusel kontakt oma tegevusvaldkonna taotlejaga ning struktuuriüksusel on võimalik taotlejat paremini teavitada põhieelarvest rahaliste vahendite taotlemise protseduuridest.
Linnavalitsusel on õigus jätta rahuldamata isiku taotlus reservfondist vahendite eraldamiseks, kui isik jätnud varasemalt esitamata aruande reservfondist või eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta või on muul viisil rikkunud eelarvest eraldatud vahendite kasutamise reegleid.
§ 32. Reservfondist vahendite taotlemine
Reservfondist võib vahendeid taotleda linnavalitsuse struktuuriüksus, struktuuriüksuse hallatav asutus, füüsiline ja juriidiline isik.
Reservfondist vahendite eraldamise taotlus (taotlus) tuleb esitada linnavalitsusele (hallatav asutus esitab taotluse struktuuriüksuse kaudu, mille haldusalas ta tegutseb). Linnavalitsus võib kinnitada taotluse vormi. Taotluse vormi kinnitamine ei ole kohustuslik ning selle järgimata jätmine iseenesest veel ei ole taotluse tagasilükkamise põhjuseks, kuid teisalt tagab vormi kasutamine selle, et taotleja täidaks kõik kohustuslikud nõuded.
Sõltuvalt sellest, kes on taotleja, erinevad taotlustes sisalduvad andmed:
1. Struktuuriüksuse ja hallatava asutuse taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, põhjendust kulu vajalikkuse kohta (sh selgitust kas taotletav kulu on ja millises ulatuses eelarvesse olemas ning miks on vaja täiendavat finantseerimist) ja märget taotletava kulu konto koodi kohta. Hallatava asutuse taotlusele lisab struktuuriüksus arvamuse taotluse põhjendatuse kohta.
2. Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, andmeid taotleja, vahendite kasutamise eesmärgi ja perioodi, teiste finantseerijate (kui kaasfinantseerimise taotlus on veel läbivaatamise järgus, siis võimalike finantseerijate ja taotletud summade) ning kontaktisiku kohta. Taotluses peab sisalduma nõusolek eraldatud vahendite sihipärase kasutamise kontrollimise lubamiseks linnavalitsuse poolt.
§ 33. Reservfondist vahendite eraldamise eelnõu ettevalmistamine
Laekunud taotluste põhjal koostab rahandusosakond reservfondist vahendite eraldamise otsuse eelnõu, milles märgitakse:
1) vahendite saaja nimi (kui vahendid eraldatakse struktuuriüksuse kaudu, siis ka struktuuriüksuse nimi);
2) eraldatavate vahendite summa;
3) vahendite kasutamise sihtotstarve.
§ 34. Reservfondist eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll
Põhilised reeglid reservfondist eraldatud vahendite kasutamiseks, aruandluseks ja kontrolliks on samad, mis muudel eelarvest eraldatud vahendite puhul, seega sarnased §is 25 antud regulatsiooniga.
Reservfondist eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
Reservfondist füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.
Lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle kaudu reservfondist vahendeid eraldatakse kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui vahendid eraldatakse otse füüsilisest või juriidilisest isikust taotlejale, allkirjastab lepingu rahandusosakonna juhataja.
Sarnased on ka piirangud, mis kaasnevad raha kasutamisega. Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on reservfondist vahendid eraldatud, on kohustatud:
1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel reservfondist eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
2) reservfondist eraldatud vahendid eristama oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
3) esitama reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast raha kasutamist, kuid mitte hiljem, kui 31. jaanuariks järgmisel eelarveaastal;
4) tagastama reservfondist eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.
Kui reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult. Üle kantud vahendid võib tagasi nõuda ka juhul, kui ilmneb, et eraldise saaja on esitanud taotluses valeandmeid.
Linnavalitsus võib kinnitada nii lepingu vormi ja kui reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi. Mõlemad vormid on hetkel olemas.
Kuna vahendeid võib reservfondist anda nii linna struktuuri sissepoole kui sellest väljapoole, makstakse reservfondi vahendid välja taotlejaga sõlmitud lepingu või avatakse vahendite kasutamine struktuuriüksusele või hallatavale alusel. Oma struktuuriüksuste ja hallatavate asutustega lepingut ei sõlmita, küll aga esitavad nad aruandeid vahendite kasutamise kohta eelarve korra § 35 lõikes 2 nimetatud ülevaate koosseisus.
§ 35. Reservfondi kasutamise üle arvestuse pidamine
Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusosakond.
Struktuuriüksused esitavad rahandusosakonnale ülevaate reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta (sh ülevaate nii struktuuriüksuse kaudu füüsilistele ja juriidilistele isikutele eraldatud vahendite kui struktuuriüksusele ja struktuuriüksuse hallatavatele asutustele eraldatud vahendite kasutamisest) kaks korda aastas, esimese poolaasta kohta jooksva aasta 30. juuliks ja teise poolaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks.
Informatsioon reservfondist eraldatud vahendite kohta avaldatakse linna veebilehel.
Muud sätted
§ 36. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Uue eelarve korra kehtestamisel tuleb linnavolikogul kehtetuks tunnistada järgmised linnavolikogu õigusaktid:
1) Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrus nr 78 “Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 02. detsembri 2004. a määrus nr 90 „Tartu Linnavolikogu 20. novembri 2003. a määruse nr 47 "Projektides osalemise kord" ja Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määruse nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" muutmine“ punkt 2;
3) Tartu Linnavolikogu 14. mai 2009. a määruse nr 116 „Välisprojektides osalemise kord“ § 8;
4) Tartu Linnavolikogu 14. oktoobri 2010. a määruse nr 21 „Tartu Linnavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega“ § 5.
Lisaks nimetatule tuleb kehtetuks tunnistada Tartu Linnavalitsuse 29. juuli 2004. a määrus nr 18 "Linnavalitsuse reservfondi vahendite kasutamise rakendusjuhend".
Kehtetuks muutuvad ka alusnormi äralangemise tõttu Tartu Linnavalitsuse 28. detsembri 2006. a määrus nr 34 „Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide finantseerimisalused“ ja Tartu Linnavalitsuse 28. detsembri 2006. a määrus nr 35 „Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste finantseerimisalused“.
Uuendamist ja värskendamist vajavad taotluste, lepingute ja aruannete vormid.
Seni ei ole eraldi reguleeritud likviidsete varade paigutamine. KOFS § 36 lõike 4 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse likviidsete varade paigutamise ning kasutuselevõtmise tingimused ja korra valla- või linnavalitsus. Seega eelarve korras likviidsete varade paigutamist ei saa reguleerida, seda teeb linnavalitsus.