Õigusakti eelnõu: Herne tn 45 ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja ehitusloa väljastamine

Herne tn 45 // 47 krunti hõlmab Tartu Linnavolikogu 8. detsembri 2011.a otsusega nr 301 kehtestatud Herne 45,47 krundi detailplaneering. Detailplaneeringuga on sätestatud, et Herne tn ääres asuva olemasoleva hoone tänavapoolne hooneosa tuleb säilitada ja restaureerida, hoovipoolne hooneosa on lubatud lammutada ning asemele ehitada kuni 2-korruseline hooneosa.

Lammutatava hooneosa kohta on koostatud detailplaneeringu menetluses eksperthinnang, mille kohaselt on see täielikult amortiseerunud ja tuleb lammutada. Detailplaneeringus märgitakse, et kuna hoone arhitektuuriline lahendus ei vääri säilitamist, siis arvestades hoone seisukorda ja tänapäeva elukeskkonna nõudeid ei ole otstarbekas taastada elamut endisel kujul. Hoone tänavaäärsele osale detailplaneeringu käigus ekspertiisi ei koostatud, seega sisuliselt ei hinnatud planeeringu koostamise algatamisel ega vahetult enne planeeringu kehtestamist hoone seisukorda ega selle säilitamise ja taastamise võimalikkust.

Tartu Linnavalitsus väljastas 24. jaanuari 2012 a korraldusega nr 94 ehitusloa Herne 45 hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Krundil alustati enne ehitustöid hoone varisenud osade ja hoones olnud prahi koristustöödega. Koristustööde käigus varises sisse hoone tulemüüri poolne osa. 14. veebruaril 2012. a varises sisse ülejäänud hoone. Tartu Linnavalitsusele 21.02.2012 saadetud kirjas selgitab omanikujärelevalve teostaja, et hoone seisund oli väga halb ja seda ei oleks olnud detailplaneeringus kirjeldatud kujul võimalik säilitada ja taastada. Aastaid kasutuseta ning viimastel aastatel ka ilma katuseta seisnud hoone konstruktsioonidest oli kasutamiskõlbulik vaid 5%. Varisemisohtlikku olukorra tõsidust ning hoone väga halba tehnilist seisukorda kinnitavad ka Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt 2006. a ja 2007. a koostatud ettekirjutused hoone omanikule.

Kuna esialgses ehitusprojektis oli ette nähtud säilitada võimalikult palju esialgsetest konstruktsioonidest, siis on võrreldes kehtiva ehitusloa väljastamise hetkega tänaseks olukord pöördumatult muutunud ning seetõttu on vajalik tunnistada 24. jaanuari 2012. a korralduse alusel väljastatud ehitusluba kehtetuks ning väljastada uus ehitusluba.

Eeltoodust tulenevalt on Tartu Linnavalitsusele esitatud uus ehitusloa taotlus Herne tn 45 hoone laiendamiseks ning rekonstrueerimiseks. Endist elamu tänavaäärset osa ja laiendatavat osa hõlmav uus hoone on ette nähtud taastada arvestades endist välisilmet vastavalt kehtivale detailplaneeringule.

Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.6.1 on säilitatavale ja restaureeritavale tänavaäärsele hoonele sätestatud nõuded hoone restaureerimiseks, sh. on ette nähtud, et kahjustatud konstruktsiooniosade väljavahetamisel tuleb kasutada puitu. Kuna endise hoone palgid on omanikujärelevalve teostaja hinnangul 95% ulatuses kasutamiskõlbmatud, siis on ehitise tänavapoolne hooneosa ehitusprojektis ette nähtud uuesti üles ehitada puidust puitsõrestikkonstruktsioonil. Linnavalitsus on seisukohal, et kuigi detailplaneeringuga oli ette nähtud endise hoone restaureerimine ja säilitamine, mis eeldas ka hoone palkkonstruktsiooni säilimist ja vajadusel vaid kahjustunud palkide väljavahetamist, ei ole hoone tegeliku halva seisukorra ning tekkinud varisemise tõttu enam võimalik endise hoone palke konstruktsioonimaterjalina kasutada ning hoonele tuleb tervikuna leida uus konstruktsioonimaterjal.

Linnavalitsus möönab, et antud juhul oleks detailplaneeringu käigus tulnud avada hoone konstruktsioone ning hinnata mitte ainult hoone hoovipoolse osa, vaid kogu hoone tehnilist olukorda nii planeeringu menetluse alguses 2006. a, kui ka enne planeeringu kehtestamist 2011. a.

Miljööväärtusega hoonestusala eesmärk on Tartu linna üldplaneeringu kohaselt tagada 19. sajandil kujunenud Supilinna miljöölise omapära, säilinud algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajaloolise väärtusega tänavakatete, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete ning ehitusajaloolise väärtusega hoonete säilimine. Ehitustegevuses miljööväärtusega hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, tänavate ja hoovide kattematerjal, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitus- ja viimistlusmaterjalid, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Linnavalitsus leiab, et käesoleva ehitusloa väljastamisel on planeeritav ehitustegevus kooskõlas eelnimetatud nõuetega ning on tagatud miljöö säilimine.

Linnavalitsus on veendunud, et Herne tn 45 ehitis on miljöösse sobiva viimistlusega ja ehitisele uue puitkonstruktsiooni ehitamine on planeeringu mõtet arvestav ning mõistlik viis endise puithoone taastamiseks. Energiatõhususe tagamine ning kaasaegne konstruktsioon võimaldavad luua tänapäevased elamistingimused kolmandate isikute huve riivamata. Hoone miljööalale sobiv maht ning välisviimistlus vastavad nii detail- kui üldplaneeringus miljööalale seatud eesmärkidele.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseaduse § 23 lg 1, § 28 lg 1 p-d 4, 6 ja 10 ja Tartu linna ehitusmääruse § 28 lg 3, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 24. jaanuari 2012 a korralduse nr 94 "Ehituslubade väljastamine" p 1.1, millega otsustati väljastada ehitusluba Herne tn 45 korterelamu laiendamiseks ning arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt 24. jaanuaril 2012 väljastatud ehitusluba nr 226/12 kuna ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja muutuvad ehitise olulised tehnilised andmed, mis on kantud ehitusloale.

2. Arhitektuuri ja ehituse osakonnal väljastada ehitusluba Herne tn 45 korterelamu laiendamiseks

3. Korraldus jõustub ehitusloa taotlejale teatavakstegemisest.

4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.