10.03.2011 jõustus 17.02.2011 vastu võetud ruumiandmete seadus (RAS). Ruumiandmete seadusega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), ülevõtmine Eesti õigusesse ja luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuriga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamiseks.
RAS § 1 lg 1 järgi sätestab seadus nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi ja aadressandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, riikliku järelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest. RAS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse ruumiandmekogudele ja nende pidamisele avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut ruumiandmete seaduses sätestatud erisustega. RAS § 2 lg 1 p 2 lähtuvalt kohaldub seadus kohaliku omavalitsuse üksuse kui avaliku teabe seaduse §-s 5 sätestatud teabevaldaja suhtes.
RAS § 3 lg 1 järgi ruumiandmed käesoleva seaduse tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Ruumiandmekogum on lõike 2 kohaselt ruumiandmete selgelt piiritletav kogum, sealhulgas andmekogu, mille koosseisus töödeldakse ruumiandmeid, või selle andmekogu osa.
RAS § 5 lg 1 järgi ruumiandmete infrastruktuur käesoleva seaduse tähenduses on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis koosneb ruumiandmetest ja ruumiandmekogumitest, nende metaandmetest, võrguteenustest ja -tehnoloogiatest, andmete jagamise, neile juurdepääsu ja nende kasutamise tingimustest ning kokkulepetest, koordinatsiooni- ja järelevalvemehhanismidest, haldamise protsessidest ja menetlustest. Lõike 2 kohaselt ruumiandmete infrastruktuuri põhikomponendid on riigi geodeetiline süsteem ja aadressiandmete süsteem ning Eesti topograafia andmekogu andmed.
RAS §-s 6 on sätestatud, et ruumiandmeteenused käesoleva seaduse tähenduses on toimingud, mida võib arvutirakenduse abil ruumiandmekogumitesse kuuluvate ruumiandmetega või nendega seotud metaandmetega teha. Seaduse kohaselt kohustuslikud võrguteenused (RAS § 12 lg 1) on otsingu-, vaatamis-, allalaadimis-, transformeerimisteenused ja teenused, mis võimaldavad ruumiandmeteenuseid kasutusele võtta. RAS § 20 lg 4 alusel ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamise tingimused ja korra võib kehtestada määrusega minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kuulub asjaomase ruumiandmekogumi pidamine ja -teenuste osutamine, ning valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus määrusega juhul, kui ruumiandmekogumi pidamine ja -teenuste osutamine on selle kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses.
RAS 6. peatükk „Geodeetilise süsteemi haldamine“ sätestab kasutatava geodeetilise süsteemi, kui selle koosseisu kuuluvad geodeetilised võrgud, nende rajamise ning geodeetiliste märkide paigaldamise korralduse ning vastavate tööde tegemise üldtingimused, geodeetilistest märkidest tulenevad avalik-õiguslikud piirangud, geodeetilise süsteemi kasutamise üldnõuded ning geodeetiliste punktide andmekogu haldamise. RAS § 21 järgi geodeetiline süsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab ühtses koordinaatsüsteemis reaalmaailma nähtuste asukoha määramise, raskuskiirenduse väärtuse määramise ning geodeetiliste tööde ühtse korralduse.
RAS § 34 lg 1 kohaselt on riiklike geodeetiliste tööde tegemise korraldajaks Maa-amet. RAS § 34 lg 2 kohaselt toimub kohalike geodeetiliste tööde korraldamine valla-või linnavolikogu või tema volitusel valla-või linnavalitsuse määrusega kehtestatud korras. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sõltub konkreetsest kohaliku omavalitsuse üksusest, millised on kohalike geodeetiliste tööde vajadused. Märgitakse, et valdavalt siiski on kohalikeks vajadusteks geodeetiliste tööde tegemine ja võrkude rajamine toimunud tiheasustusega aladel, kus riiklike võrkude punktide tihedusest ei piisa kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete, eriti just planeerimis- ja ehitusalaste ülesannete lahendamiseks.
RAS 7. peatükk „Aadressiandmete süsteemi haldamine“ käsitleb ruumiandmete infrastruktuuri teist põhikomponenti – aadressiandmete süsteemi ja selle haldamist.
Seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse: „Senini ei ole koha-aadressi määrajat seadusandluses kehtestatud. Praktikas on loomulikult kõik omavalitsused koha-aadresse määranud, tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, maareformi seadusest ja muudest õigusaktidest, kuid õiguslikult selge pädevusnorm siiani puudus. Kuna koha-aadresside korrastamine on riiklikult oluline küsimus, siis on vaja ka üheselt määrata, kes vastutab koha-aadresside määramise ja korrastamise eest.“
RAS § 54 järgi on koha-aadressi määrajaks kohalik omavalitsus.
RAS § 54 lg 2 järgi koha-aadressi määraja tagab:
1) oma pädevuses olevate aadressitoimingute tegemise vastavalt käesoleva seaduse ja aadressiandmete süsteemi nõuete kohaselt;
2) maaüksuse, sellel asuva hoone ning hooneosa koha-aadressi omavahelise kooskõla;
3) unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide koha-aadresside ainukordsuse.
RAS § 55 lg 4 järgi koha-aadressita maaüksuse koha-aadress tuleb määrata enne kohaliku omavalitsuse haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta. Uue hoone koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone kasutusloa andmist. Koha-aadressi määraja esitab uue koha-aadressi registreerimiseks aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS-i infosüsteem) vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti, sellele määratava koha-aadressi ja aadressitoimingu menetluse kohta.
RAS §-s 55 ette nähtud koha-aadressi määramise korra sätete kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatud, et toodud regulatsioon ei sea tingimuseks, et aadressiobjektidele (maaüksused, hooned, hooneosad) koha-aadresside määramiseks peab omavalitsus vastu võtma linna või valla vastava õigusakti. Koha-aadress määratakse ADS-i infosüsteemi vahendusel. Koha-aadressi määramiseks piisab, kui vastavat tööülesannet ja ADS-i infosüsteemi kasutamise õigust omav kohaliku omavalitsuse ametnik siseneb autoriseeritud ligipääsuõigustega ADS-i infosüsteemi ning teeb selle kaudu vajalikud aadressitoimingud (haldustoimingud). Uue koha-aadressi ADS-i infosüsteemis registreerimisele kinnituse saamisest loetakse koha-aadress jõustunuks ja ametlikuks. Kui omavalitsus oma sisemises töökorralduses näeb ette, et ametnikul peab omakorda oma tegevuse aluseks olema ka valla või linnavalitsuse korraldus või volikogu otsus, siis see on juba vastava omavalitsuse poolt vajadusel kehtestatav nõue. Samuti võib koha-aadressi määramiseks õigusakti vastuvõtmise nõude sätestada mõnda liiki aadressiobjekti moodustamist reguleeriv eriseadus. Kuid ka viimatimainitud juhtudel on eelistatavam, et vastavasse kohaliku omavalitsuse õigusakti läheksid juba ADS-i infosüsteemi poolt kontrollitud ja ametlikud koha-aadressid.
Eelnõuga tehakse Tartu Linnavolikogule ettepanek:
1) RAS § 20 lg 4 antud volitusnormi alusel volitada Tartu Linnavalitsust kehtestama määrusega ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamise tingimusi ja korda;
2) RAS § 34 lg 2 antud volitusnormi alusel volitada Tartu Linnavalitsust kehtestama määrusega kohalike geodeetiliste tööde korraldamise korda.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 on sätestatud, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.
Eelnõuga tehakse Tartu Linnavolikogule ettepanek § 54 lg 1 alusel volitada Tartu Linnavalitsust edasivolitamise õigusega määrama koha-aadressi.
