| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
28. november 2011. a. nr LV-IP-0279 |
| Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna 2012. a eelarve" esitamine | |
| KUULATI: | Argo Annuki ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse eelnõu "Tartu linna 2012. a eelarve";
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Argo Annuk. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ja p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lg 2 alusel ja arvestades Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrust nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord".
§ 1. Kinnitada Tartu linna 2012. aasta eelarve kogumahus 119 450 949 eurot.
§ 2. Kinnitada:
1) Tartu linna 2012. a koondeelarve vastavalt lisadele 1-4 ja 7;
2) Tartu linna 2012. a investeerimis- ja finantseerimistegevuse eelarve vastavalt lisale 5;
3) Tartu linna laenukohustused aastatel 2010-2013 vastavalt lisale 6.
§ 3. Kinnitada kassatagavara suuruseks 2012. aastal 6391 eurot.
§ 4. Lubada linnavalitsusel võtta laenu ja/või emiteerida võlakirju investeeringute katteks 8 385 846 eurot. § 5. Lubada linnavalitsusel võtta lühiajalist arvelduslaenu kuni 5 112 932 eurot 2012. a jooksvate kulude katteks.
§ 6. Lubada linnavalitsusel võtta laenu välisabi sildfinantseerimiseks kuni 2 556 466 eurot.
§ 7. Kinnitada välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht kontsernikonto vahendite arvelt 3 195 582 eurot.
§ 8. Kinnitada kassareservi suuruseks reservfondis kuni 255 647 eurot projektide oma- ja/või kaasfinantseerimise katteks.
§ 9. Tartu Linnavalitsuse osakondadel ja hallatavatel asutustel kanda finantseerimiseelarve tulud linna eelarvesse jooksva kuu 25. kuupäevaks.
§ 10. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna 2012. a eelarve" esitamine " juurde
2012. a eelarve on esmakordselt koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) põhimõtetest lähtuvalt. Seadus võeti vastu 16. septembril 2010. a ning seda rakendatakse järk-järgult alates 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate suhtes. Seni kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist reguleerinud valla- ja linnaeelarve seadus muutub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse rakendumisel kehtetuks.
KOFSis sätestatu alusel koosneb eelarve alljärgnevatest osadest:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi koosnes eelarve tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
Eelarvestruktuuri muudatus annab võimaluse paremini eristada põhitegevusi ja investeerimistegevusi. Uue struktuuriga selgub üheselt linna põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahekord, dünaamika ja omafinantseerimise ehk investeeringute tegemise ja laenude maksmise võimekus.
2012. aasta eelarve mahuks on kavandatud 119 450 949 eurot. Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega kasvab eelarve maht 7,9%.
Põhiosa ehk 75,6% tulubaasist moodustavad põhitegevuse tulud. Investeerimistegevuse tulud moodustavad 15,9%,
finantseerimistegevuse tulud 7% ja likviidsete vahendite suunamine eelarvesse 1,5% tulubaasist.
Põhitegevuse tuludena on eelarves 90 321 307 eurot ehk 1,2% rohkem kui 2011. a. Füüsilise isiku tulumaksust laekuvad summad kasvavad 3,1%.
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 85 741 157 eurot. Võrreldes 2011. a on kasv 2,5%. Hariduse valdkonna kulud moodustavad 55,1 % põhitegevuse kuludest. Hariduse kulude osatähtsuse suurenemine on seotud koolivõrgu ümberkorraldamisega, lasteaedade pedagoogide- ja õpetaja abide personalikulude 3,5%lisest kasvuga, 9 täiendava lasteaiarühma avamisega ning eralasteaedadele ja lapsehoiuteenustele eraldatavate summade kasvuga laste arvu suurenemise tõttu ligi 200 lapse võrra. Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on 4 580 150 eurot.
2012. aasta investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 27 596 498 eurot, millest suurem osa on otseselt seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega ja linna omaosalusega nendes projektides. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linnaeelarve vahendid 37% ehk 10 158 958 eurot ja välisrahastus 63% ehk 17 437 540 eurot. Välisrahastusest suurema osa, 12 929 326 eurot, moodustab toetus Tartu idapoolse ringtee ehitamiseks. Jätkuvad linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmete projektid ning mitmed rahvusvahelised koostööprojektid. Ülejäänud summast põhiosa investeeritakse majanduse ja hariduse valdkonda. Hariduse suurim projekt on Tartu Kutsehariduskeskuse autoeriala õppetöökoja rajamine ja selle sisustamine. Märkimisväärse osa haridusasutuste investeeringutest moodustab linnapoolne lisapanus saastekvoodi müügist saadud summadele, mille abil muutuvad mitmed koolid ja lasteaiad energiasäästlikumaks. Majanduse valdkonnas on lisaks idaringteele suurimad projektid Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine ning Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollisüsteemi arendamine.
Investeerimistegevuse tulud – toetused põhivara soetuseks, vara müük ja finantstulud – moodustavad 18 923 053 eurot.
Investeerimistegevuse tulem ehk investeerimistegevuse tulude ja kulude vahe, -8 673 445 eurot, kaetakse 4 580 150 euro ulatuses põhitegevuse tulemi, 2 272 552 euro ulatuses finantseerimistegevuse ning 1 820 743 euro ulatuses likviidsete varade muutuse arvelt.
Finantseerimistegevuse tuludeks on kavandatud 8 385 846 eurot, millest 6 104 183 eurot on ette nähtud varasematel aastatel investeerimiskuludeks korraldatud võlakirjaemissioonide refinantseerimiseks ning 2 281 663 eurot uueks investeeringuks –Tartu idapoolse ringtee ehituse omafinantseeringu katteks.
Finantseerimistegevuse netosumma ehk võetavate ja tagasimakstavate kohustuste vahe, ehk 2 272 552 euro võrra suureneb linna võlakoormus. Võlakoormus on Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi arvestades 2012. a lõpuks 47,9 miljonit eurot ehk 57,2% puhastuludest. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi arvestatav netovõlakoormus sõltub aasta lõpu likviidsete vahendite mahust ja on eeldatavalt ligikaudu 52% põhitegevuse tuludest. Likviidsete varade kasutamist on eelarvesse planeeritud 1 820 743 eurot.