EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
23. august 2011. a. nr LVK-O-0293 |
| Loa andmine väikebussi liisimiseks riigihanke korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja Tartu linnavara eeskirja § 7 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada Tartu Linnavalitsusel korralda riigihange väikebussi kasutusrendile võtmiseks viieks aastaks.
2. Otsus jõustub 19. septembril 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine väikebussi liisimiseks riigihanke korraldamiseks " juurde
Linnakantselei menetlusteenistuse käsutuses on hetkel tööülesannete täitmiseks 2 väikebussi. Uuem on 2009. aastal neljaks aastaks kasutusrendile võetud Ford Transit. Teine, vanem väikebuss, on Renault Master, ehitusaasta 2005. Vanem väikebuss vajab kapitaalremonti, hinnakalkulatsioon on esitatud maksumusega 1797 eurot (sh oluline osa mootori remont ja liugukse remont). Keskmine kütusekulu (diisel) on 192 liitrit kuus, ajavahemikul august 2010 - juuli 2011 oli keskmine kulu kütusele 227 eurot kuus. Jooksvad hoolduskulud on olnud 2010. aastal 1703 eurot ja käesoleval aastal 192 eurot.
Kuna väikebussi remondi-, hooldus- ja bensiinikulud on suhteliselt kõrged, siis on otstarbekas liisida menetlusteenistuse tööülesannete täitmiseks uus väikebuss. Eeldatav analoogse väikebussi hind on ~30 000 eurot, millele lisandub väärteomenetluse läbiviimiseks vajalik ümberehituskulu ~15 000 eurot. Pakutud vana bussi tagasiostuhind on 6500 eurot, tegelik turuhind 7800 eurot.
Linnavalitsusel on soov soetada maagaasil sõitev väikebuss, kuna gaasibussi igakuised kulud on märgatavalt madalamad võrreldes diislikütusel sõitva bussiga. Alljärgnevalt on toodud näiteks diisel- ja gaasibussi kütusekulu võrdlusandmed.
Diiselbuss (kütusekulu 7 l/100km), 7 x 1,249 (diiselkütuse 1l hind tanklas) = 8,74 eurot/100 km kohta. Gaasibuss (kütusekulu 6 kg/100km), 6 x 0,67 (maagaasi 1 kg hind tanklas) = 4,02 eurot/100 km kohta. Kütusekulu vahe 100 kilomeetrise läbisõidu korral on 4,72 eurot maagaasi kasuks. Kui kaubiku aastane läbisõit on 10 000 km, siis teeb see aastaseks kokkuhoiuks kütusekuludelt vähemalt 402 eurot. Lisaks eeltoodud kokkuhoiule tuleb ära märkida keskkonnahoiu aspekt - nimelt on surugaasil sõitva bussi müratase madalam, kui diisel- või bensiinibussil ja keskkonda saastatakse kahjulike ainetega samuti märgatavalt vähem.
Tartu linn osaleb partnerina projektis „Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport” (Baltic Biogas Bus), mida rahastab Euroopa Liit ja mille eesmärk on innustada kasutama linnatranspordis kütusena biogaasi, et toetada loodussäästlikku elukeskkonda. Projektiga luuakse strateegiaid, et tutvustada biogaasi kui taastuva energiaallika kasutusvõimalusi kütusena ning arendada biogaasi tootmist ja jaotamist kohalikul tasandil. Alates märtsist 2011 alustasid Tartu linnaliinidel tööd Eesti esimesed 5 keskkonnasõbralikku surugaasi (CNG – compressed natural gas) bussi. Perspektiivis on Tartu linnal siht suurendada gaasibusside osakaalu linnaliinidel. Esialgu kasutatakse bussides kütusena maagaasi. Vastavalt sellele, kuidas laieneb biogaasi tootmine ning alustatakse selle töötlemist autokütuseks, planeeritakse võtta kütusena kasutusele biogaas kui taastuvenergiaallikas. Biogaas (maagaas) on puhtaim looduslik kütus ja selle kasutamine autokütusena vähendab kordades keskkonna saastamist. Biogaas (maagaas) mootorikütusena on juba tänase tehnilise taseme juures massitarbimises kasutatav reaalne alternatiiv nafta baasil toodetud kütustele.
Biogaasi (maagaasi) sõidukid eritavad bensiiniautodega võrreldes kuni 25% ja diiselautodega võrreldes kuni 12% vähem CO2-te. Mürgist vingugaasi eritavad surugaasi sõidukid bensiiniautoga võrreldes kuni 75% ja diisliga võrreldes kuni 50% vähem. Tahked osised (tahm) surugaasiautol praktiliselt puuduvad (alla 0,4%). Oluline on asjaolu, et gaasibuss tekitab 10-15% vähem müra kui diiselbuss. Metaan (biogaas, maagaas) on ideaalilähedane mootorikütus ja seda on Maal suures koguses, lisaks on võimalus biogaasi ka juurde toota. Biogaas on väga perspektiivne taastuv kütus, sest tema toorainebaas on lai (biojäätmed, loomsed jäätmed, orgaanika) ja toormepinna efektiivsus (toormepinna ühikult saadav bioenergia) on kõrge.
