EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
14. mai 2012. a. nr LV-IP-0146 |
Ülevaade Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile linna kriisikavast ja kriisikomisjoni tööst
|
KUULATI: |
Rein Haak'i ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. esitada Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile ülevaade linna kriisikavast ja kriisikomisjoni tööst;
2. määrata revisjonikomisjonis ettekandjaks linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Ülevaade Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile linna kriisikavast ja kriisikomisjoni tööst
" juurde
Tartu linna kriisireguleerimise plaan koostati hädaolukorraks valmisoleku seaduse nõuetest tulenevalt.
Hädaolukorraks valmisoleku seadus tunnistati hädaolukorra seadusega 24. juuli 2009. a kehtetuks. Hädaolukorra seadus ei näe ette omavalitsuste kohustust koostada kriisireguleerimise plaane. Tulenevalt eeltoodust Tartu linna kriisireguleerimise plaani alates 2009. aasta II pa enam ei täiendata.
Hädaolukorra seadus sätestab kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni tegevused, sh järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimine;
2) valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine;
3) veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimine;
4) jäätmehoolduse toimimine;
5) valla- või linnasisese ühistranspordi toimimine.
Elutähtsate teenuste osutajad on kohustatud:
1) koostama tema poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi;
2) koostama tema poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise plaani;
3) teavitama viivitamata elutähtsat teenust korraldavat asutust või tema määratud asutust elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
4) andma elutähtsat teenust korraldavale asutusele või asutusele, kelle ta on määranud elutähtsa teenuse toimepidevuse üle järelevalvet teostama, tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
Hädaolukorra seaduse alusel on elutähtsa teenuse toimepidavuse tagamise korraldaja kohustatud üks kord iga kahe aasta jooksul andma ülevaate elutähtsa teenuse toimepidavuse korralduse seisust.
Tartu linna poolt esitati ülevaade Siseministeeriumile elutähtsa teenuse toimepidavuse korralduse seisust etteantud tähtajaks - 1. märtsiks 2011. a.
Esitatud ülevaates kajastati Tartu linnas elutähtsate teenuste toimepidavuse korralduse seisu osaliselt, kuna ülevaate esitamise tähtajaks ei olnud kõik elutähtsate teenuste osutajad esitanud elutähtsa teenuse toimepidavuse riskianalüüse ja toimepidavuse tagavuse tagamise plaane.
Käesolevaks ajaks on kõik elutähtsate teenuste osutajad esitanud vajalikud dokumendid.
2011. aasta aprillis tegelesid kriisikomisjoni liikmed Emajõe kõrge veeseisuga seonduvalt Supilinna üleujutuse ärahoidmisega. Selleks suleti MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed liikmete ja Kaitseliidu abiga Suppilinna kraavi ühendused Emajõega ja MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed teostasid Supilinna tiigi veetaseme alandamiseks vee väljapumpamist Emajõkke. Lisaks teostati ka pinnasevete kogunemise tõttu pumpamistöid Liiva tänaval, mis oli tingitud sadevee tunnelkollektori sulgemisest.
Kriisikomisjoni liikmed osalesid Tartus toimunud laiaulatusliku keemia- ja kiirgusalase õppuse, EU CREMEX 2011 ettevalmistamise protseduuris ning ka 16. ja 17. mail 2011. aastal toimunud staabi- ja väliõppuses. Õppuse ettevalmistamise käigus kaardistati Tartu linnas evakueerimise läbiviimiseks vajalikud ressursid: evakueerimiseks vajaminevad majutuskohad ja transport, võimalikud toitlustusteenuse pakkujad ja toidu- ja esmatarbekaupade realiseerijad.
Õppuse stsenaariumi järgi toimusid Tartus Tähtvere piirkonnas ohtlike ainetega seotud õnnetused ning tekkis plahvatusoht. Selline stsenaarium andis võimaluse läbi mängida ohupiirkonnas olevate inimeste evakueerimise.
2011. aasta 29. novembril toimunud kriisikomisjoni koosolekul andsid ülevaate kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimisest ASi Eraküte ja ASi Anne Soojus, linnatänavate korrashoiu toimimisest Tänavapuhastuse ASi, linnasisese ühistranspordi toimimisest ASi SEBE ning elektrivarustuse toimepidavusest ASi Eesti Energia Jaotusvõrk esindajad.
Kõik teenuste osutajad hindasid tavaolukorras teenuse katkemise tõenäosust väikeseks ning eriolukordade esinemise tõenäosust väheseks.
2012. aasta 20. märtsil toimus Tartu linna kriisikomisjoni koosolek, kus käsitleti Tartu linna geoarhiivi loomisega seonduvat temaatikat, et kriisikomisjon saaks hinnata, kas andmete hoidmine sellisel kujul kujutab endast turvariski.
MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed esindaja andis ülevaate ühingu loomise ajaloost ja kasutada olevast tehnikast ning valmisolekust ja võimalustest linna abistamiseks Emajõe võimaliku üleujutuse korral.
Ülevaate Tartu linna jäätmehoolduse toimimisest ja teenuse katkemise võimalikkusest andsid ASi Ragn-Sells ja ASi Veolia esindajad. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et jäätmehooldus, kui tegevus ei ole aegkriitiline, lühiajaline katkestus ei oma olulist mõju ja tegevuse katkemine on väikese tõenäosusega.
Kaitseliidu Küberkaitse Üksuse esindaja tutvustas 2012. aasta sügisel toimuvat linna kriisikomisjoni õppust „Tartu küberruum lukku 2012“.
Lõuna-Eesti Päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo esindaja tegi ettekande Tartu linna evakueerimisplaani koostamisest. Ettekandes anti ülevaade evakuatsiooni õiguslikest alustest ning valminud juhendist evakuatsiooni läbiviimiseks. Ettekande käigus tehti ettepanek koostada Tartu linnas esimese linnana KOV evakuatsiooni plaan, mille tegemist on Päästeamet valmis nõustama ja toetama. Osade kriisikomisjoni liikmete hinnangul on selliste plaanide tegemine kallis ja töömahukas ning väheefektiivne, kuna inimestel puudub reaalne hirm. Evakuatsiooniks saaks kasutada kutsehariduskeskuse ruume, spordikoole, hotelle, selleks aga on vaja sõlmida vastavad kokkulepped.