| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
22. november 2011. a. nr LV-IP-0287 |
| Tartu Linnavolikogule määruse „Vanemate poolt kaetava osa määra maksmisest vabastamise kord” eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | R. Raave ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse „Vanemate poolt kaetava osa määra maksmisest vabastamise kord” eelnõu;
2. Määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Tiia Teppan. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse kolme ja enama lapsega peredele Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra (edaspidi „vanemate poolt kaetava osa määr”) maksmisest vabastuse andmise tingimused ja kord.
§ 2. Lapsevanema poolt kaetava osa maksmisest vabastamine
(1) Kui vanemal on kolm või enam last, kes kasutavad üheaegselt kohta koolieelses munitsipaallasteasutuses, siis on tal õigus taotleda kolmanda ja järgneva lapse eest vabastust 80% ulatuses vanemate poolt kaetava osa määrast, tingimusel, et vanema ja laste elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigus vabastusele on ka isikul, kes saab riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust kolmanda või järgneva lapse kohta, kui tema peres on kolm või enam last, kes kasutavad üheaegselt kohta koolieelses munitsipaallasteasutuses, ning tema ja laste elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.
(3) Vabastus antakse koolieelses munitsipaallasteasutuses kohta kasutava vanima ja sõltuvalt laste arvust peres vanuseliselt järgmise lapse kohta.
§ 3. Vabastuse taotlemine ja vabastuse andmise otsustamine
(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 või 2 nimetatud isik esitab lasteasutusele taotluse vabastuse saamiseks kirjalikus või elektroonilises vormis. Taotluses peavad olema välja toodud taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, laste ees- ja perekonnanimed, isikukoodid ning vajadusel omasõnaline kinnitus kolmanda või järgneva lapse eest lapsetoetuse saamise kohta.
(2) Esitatud taotlust menetleb (sh kontrollib vabastuse andmise eelduseks olevaid asjaolusid ja lahendab taotluse) haridusosakond. Taotluse menetlus lõpeb:
1) taotluse rahuldamisega ja vabastuse andmisega alates taotluse esitamisele järgnevast kuust kuni lapse kooli minekuni või
2) taotluse rahuldamata jätmisega, kuna käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 või 2 nimetatud nõuded ei ole täidetud.
§ 4. Vabastuse lõppemine
(1) Vabastus lõpeb:
1) käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 või 2 nimetatud vabastuse andmise aluseks olevate asjaolude muutumisel (äralangemisel),
2) vabastatud lapse koha kasutamise lõppemisel või
3) lapse kooli minekul.
(2) Vabastuse saanud isik on kohustatud koheselt teatama kirjalikus või elektroonilises vormis lasteasutusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud asjaolude muutumisest.
(3) Haridusosakond kontrollib iga aasta jaanuari- ja septembrikuus ning vajadusel muul ajal vabastuse andmiseks aluseks olnud asjaolude olemasolu.
(4) Kui vanema esitatud andmete alusel või kontrollimise käigus selgub, et isikul puudub õigus vabastusele, otsustab haridusosakond vabastuse lõpetamise alates vabastuse andmise aluseks olevate asjaolude muutumisele järgnevast kuust ning lisab täiendavalt maksmisele kuuluva summa võimalusel otsuse tegemisele järgneva kuu arvele või nõuab selle eraldi sisse.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse „Vanemate poolt kaetava osa määra maksmisest vabastamise kord” eelnõu esitamine " juurde
- Tartu Linnavolikogu 10. novembri 2011. a määrusega nr 49 kehtestati Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määr ning Tartu Linnavalitsus jätkas kolme- ja enamalapselisele perele vabastuse andmise osas seisukoha kujundamist.
Käesolevaga eelnõu vastuvõtmisega annab linnavolikogu teatud eelduste täitmisel vanematele 80%lise vabastuse vanema poolt kaetava osa määrast.
Vabastuse andmise tingimuste osas tuli lahendada järgmised küsimused:
1. Kas sellist vabastust võib käsitleda diferentseerimisena koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 4 tähenduses või on tegemist KOKS § 22 lõike 1 punkti 5 alusel antava toetusega?
Peamine küsimus oli seejuures, kas KLS § 27 lg 4 alusel saab diferentseerida osalustasu lähtuvalt laste arvust peres või peab see olema seotud lasteasutuse majandamiskuludega. Argumente leidub mõlema tõlgenduse poolt.
Uurimisel selgus, et teised omavalitsusüksused on analoogse vabastuse, soodustuse või diferentseerimise kehtestanud koolieelse lasteasutuse seaduse alusel. KLSi praegune rakenduspraktika on seega selline, et vabastuse andmine ei ole olnud seotud lasteasutuse majandamiskuludega, vaid laste arvuga peres.
Teisest küljest, kui vabastuse saajate ring sõltub peres olevatest lastest, siis omandab see sotsiaalse taustaga toetuse olemuse. Seepärast on eelnõu esitatud toetuse andmisena.
2. Üldine seisukoht on, et vabastus peaks laienema vanematele, kellel on rohkem kui kaks last, kuid seejuures tekitas küsimusi
1) kas vanema kolm last peavad kasutama kohta üksnes koolieelsetes munitsipaallasteasutustes või
2) laieneb see ka peredele, kellel vähemalt üks laps kasutab kohta munitsipaallasteaias ja teised lapsed on kas eralasteaias või hoius lapsehoidja juures või
3) laieneb vabastus kõikidele peredele, kus on kolm 1,5- kuni 3-aastast last, sõltumata kas keegi osutab lastele hoiuteenust.
Kui piirata vabastuse saajate ringi hoiuteenust saavate lastega, siis ei saa vabastust taotleda nt isikud, kes ootavad munitsipaallasteaias kohta, sh pole seda saanud, kuna linn ei ole oma kohustust täitnud. Viimati nimetatud juhul ei ole vanemal võimalust vabastust taotleda üksnes seetõttu, et linn pole kohta eraldanud. Haridusosakonna hinnangul on selline lahendus ebaõiglane kohaootejärjekorras olevate vanemate suhtes.
Variant, kus vabastus laieneb vanematele, kellel on rohkem kui kaks 1,5- kuni 3aastast last, hoiab ära juhtumid, mil vabastusest jäävad ilma vanemad, kelle üks laps on kohaootejärjekorras. Samas ei ole neil ka linna ees kohustusi, mis muidugi ei tähenda, et neil ei ole kulusid lapse hoidmisele. Teiseks mõjutaksid õele või vennale vabastuse andmist lapsed, kes on nö kodused.
Kuna aga vabastuse eesmärk oli tagada kolme ja enama lapsega perele osalustasu tõusust tingitud väljaminekute suurenemine, siis tuleb ikkagi lähtuda ainult munitsipaallasteaias kohta kasutavatest lastest.
Sellisel juhul jäävad vabastusest ikkagi ilma vanemad, kelle kolmest lapsest on üks või mitu last kohaootejärjekorras ja ta ei saa vabastust taotleda ainult seetõttu, et linn ei ole talle soovitud ajal kohta andnud. Samas ei ole tal ka kohaootejärjekorras olevate laste pealt kohustus tasuda osalustasu. Haridusosakond on siiski seisukohal, et sellistel vanematel võiks olla võimalus vabastust taotleda, kuna antud juhul mõjutab vanema õigust vabastusele linnapoolne kohustuste mittetäitmine.
Seega konkureerivad omavahel peamiselt kaks lahendust, esiteks: kõik kolm last peavad kohta kasutama munitsipaallasteaias või teiseks: vanemal on lapsed vanuses 1,5 kuni 7 aastat. Hoiuteenust saavate lastega piiritlemine ei ole põhjendatud, kuna sellisel juhul jääb väike ring lapsi vabastusest ilma ja tõenäoliselt on need lapsed, kes on kohaootejärjekorras, kuid võivad olla ka kodused lapsed. Seejuures tuleb silmas pidada, et lasteaiarühmades käivad ca 95% Tartu linna lastest. Seega on ebaotstarbekas hakata kontrollima hoiuteenuse saamist mõnelt teiselt teenuse osutajalt (eralasteaialt või lapsehoiult), kuna asjaolude kontrollimisega kaasnevad kulud on suuremad kui sellest saadav efekt (tuvastamine, kelle puhul tuleks vabastuse andmisest keelduda põhjusel, et ta ei kasuta hoiuteenust).
3. Kas lisaks vanemale, kellel endal on kolm või enam last, peaks vabastus olema ka peredel, kus kasvab kolm või enam last, kuid kellel on erinev isa või ema (lapsed ei ole mõlema koos last kasvatava vanema bioloogilised lapsed)?
Kuna pere määratlemine on keeruline ja selle kontrollimine raske, siis kaaluti erinevaid variante:
1) kui lapsed ja neid kasvatavad isikud elavad rahvastikuregistri andmetel ühes kohas või
2) kui isikud on moodustanud pere riiklike peretoetuste seaduse alusel 3. ja järgneva lapse pealt lapsetoetuse saamiseks.
Esimese variandi puhul osutus probleemiks pere, kelle andmed on rahvastusregistris Tartu linna täpsusega ja ühtlasi ka asjaolu, et kõik isikud, kelle elukohaks on määratud üks aadress, ei pruugi veel peret ja leibkonda moodustada. Selle kontrollimine on aga keeruline.
Alternatiivse lahendusena on võimalik lähtuda Sotsiaalkindlustusameti andmetest, kuna lapsetoetuse saamiseks saavad isikud Sotsiaalkindlustusametilt toetuse saamiseks moodustada pere 3. ja enama lapse pealt lapsetoetuse saamiseks. Need andmed on kättesaadavad X-tee kaudu.
Kui Sotsiaalkindlustusamet on otsustanud teatud isikule 3. ja järgneva lapse eest lapsetoetuse määramise, kuigi kõik lapsed ei ole tema bioloogilised lapsed, siis on sellisel isikul õigus saada ka vabastust. Seega loeme pereks isikud, keda Sotsiaalkindlustusamet käsitleb perena. Sellega saame laiendada vabastust ka peredele, kus kasvavad lapsed, kes ei pruugi olla mõlema kooselava vanema ühisteks bioloogilisteks lasteks.
Järgnevalt lapsevanema poolt kaetava osa suuruse võrdlused kuus munitsipaallasteaias kohta kasutavate erinevate laste arvude korral.
- Haridusosakonna andmetel on Tartu linnas seisuga 01.01.2011 ca 60 vanemat, kellega on seotud kolm ja enam vanuses 1,5 - 7aastast last. Lapsetoetuse saamisel perena määratletud perede arvu ei ole praegusel hetkel võimalik hinnata, kuna andmed puuduvad.