EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
01. detsember 2011. a. nr LV-IP-0294 |
Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna arengukava aastani 2020 projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 1, lg 4 ja lg 6, Tartu linna põhimääruse § 391 lg 1, § 40 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 18. mai 2006. a määrusega nr 25 kinnitatud Tartu linna arengustrateegiaga "Tartu 2030", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks "Tartu linna arengukava aastani 2020" projekt vastavalt lisale ning suunata see avalikule väljapanekule.
2. Määrata avaliku väljapaneku ajaks 27. detsember 2011 kuni 16. jaanuar 2012. a ja avaliku väljapaneku kohtadeks Tartu infokeskus ning Tartu linna veebileht.
3. Määrata avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute avaliku arutelu ajaks 19. jaanuar 2012. a kell 11:00 ja kohaks Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna suur saal, Raekoja plats 12, II korrus.
4. Otsus jõustub ..... detsembril 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna arengukava aastani 2020 projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu linna uues arengukavas on kavandatud erinevate linnaelu valdkondade arendustegevused aastateks 2013-2020. Pärast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmist 1993. aastal, milles esmakordselt sätestati kohaliku omavalitsuse arengukavade koostamise kohustus, on käesolev arengukava juba kuues linna arengukava ja teine pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
Tartu linna uue arengukava sihiks on võetud aasta 2020, seega hõlmab uue arengukava periood Euroopa Liidu järgmist programmiperioodi aastatel 2014-2020. Dubleerimiste vältimiseks on senised mittekohustuslikud arengukavad integreeritud linna arengukavasse. Sellest tulenevalt ei pikendata valdkondlikest arengukavadest enam munitsipaalharidussüsteemi, ettevõtluse, keskkonna, sotsiaalhoolekande, kultuuri, spordi ja noorsootöö ning turismi arengukava ning vastavate valdkondade investeeringuid ja tegevusi kajastatakse senisest detailsemalt kohustuslikus linna arengukavas.
Kui praegu kehtiva linna arengukava koostamisel 2006. aastal unistati üsna lennukalt, arvestades toonast majanduse kasvutempot, siis viimaste aastate majandussurutisest tingituna on kandunud üsna oluline osa praeguse arengukava perioodile kavandatust uude arengukavasse. Uute ideede saamiseks kaasati arengukava koostamise protsessis teemarühmade töösse erinevate valdkondade eksperte ja sidusgruppide esindajaid.
Kuna arengukava on üks etapp arengustrateegia TARTU 2030 elluviimisel, siis on arengukava ülesehituses järgitud arengustrateegia struktuuri, kus linnaelu arengut käsitletakse nelja kujuteldava linnana ning iga linna arendamise konkreetsed meetmed ja tegevused on kavandatud arengustrateegias püstitatud strateegilisi eesmärke silmas pidades:
TEADMUSLINN hõlmab hariduse valdkonda. Valdkonna suuremad investeeringud on seotud piisaval arvul lasteaiakohtade loomisega ning koolivõrgu ümberkorraldamisega. Arengukava perioodil on kavas olemasolevate lasteaedade pindade maksimaalse kasutusvõtu ning 6 uue lasteaia ehitamisega luua ca 1200 täiendavat lasteaiakohta, mis prognooside kohaselt peaks tagama tulevikus lasteaiakoha kõikidele soovijatele. Koolivõrgus kavandatavate muudatuste aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevad muudatused ning õpilaste arvu prognoos, mille kohaselt arengukava perioodil põhikooli õpilaste arv kasvab ning gümnaasiumiealiste laste arv kahaneb. Koolivõrgu ümberkorraldamise käigus on kavas mitmed senised gümnaasiumid muuta põhikooliks ning ehitada täiendavalt kolm uut põhikoolihoonet, üks gümnaasium ja üks koolihoone hariduslike erivajadustega lastele.
ETTEVÕTLUSLINN sisaldab ettevõtluse arendamisega seonduvaid tegevusi, mis on suunatud ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime arendamisele, inimressursi arendamisele, ettevõtlust toetava tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamise toetamisele, ettevõtluse rahvusvahelistumisele kaasaaitamisele ning ettevõtluskeskkonna maine ja ettevõtluskultuuri arendamisele. Kavandatud meetmete ja tegevuste elluviimisel on oluline osa koostööl erinevate ettevõtluse tugistruktuuridega, kõrgkoolidega ning Tartu Kutsehariduskeskusega.
MODERNSE ELUKESKKONNAGA LINN kajastab turvalise ja kaasaegse linnakeskkonna loomise ning lisaks ka kodanikuühiskonna arendamisega seonduvaid tegevusi. Lisaks linnaplaneerimise meetmetele ning linna looduskeskkonna jätkusuutlikkuse tagamise ja loodud keskkonna kvaliteeti tõstvatele tegevustele on varasemast suuremat tähelepanu pööratud säästva elamumajanduse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamisele ning energiasäästlikkuse edendamisele. Uueks suunaks varasemaga võrreldes on kodanikuühiskonna arendamiseks kavandatud meetmete ja tegevuste kajastamine iseseisva alalõiguna.
HOOLIV LINN hõlmab sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkondi. Hoolekande valdkonnas on tegevused kavandatud erinevate sihtrühmade sotsiaalprobleemide ennetamiseks ning ava- ja asendushoolduse arendamiseks. Suurematest investeeringutest on arengukava perioodile kavandatud Annelinna sotsiaalkeskuse ning Tammelinna-Veeriku piirkonna sotsiaalkeskuse (perekeskuse) rajamine, pikaajaliste töötute ning marginaliseerunud täisealiste rehabilitatsioonikeskuse rajamine koos siirdeeluruumide ja sotsiaalkorteritega ning Nõlvaku Hooldekeskuse laiendamine. Tervishoiu valdkonnas pööratakse senisest rohkem tähelepanu tervist väärtustava eluhoiaku kujundamisele ja elanike terviseteadlikkuse tõstmisele.
LOOV LINN kajastab kultuuri, spordi, noorsootöö ja turismi valdkonna arendamisega seonduvaid tegevusi. Senisest suuremat tähelepanu on pööratud valdkonnaülese ja sektoritevahelise koostöö tihendamisele, sh koordineeritud koostöövõrgustike loomisele ning kultuuriürituste ja mainesündmuste ühisturundamisele. Olulise tähtsusega on ka loomemajanduse arendamine ning tervisespordivõimaluste parandamine. Turismi edendamisel on tähtis osa mainekujundusel ja turismitoodete mitmekesistamisel. Arengukava perioodil kavandatavate uute kultuuri- ja spordiobjektide hulgas on näiteks Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, Linnaraamatukogu ja Kunstimuuseumi ühishoone, Tartu Loodusmaja, Anne Noortekeskus koos ekstreemspordihalliga, jalgpalli sisehall ja väliväljakud jm.
Arengukavas kavandatud tegevuste elluviimiseks on lisaks linna eelarvelistele vahenditele vajalik kaasata täiendavaid vahendeid nii riigieelarvest, siseriiklikest toetusprogrammidest kui ka Euroopa Liidu struktuurifondidest ning teha tihedat koostööd erinevate asjast huvitatud osapooltega, et leida kõige säästlikum ja tõhusam moodus kavandatud tegevuste elluviimiseks. Suuremate kavandatavate investeeringute puhul on sulgudes lisatud orienteeruv tegevuse elluviimise aeg, mis võib muutuda sõltuvalt kaasrahastamise võimaluste avanemisest.
Arengukavas kavandatud tegevuste konkreetsemaid rahastamisvõimalusi eeloleval neljal eelarveaastal kajastatakse järgmisel aastal koostatavas eelarvestrateegias, mis lülitatakse arengukava koosseisu 2012. aastal toimuva arengukava ülevaatamise käigus ning mida hakatakse edaspidi igal aastal täpsustama. 2012. aastal on plaanis üle vaadata ja vajadusel täiendada ka Tartu linna arengutaseme näitajad ning seada neile uued sihtnäidud aastaks 2020.
16. novembril 2011 toimus arengukava projekti tutvustamise seminar, kus osales kokku ca 150 inimest. Lisaks protsessis osalenutele kutsuti arengukava projekti tutvustusele ka kõiki linnavolikogu ja volikogu komisjonide liikmeid. Arengukava projekti tööversioon on juba enne linnavolikogu poolt avalikule väljapanekule saatmist olnud huvilistele kättesaadav Tartu linna veebilehe arengukavade rubriigis alates 07.11.2011