| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
16. november 2011. a. nr LV-IP-0273 |
| Informatsioon huvitegevuses osalejate kinnituste ja eelistuste märkimise kohta | |
| KUULATI: | Marianne Menning´u ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. võtta informatsioon teadmiseks;
2. esitada informatsioon huvitegevuses osalejate kinnituste ja eelistuste märkimise kohta linnavolikogu kultuurikomisjonile. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon huvitegevuses osalejate kinnituste ja eelistuste märkimise kohta " juurde
Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 38 “Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord” § 8 lg 3, Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 11 "Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord" muutmine" § 6 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a. määrus nr 39 “Erahuvikoolidele toetuse andmise kord” § 4 lg 3 järgi pidi toetuse saamiseks nimekirja kantud täisealine harrastaja või alaealise harrastaja seaduslik esindaja kinnitama harrastaja osalemist vastavas huvitegevuse huviringis ja/või treeningrühmas ja/või erahuvikoolis. Samuti tuli anda kinnitus eelistatud huviringi ja/või treeningrühma ja/või erahuvikooli osas. Kinnitus koos eelistatud ringi, rühma, kooli märkimisega tuli esitada elektroonilises veebipõhises toetuse taotlemise keskkonnas või kirjalikult hiljemalt 01. novembriks. Kui määratud tähtpäevaks kinnitus puudus, ei arvatud nimekirjas esitatud harrastajat toetust saavate harrastajate hulka.
1. KULTUURIÜHINGUD
Omakultuuri säilimise ja arengu eelduseks on võimalikult laiapõhjaline ning järjepidev ja katkestusteta harrastustegevus. Kuigi vaimse tervise seisukohalt on igasugune harrastustegevus vajalik ja toetustvääriv, võivad kandepinna väiksuse tõttu katkestused just rahvakultuuri elavas viljelemises olla eesti vaimse kultuuripärandi kestmise seisukohalt pöördumatud.
Tuleb arvestada, et rahvakultuuri valdkonnas on ka omatulu teenimise võimalused äärmiselt napid, kuid kulud sõltuvalt valdkonnast mahukad - näiteks inventar: pillid, rahvariided; prooviruumid; arendustegevus: esinemised, konkursid, salvestused jne.
Tartu linna otsus on olnud toetada laste ja noorte ning eakate harrastustegevust rahvakultuuri valdkonnas, tasakaalustades arengut toetusliigi siseselt 2 mehhanismi – pearahatoetuse ning saavutustoetuse – abil, mis kokku moodustavad huvitegevuse toetuse kultuuriühingutele.
Pearaha
Elementaarse toetusbaasi majanduslikult vähekindlustatud vanuserühmadele annab pearahatoetus. Selle väljaarvestamine on ka kindlalt fikseeritud ning loob seetõttu teatud finantsgarantii kõigile kollektiividele. Koos muude toetuste ja omafinantseeringuga on see hobitegevuseks napp, kuid ilmselt piisav toetus sel juhul kui pearahasaajate arv kollektiivis on piisavalt suur. Laste ja eakate kollektiivide puhul on see aastate lõikes nii ka olnud, erinevalt noorte ja täisealiste kollektiividest. Põhjuseid on siin mitmeid:
- noortekollektiivide tudengid ei registreeri end Tartu linna kodanikeks, et säilitada sõidutoetust; - paljude kollektiivide liikmeskond on vanuses, mis ei võimalda pearaha saada (27-59);
- valglinnastumise tingimustes on Tartuga seotud inimesed kolinud linnalähedastesse valdadesse. Sellise probleemi ees on just Tartu linna tugevamad kollektiivid – näiteks
Tartu Akadeemiline Meeskoor (64 lauljat : pearahasaajaid 11),
Emajõe Laulikud (81:1),
TÜ kammerkoor (38:4),
TÜ rahvakunstiansambel (140:15),
akadeemiline naiskoor (48:4) jmt.
Kultuurisektorile makstav pearaha on samas tegevustoetustest väikseim. 2009. a kärbiti toetusliigi eelarvet 10% võrra ning 2009. aastast alates on pearaha püsinud muutumatuna 70 eurot (1080 EEK, enne 1200 EEK).
Saavutustoetus
Juhul, kui huviring keskendub juba professionaalsuse tõstmisele, avalikele esinemistele ning valdkonna edendamisele ja arendamisele, liitub 3-astmeline saavutustoetuste süsteem, mis seda ressursimahukamat tegevust toetab ning arendustegevust motiveerib.
Professionaalsuse arendamiseks on kõige kõrgem saavutustoetussumma (III astme toetus) ette nähtud esinduskollektiividele, millel on eelduste kohaselt kõige rohkem kulusid kvalitatiivse arengu tagamiseks – lisajuhendajate tasustamine, kontsertprojektide kulud, osalemised konkurssidel-festivalidel jpm, mis on taseme tõstmiseks vajalik töö. Esinduskollektiivide määramisel arvestatakse alati ka nende panust linna kultuuriellu.
Samas on III astme (esinduskollektiivide) saavutustoetus vähenenud järjepidevalt.
2007. a | 2008. a | 2009. a | 2010. a | 2011. a |
37 000 EEK | 21 000 EEK | 21 660 EEK | 9 848 EEK | 508,10 € (7 950 EEK) |
Tulenevalt õigusaktidest on võimalus maksta I-III astme saavutustoetust. Alates 2010. aastast ei ole eelarve tõttu saavutustoetuse I ja II astet saadud välja maksta. Paljud tunnustatud kollektiivid (TAM, Emajõe Laulikud jpt) ei täida igal aastal esinduskollektiivi kõiki kriteeriume, kuigi nende tase võib olla isegi võrdväärne – sel juhul oleks äärmisel oluline neid toetada vähemalt II astme toetusega.
Arvestades Tartu linna kultuuriühingute olukorda, on saavutustoetuste lisandumine eelarvegarantiiks ja tegevuse jätkumise eelduseks eriti oluline katusorganisatsiooni toetuseta kollektiividele nagu Puhkpilliorkester Tartu erinevad kollektiivid, Vilde Teater jt.
 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |
| Kollektiivide arv | 18 | 32 | 36 | 42 | 47 | 57 | 52 |
| Toetatud harrastajate arv | 537 | 534 | 558 | 725 | 770 | 927 | 870 |
| Linna toetus huvitegevusele | 585 000 kr | 750 000 kr | 1 063 000 kr | 1 120 000 kr | 1 008 000 kr | 1 008 000 kr | 1 008 000 kr 64 423 € |
| Pearaha arvestuslik määr | | | 1 200 kr | 1 200 kr | 1 080 kr | 1080 kr | 1095 kr 70 € |
| Saavutustoetuse I aste | | | 3500 kr | 2500 kr | 5850 kr | 0 | 0 |
| Saavutustoetuse II aste | | | 7000 kr | 5000 kr | 11 700 kr | 0 | 0 |
| Saavutustoetuse III aste | | | 37 000 kr | 21 000 kr | 21 660 kr | 9848 kr | 7950 kr 508,1 € |
Ülevaade 2012. a taotlustest ja eelarve prognoos
| Toetust taotlenud huviringide arv | Kokku harrastajaid huviringides | 7-26a KOV 1. eelistus | 7-26a. KOV 2.-4. eelistus | 60a + KOV 1. eelistus | 60a + KOV 2.-5. eelistus |
2012 | 57 | 2140 | 463 | 76 | 252 | 63 |
Märkus: Nõuetele vastavaid taotlejaid oli algselt 59, kuid kaks kollektiivi loobusid protsessi jätkamisest, viidates, et nende pearahasaajate arv on liialt väike ja seetõttu ei ole saadav tulu tasakaalus administreerimisele mineva ajaga.
Võrreldes 2011. aastaga on tõusnud nii kollektiivide arv kui ka huvitegevuses hõivatute koguarv (2011. a 1994 harrastajat). Tõus on olnud läbi aastate järjepidev.
Pearahakriteeriumidele vastavate harrastajate (KOV, vanuserühm, 1. eelistus) vähenemine on üldnäitajate arvu arvestades tõenäoliselt ajutine ja tingitud järgmistest asjaoludest:
1) senine toetusliigist taotleja Jakobi Mäe Kultuurikoda käesoleval aastal kultuuri valdkonna taotlusliigist toetust ei taotlenud, kuna asus tegutsema erakoolina; seetõttu langesid välja suured lastekollektiivid; samuti langes ära Flamenkostuudio Duende mahukas toetus (rahastatakse noorsootöö ühingu toetusliigist) ehk - langes ära kaks senist taotlejat, kellel on suured lastekollektiivid ja seetõttu palju pearahasaajaid;
2) toetusliigist toetust saavate kollektiivide suurused on samad võrreldes eelnevate aastatega, kuid paljudes on pearahakriteeriumidele vastavate harrastajate väike vähenemine;
3) vähenemine uute toetuskriteeriumide tõttu (1. eelistus) - ühe ala harrastajad tegutsevad tihti analoogsetes huviringides .
Kultuuriteenistuse hinnangul on 2012. a eelarvest toetust taotlenud 57 ühingust ligikaudu 15, mis väärivad III astme (esinduskollektiivid) ja II astme saavutustoetust. Lõpliku hinnangu annab esinduskollektiivide määramise ekspertkomisjon.
Koostas: Külli Aleksanderson
kultuuriteenistuse peaspetsialist
2. NOORTESPORT 2012
| Osalejaid kinnitamata nimekirjades | 2012 kinnitusi id-kaardiga | 2012 kirjaliku avalduse kinnitused | 2012 kinnitatud I eelistus KOV | Kinnitatud II-V eelistus KOV | 2011 kordustega KOV | 2010 kordustega KOV |
1.-49. a | 7366 | 5094 | 1648 | 5889 | | 6103 | 6258 |
7.-19. a | 5750 | | | 4814 | 529 | 4450 | 4423 |
5.-6. a võimlejad | 261 | | | 248 | 13 | 150 | 177 |
Kokku 5.-19. a | | | | 5062 | 542 | 4600 | 4600 |
Käesoleva aasta 1. oktoobriks esitati sporditeenistusele 60 klubi poolt 515 treeninggrupi nimekirjas 7366 harrastajat vanuses 1-49 aastat. Nendest 6079 KOV (Tartusse registreeritud) ja 1287 mitte KOV (väljaspool Tartut registreeritud)
Kinnitati kokku 6742 (I – V eelistus KOV+mitte KOV) osalust , nendest 5094 (76%) veebikeskkonnas ja 1648 (24%) kirjalikult sporditeenistuses. 2010. a kinnitati kirjalikult 1516 ja ID –kaardiga 3740 osalust (koos kordustega).
7.-19. a lapsi ja noori oli nimekirjades kokku 5750 , nendest valis I eelistuse 4814 (KOV) ja II –V eelistuse 592 (KOV).
5.-6. a võimlejaid oli nimekirjades 261, I eelistusega kinnitati 248 last (KOV),
II eelistusega 13 last (KOV).
2011. aastal toetas linn tellimuse alusel kokku 4600 last ja noort, nendest 7.-19. a 4450 (89% kinnitatutest) ja 5.-6. a 150 (65% kinnitatutest). Nimekirjades 6103 nime koos korduvate nimedega, kes tegelesid mitmes spordiklubis.
2010. aasta nimekirjades 6258 nime, linna tellimus 4600 (75%).
Maksimaalne pearaha arvestuslik määr on püsinud muutumatu alates 2009. aastast, 3650 krooni
e. 233 eurot. Eesmärk on säilitada saam pearaha ka 2012. aastal.
2012 aastal toetab linn klubisid I eelistuse valinud laste pearaha kaudu.
Võrreldes 2011 aastaga, on toetuse saajate arv kasvanud 462 lapse võrra.
Kui maksimaalne pearaha jääb muutumatuks, oleks vaja 2012. aastal noortespordi toetuseks 1 023 943 eurot: 248 * keskmine pearaha a' 93.30 = 23 138 €
4 814 * keskmine pearaha a* 207.89 = 1 000 805 €
Võrreldes 2012. aasta eelarve eelnõuga jääb puudu - 23 403 eurot, millele lisanduks eelnevate aastate noorsportlaste lisatoetus " kullafond" summas -31 956 €, kokku - 55 359 €.
Koostas: Pilvi Pärnat
sporditeenistuse peaspetsialist
3. NOORTE HUVITEGEVUS
| Toetust taotlenud ühingute arv | 40 |
| Osalejaid kinnitamata nimekirjades | 3 610 |
| I eelistusega kinnitusi KOV | 1 489 |
| II - ... eelistusega kinnitusi KOV | 367 |
| Pearaha | 76 |
| Pearaha 1,5 koefitsient | 114 |
- Noorte huvitegevuse ühingute toetuse taotlejaid oli esialgu oli 43. Kolm ühingut loobusid taotlusprotsessi jätkamisest. Võrreldes 2011. aastaga (37 ühingut) on toetust taotlevate ühingute arv kasvanud. Pearahasaajate arv on 100 harrastaja võrra vähenenud. Põhjustena võib välja tuua:
1) valdkonnasisese eelistuse märkimine, mis kahandas pearahasaajate arvu;
2) huviringis osaluse mittekinnitamine;
3) seniste taotlejate Tantsuklubi Swingiring ja tantsuselts Passion in Motion taotlemisest loobumine;
4) pearahakriteeriumitele vastavate harrastajate vähenemine.
Noorte huvitegevuse ühingute tegevustoetus koosneb pearahatoetusest ja saavutustoetusest. Huvitegevuse ühingutele on linna poolt eraldatud pearahatoetus põhiline tuluallikas huvitegevuse korraldamiseks, omatulu teenimise võimalused on piiratud. Samas ei ole pearahatoetus piisav ühingute puhul, kus pearahasaajate arv on väike. Peamiseks põhjuseks on see, et huvitegevuses osaleb Tartu lähivaldade elanikke, kes ei kuulu toetuse saajate hulka, kuid tegelevad aktiivselt erinevate huvialadega.
Saavutustoetust on võimalik ühingule määrata I-III astme ulatuses. See on üks lisaressurss jätkusuutliku tegevusprotsessi arendusele ning suuremate kulude katmiseks, mida eriti vajavad tehnika huviringid. Näiteks Mudellennuklubi Kotkasulg ja Tartu Mudellennu klubi on saanud mitmeid auhinnalisi kohti Eesti meistritiitlivõistlustelt ning esindanud Eestit (Tartut) ka mitmetel maailmameistrivõistlustel, kuid nende tegevus- ja võistluskulud on oluliselt suuremad kui tegevustoetus kokku. Tekkinud on oht, et mittepiisavate rahaliste vahendite tõttu huviringide korraldamine lõpetatakse.
Kõige enam on 2012. aastal III astme kriteeriumitele vastavaid ühinguid - laulustuudiod Fa-diees, Lauluaed ning tantsustuudiod Shate´, Iris jt, kes oma tegevusega on saavutanud märkimisväärseid tulemusi üleriigilistel konkurssidel, võistlustel ja festivalidel. Võimalus saada tunnustust ka rahvusvahelisel areenil nõuab ühingutelt juba oluliselt suuremat ettevalmistust ja rahalisi vahendeid.
- Ülevaade huviklubide ja toetust saavate liikmete arvust ning saavutustoetuse suurusest:
| Aasta | 2010 | 2011 | 2012 |
| Noorte huvitegevuse ühingute arv | 37 | 37 | 40 |
| Tartlastest huvitegevuses osalejate arv | 1847 | 1589 | 1 489 |
| Pearaha määr | 75 | 76 | 76 |
- Aastate lõikes on saavutustoetus märgatavalt vähenenud ning püsinud aastatel 2010 - 2011 samal tasemel.
2012. aastal saavutustoetuse määra suurendamine võimaldab hoida huvitegevuse korralduse professionaalsel ja tulemuslikul tasemel ning luua eeldused rahvusvahelisel tasandil silma paista.
Koostas: Laura Kalaus
noorsooteenistuse peaspetsialist
4. ERAHUVIKOOLID
Erahuvikooli toetuse saamiseks peab olema kool ja kooli õppekava registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHI-ses. Tartu linna eelarvest toetatakse erahuvikoolides õppetöö korraldust alates 2002. aastas, kui toetust sai kolm kooli. 2012. aastal finantseeritakse 12 erahuvikooli, sh 7 balleti, tantsu - ja muusikakooli, 1 teatrikooli, Tartu Loodusmaja, ning 4 muud erahuvikooli. Toetust saavaid õpilasi on 1 206 ehk 62 õpilast enam kui 2011. aastal. Balleti-ja muusikaharidust omandava õpilase õpinguid toetatakse 147 euroga ja teistel erialadel õppijaid 116.32 euroga aastas.
Ülevaade 2012. aastaks toetuse taotlustest.
- koolide nimekirjades kokku 1 749 õpilast, nendest tartlasi 1 548;
- osaluse kinnitamisel märgiti I eelistus 1 221 õpilase osas;
- 2012. aastal toetust saavaid õpilasi 1 206 (15 ei kvalifitseerunud kuna olid kas nooremad või vanemad õppijad ning vastavalt toetuste korrale nende õpinguid ei toetata);
- kultuuriosakonnas käis osalust kinnitamas 342 lapsevanemat või lapse esindajat.
Koostas: Maianne Menning
osakonna juhataja asetäitja