| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
19. aprill 2011. a. nr LV-IP-0094 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Katriin Fisch-Uibopuu ettekannet |
| OTSUSTATI: |
Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" eelnõu.
2. Ettekandjaks Tartu Linnavolikogus määrata Tiia Teppan. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja erakooliseaduse § 22 lg 4 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Erahuvikoolidele toetuse andmise kord (edaspidi kord) sätestab erahuvikoolide jaoks Tartu linna eelarvest toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ning toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle kontrolli teostamise korra.
(2) Toetuse andmise eesmärgiks on arendada huvialast tegevust Tartu linnas ning süvendada kunsti-, muusika- ja muudel aladel oskuseid, tagamaks Tartu linna elanike, eelkõige laste ja noorte mitmekülgset huviharidust.
(3) Toetuse arvestusliku määra lapse ja noore kohta ning toetatavate laste ja noorte koguarvu kehtestab linnavalitsus.
§ 2. Toetuse andmise üldpõhimõtted
(1) Toetust antakse erahuvikooli pidajale Tartu linnas tegutseva erahuvikooli jaoks (v.a spordikoolid), mis pakub huviharidust lastele või noortele.
(2) Toetust antakse erahuvikooli jaoks, mille pidaja on nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude tasumise kohustused ning esitanud korra kohased aruanded varasemalt saadud toetuse kasutamise kohta.
(3) Toetust antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(4) Esimesel erahuvikooli tegutsemise õppeaastal erahuvikooli ei toetata.
§ 3. Erahuvikooli jaoks antav toetus
(1) Erahuvikooli jaoks antav toetus on pearahapõhine toetus. Pearaha antakse huvitegevuse korraldamiseks 7-19aastase, balleti valdkonnas 5-6aastase harrastaja (edaspidi harrastaja) kohta, kes osaleb regulaarselt huvitegevuses ja kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tartu linn. Pearaha arvestuslik määr on suurem muusika ja balleti valdkonnas tegutsevatel eelprofessionaalset huviharidust andvatel erahuvikoolidel.
(2) Toetust antakse erahuvikooli personalikulude, kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude osaliseks katteks.
§ 4. Toetuse taotlemine
(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi: kultuuriosakond) elektroonilises vormis taotluse hiljemalt 01. septembriks veebipõhise toetuste taotlemise keskkonna kaudu.
(2) Taotleja esitab veebipõhises toetuste taotlemise keskkonnas hiljemalt 1. oktoobriks kooli õpilaste nimekirja.
(3) Erahuvikoolile toetuse taotlemisel peab toetuse saamiseks täisealine nimekirja kantud harrastaja või alaealise harrastaja seaduslik esindaja kinnitama harrastaja osalemist vastavas erahuvikoolis. Samuti tuleb anda kinnitus eelistatud erahuvikooli osas. Kinnitus koos eelistatud erahuvikooli märkimisega esitatakse elektrooniliselt veebipõhises toetuse taotlemise keskkonnas või kirjalikult hiljemalt 01. novembriks. Kui määratud tähtpäevaks kinnitus puudub, ei arvata nimekirjas esitatud harrastajat toetust saavate harrastajate hulka.
(4) Taotluse vormi kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
§ 5. Taotluse menetlemine
(1) Kultuuriosakond kontrollib esitatud taotluse nõuetekohasust, selles esitatud andmete õigsust ja vastavust korra tingimustele ja taotleja nõuetele vastavust.
(2) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, annab kultuuriosakond taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid jäetakse taotlus läbi vaatamata ning taotlejale ei anta käesoleva korra alusel toetust valeandmete esitamisele järgneval kahel aastal.
(4) Kultuuriosakond esitab Tartu Linnavalitsusele (edaspidi: linnavalitsus) ettepaneku toetuse andmise, toetuse suuruse ning laste ja noorte arvu kohta erahuvikoolide lõikes hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linna eelarve kinnitamist Tartu Linnavolikogu poolt.
§ 6. Toetuse andmise või andmata jätmise otsustamine
(1) Toetuse andmise otsustab linnavalitsus hiljemalt kahe kuu jooksul pärast eelarve kinnitamist Tartu Linnavolikogu poolt.
(2) Toetuse andmata jätmise § 7 lõikes 3 sätestatud juhul otsustab linnavalitsus.
(3) Toetuse andmisest või toetuse andmata jätmisest teavitab kultuuriosakond taotlejat kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul linnavalitsuse vastava otsuse vastuvõtmises.
§ 7. Lepingu sõlmimine
(1) Taotlejaga, kellele on otsustatud toetust anda (edaspidi: toetuse saaja), sõlmib kultuuriosakonna juhataja toetuse kasutamise lepingu.
(2) Lepingu vormi kinnitab kultuurisosakond korraldusega.
(3) Enne lepingu sõlmimist kontrollib kultuuriosakond toetuse saaja poolt riiklike maksude nõuetekohase tasumise kohustuse täitmist ja eelnevalt antud toetuste kasutamise kohta aruannete esitamist. Toetuse saaja maksuvõlgnevuste olemasolul või nõuetekohaste aruannete puudumise korral annab kultuuriosakond tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui toetuse saaja ei ole puudusi antud tähtpäevaks kõrvaldanud, teeb kultuuriosakond linnavalitsusele ettepaneku jätta toetus andmata.
§ 8. Lepingu täitmine
Kultuuriosakonnal on õigus erahuvikoolile antud toetuse suurust kalendriaasta jooksul vähendada ning muuta sõlmitud lepingut, kui harrastajate arv erahuvikoolis väheneb võrreldes arvuga, kelle kohta linnavalitsus on taotlejale toetust andnud.
§ 9. Aruandlus ja kontroll
(1) Toetuse saaja on kohustatud :
1) esitama toetuse kasutamise kohta osakonnale aruande hiljemalt toetuse kasutamisele järgneva aasta 1. veebruariks;
2) kajastama veebipõhises toetuste taotlemise keskkonnas erakoolides harrastajate nimekirjade muutusi.
(2) Aruande vormi kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
(3) Kultuuriosakonnal on toetuse kasutamise sihipärasuse üle kontrolli teostamisel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid, seletusi ja vahearuandeid ning viibida toetatava tegevuse läbiviimise juures.
§ 10. Lepingu lõpetamine
Leping toetuse saajaga lõpetatakse ja osakonna nõudel kannab toetuse saaja toetuse osaliselt või täies mahus tagasi, kui:
1) toetuse saaja ei kasutanud toetust sihtotstarbeliselt;
2) toetuse saaja on toetuse taotlemisel esitanud valeandmeid;
3) toetuse saaja on oma tegevuse lõpetanud enne selle kalendriaasta lõppu, milleks toetus eraldati;
4) toetuse saaja ei vasta toetuse kasutamise perioodil toetuse saamise kriteeriumitele;
5) muudel lepingus sätestatud juhtudel.
§ 11. Rakendussätted
Erahuvikoole, mille üks asutaja on Tartu linn, toetatakse vastavalt käesolevale korrale, v.a. kui asutamisotsusest või -lepingust ei tulene teisiti.
§ 12. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 16. jaanuari 2003. a määruse nr 14 „Tartu linnas tegutsevatele erahuvialakoolidele toetuse andmise kord “ tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …... 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" eelnõu esitamine " juurde
- Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkt 5 sätestab: volikogu pädevuses on toetuste andmise korra kehtestamine, erakooliseaduse § 22 lg 4 sätestab, et erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Tartu Linnavolikogu kehtestas 16. jaanuaril 2003 määrusega nr 14 hetkel kehtiva Tartus tegutsevatele erahuvialakoolidele toetuse andmise korra, mille alusel on alates 2003. aastast erahuvikoole ka toetatud. Viimaste aastate toetused:
Silmapaistvamaks muudatuseks on eelnõuna esitatud korra ülesehitus, kord on normitehniliselt loogilisem ja selgem. Korra koostamisel on järgitud kultuuri, noorsootöö ja spordi valdkonna toetuste kordades kehtivaid ühtseid põhimõtteid arvestades erahuvikoolide iseärasusi.
Käesoleva eelnõuga esitatakse erahuvikoolide toetuste andmise korra uus redaktsioon koos täiendustega.
Olulisemad muudatused on kokkuvõtlikult järgmised:
1) Tulenevalt huvikooliseadusest on korras asendatud väljend "Tartu linnas tegutsevate koolitusluba omavate erahuvialakoolide" väljendiga "Tartu linnas tegutsevate, Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erahuvikoolide".
2) Uudsena antakse pearaha määra ja toetavate laste ja noorte koguarvu kinnitamise pädevus linnavalitsusele.
3) Korras sätestatakse erahuvikooli pidaja maksuvõlgnevuste kontroll taotluse läbivaatamisel ja enne lepingu sõlmimist. Oluline on mitte sõlmida lepingut maksuvõlglastega. Eelnõu kohaselt toimuks maksevõlgnevuste kontrollimine 2 korda:
1. taotluse läbivaatamisel enne toetuse andmise otsustamist;
2. enne lepingu sõlmimist.
Võlgnevuse tuvastamisel, antakse taotlejale tähtaeg selle likvideerimiseks. Kui võlgnevust ei likvideerita, teeb kultuuriosakond linnavalitsusele ettepaneku jätta toetus andmata.
4) Erahuvikooli jaoks antava toetuse osas on määruses välja toodud, et tegemist on pearahapõhise toetussüsteemiga, täpsustatud on toetuse andmise kriteeriume. Muusika ja balleti valdkonnas kõrgema pearaha määra nõude kehtestamisel on lähtutud asjaolust, et muusika ja balletiga tegelevad erakoolid annavad nn eelprofessionaalset haridust, valmistades lapsi ja noori ette muusika- või balletiõpingutes kõrg- või rakenduskõrgkoolides.
5) Toetuse taotlemise osas on uuendusena lisatud, et toetuse taotlemine toimub veebipõhise toetuste taotlemise keskkonna kaudu. Lisatud on õppetöös osalemise ja eelistatud erahuvikooli kinnitamise nõue Kinnitus esitatakse elektrooniliselt veebipõhises toetuse taotlemise keskkonnas või kirjalikult kultuuriosakonna määratud tähtpäevaks. Linn toetab pearahaga erakooliti vaid ühte erakooli lapse kohta ja selle aluseks on veebipõhises keskkonnas kinnitaja poolt märgitud eelistatud erahuvikool, s.t kui harrastaja käib mitmes erahuvikoolis, hakkab edaspidi toetust saama vaid kinnitaja poolt eelistuse saanud erahuvikool.
6) Rangem sanktsioneerimine valeandmete esitamisel. Kui toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning taotlejale ei anta korra alusel toetust valeandmete esitamisele järgneval kahel aastal. Hetkel kehtiv kord ei luba sanktsioneerida valeandmete esitajaid muuga kui vaid lepingu lõpetamisega ja juba antud toetuse tagasi nõudmisega ning puudub alus keelduda järgmisel aastal toetuse andmisest. Osakond leiab, et pahatahtlikku suhtumist tuleks karmimalt menetleda.
7) Korras on välja toodud eraldi paragrahvid "Lepingute sõlmimine", "Lepingu täitmine", "Aruandlust ja kontroll" ning "Lepingu lõpetamine". Täna kehtivas korras kõik ühes paragrahvis koos.