Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda krundile tootmishoonete (elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama) rajamiseks ehitusõiguse määramise võimalusi. Klaasi tn 14, Klaasi tn 16, Klaasi tn 18 ja Ravila tn 61e krundid asuvad Veeriku linnaosas, planeeritava ala pindala on ca 17890 m². Tartu linna üldplaneeringu järgi on planeeringuala juhtfunktsiooniks tööstusettevõtete ja ladude maa. Planeeringu algatamise ettepanek vastab linna üldplaneeringule.
Planeeringuala kohta kehtib Tartu Linnavalitsuse 06.11.2007 korraldusega nr 1337 kehtestatud Ravila Tööstuspargi II arenguetapi detailplaneering. Planeeringuga määrati kruntide ehitusõigus, lisaks sätestati, et hoone(te) projekteerimisel tuleb koostada hoonestuskava, millega tuleb määrata hoone(te) asukohad ja sellest tulenevalt parklate ja haljastuse asukohad.
Tartu linn on huvitatud uue detailplaneeringu koostamisest, kuna kehtiva detailplaneeringu kohane ehitusõigus piirab ära hoonete suurima lubatud kõrguse. AS Sangla Turvas AS on avaldanud soovi omandada Ravila tööstuspargis Tartu linnale kuuluvad kinnistud Klaasi tn 14, Klaasi tn 16 ja Klaasi tn 18 sooviga ehitada alale elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam.
Planeeringu koostamisest huvitatud isik, detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ning detailplaneeringu kehtestaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu). Detailplaneeringu koostaja on Tartu linn.
Planeeritavat ala ümbritsevad tootmismaa krundid, ca300 m kaugusel ida suunal on Tallinn-Tartu raudtee. Lähim elamu asub Ravila tn 69 maatulundusmaa kinnistul. Itta, teisele poole raudteed jääb Kreutzwaldi tn 64 Maaülikooli õppehoone.
Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on võimalik antud krunte liita, olemas on vajalik tehniline infrastruktuur ja krundid on määratletud tootmismaana. Koostootmisjaama soojusvõimsuse olemasolevasse kaugküttevõrku juhtimiseks tuleb rekonstrueerida kaugküttetorustikku, milleks AS Eraküte koostab tehnilised tingimused. Kehtiva detailplaneeringu lahendusest erineb taotletu hoonete kõrguse osas ületades lubatu ca 8 meetri võrra (koostootmisjaama hoone kõrgus 25m, korstna kõrgus 40m) ning kaugkütte torustiku planeeritava liitumispunkti osas, mis asub Ravila tn. Kehtivas detailplaneeringus on kõikides positsioonides hoone katuseharja absoluutkõrguseks 67,00 m ehk ca 17-18 m maapinnast. Eelmainitust lähtuvalt on detailplaneeringu koostamine vajalik koostootmisjaama hoonele suurema kõrguse ja soojusvõrgu liitumispunkti määramiseks.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldada, kui detailplaneeringuga kavandatav tegevus on sama seaduse § 6 lg 2 lähtudes eeldatavalt olulise mõjuga. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 3 punkt 10 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust turba brikettimisel ja § 13 lg 1 kohaselt tööstuspiirkonna arendamise korral.
Koostootmisjaama rajamine on kooskõlas kaugkütteseadusega, linna arengudokumentidega ja kaugküttepiirkondade seadmise põhimõtetega ning vastavalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangule (OÜ Hendrikson & Ko Juhan Ruut 09.01.2012 ja 17.04.2012) ei ole kavandatav koostootmisjaam olulise ruumilise mõjuga objekt, kuigi objekt toodab nii õhu, müra kui lõhna saastet, ei ületa näitajad lubatud väärtusi ning ei ulatu elamute ega Maaülikooli õppehooneteni. Varjestavat mõju ega mõju Natura 2000 aladele objekt ei põhjusta. Planeerimisnõuded on planeeritavas asukohas sellisele ehitisele sellistes tingimustes vastavalt eelhinnangule täidetud ning ehituslikud nõuded on realiseeritavad.
Koostootmisjaam on soojusvõimsusega (kütuse kulu järgi) kuni 19,7 MW. Elektriline väljundvõimsus 3,7MW, soojuse väljundvõimsus 10 MW. Suvise jääksoojuse ära kasutamiseks rajatakse kinnistule turbabriketi tootmise liin. Jaama käivitamiseks kasutakse abikütusena heledat diisliõli. Sangla Turba koostootmisjaamast läheks soojusenergia soojusettevõtte ASi Eraküte Tartu piirkonda (Ravila, Maarjamõisa ja Tähtvere linnaosad), kus on ligikaudu 250 hoonet ja seal piirkonnas on võimalik kohaliku kütuse kasutamisega soojuse tootmiseks võimalik langetada toasooja hinda.
Planeeringuseaduse § 292 mõistes ei ole kavandatav koostootmisjaam olulise ruumilise mõjuga objekt. Samuti puudub piiriülene keskkonnamõju. Kuna koostootmisjaama võimsus on kütuse sisendi järgi 19,7 MW, ei ole see suur põletusseade ega kuulu ka kasvuhoonegaaside kauplemisloa kohuslaste käitise hulka, st puudub vajadus arvestada vastavaid nõudeid. Kui koostootmisjaama projekteeritakse, ehitatakse ja käitatakse vastavalt tehnoloogia tarnija kirjeldatutele, ei ole jaam olulise keskkonnamõju allikaks, sh ei teki olulist välisõhusaastet.
Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet on seisukohal, et teadaolevale informatsioonile tuginedes ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada keskkonnamõju eelhinnangus esitatud soovitustega keskkonnamõju leevendamiseks.
Eeltoodust tulenevalt on linnavalitsus seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus ja planeeringule ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.
Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu algatamine on võimalik punktis 3 nimetatud tingimustel.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg-d 5 ja 6, § 12 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 1 p 3, § 34 lg 1, § 35 lg 1, lg-d 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 3 p 10, § 13 lg 1, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg-d 5 ja 6, § 36 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut ja OÜ Hendrikson & Ko tööd nr 1629/11 "AS Sangla Turvas Tartu Ravila tööstusparki kavandatav turbaküttel koostootmisjaam" eelhinnang keskkonnamõju kohta ja eelhinnang keskkonnamõju kohta II etapp ning Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 04.05.2012 kirja nr nr JT 6-8/12/10587-2, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Algatada Klaasi tn 14, Klaasi tn 16, Klaasi tn 18 ja Ravila tn 61e kruntide detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda krundile tootmishoonete rajamiseks ehitusõiguse määramise võimalust.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Klaasi tn 14, Klaasi tn 16, Klaasi tn 18 ja Ravila tn 61e kruntide" detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, arvestades järgnevate seisukohtadega:
3.1 Planeeringu kaardid - olemasolev olukord, põhikaart, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500.
3.2 Krundi ehitusõigus määrata tulenevalt Ravila Tööstuspargi II arenguetapi detailplaneeringust, hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus määrata planeeringuga. Ette näha kruntide liitmine.
3.3 Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.4 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.
3.5 Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt hoone kasutusotstarvet reguleerivatele normidele vastavalt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2003 "Linnatänavad".
3.6 Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% kogu krundi pindalast.
3.7 Planeeringuga täpsustada lume ladustamise alad krundil.
3.8 Planeering kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega, Keskkonnaametiga ja vajadusel Lennuametiga. Võtta seisukoht planeeringule Terviseametilt.
4. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks ei ole vajalik.
5. Jätta algatamata Klaasi tn 14, Klaasi tn 16, Klaasi tn 18 ja Ravila tn 61e kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
6. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3.
7. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
8. Korraldus jõustub 9. mail 2012. a.
Tartu Linnavalitsuse 08.05.2012 korraldus nr 483 "Klaasi tn 14, Klaasi tn 16, Klaasi tn 18 ja Ravila tn 61e kruntide detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja lepingu sõlmimine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"