EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
06. jaanuar 2011. a. nr LV-IP-0007 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | B. Goldmani ettekannet. |
| OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord" eelnõu.
2. Määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Jüri Sasi. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0007 juurde
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 5 alusel ning arvestades haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrust nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord”.
1. peatükk
Üldsätted
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu kord (edaspidi kord) reguleerib Tartu Linnavalitsuse hallatava asutusena tegutsevasse põhikooli ja gümnaasiumisse (edaspidi kool või koolid) õpilase vastuvõtu korralduse üldisi aluseid ning kooli direktorile kooli vastuvõtutingimuste kehtestamise õiguse andmist.
(2) Käesolev kord ei reguleeri õpilaste hariduslike erivajadustega õpilaste klassi või rühma vastuvõtmist või üleviimist, milleks on tingimused ja korra kehtestanud haridus- ja teadusminister.
§ 2. Õppekohad
(1) Põhikooli klassi õppekohtade arvuks on klassi õpilaste nimekirjas maksimaalselt lubatud õpilaste arv, mille määrab kooli direktor klassitäitumuse ülemise piirnormi ja tervisekaitsenõuete alusel.
(2) Gümnaasiumis õppekohtade loomise ja arvu otsustab kooli direktor, arvestades tervisekaitsenõudeid, õppe korraldamise võimalusi ning kehtestatud piirarvusid.
(3) Vaba õppekoht on täitmata õppekoht põhikooli klassis või gümnaasiumis loodud täitmata õppekoht.
(4) Tartu Linnavalitsus kinnitab kooliti igal aastal hiljemalt 15. veebruariks järgneval õppeaastal avatavate esimeste klasside arvud ja gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustavatele isikutele loodavate uute õppekohtade piirarvud.
(5) Kui enne õppeaasta algust muutub mõnes põhikoolis oluliselt esimese klassi õppekohtade vajadus, siis muudab linnavalitsus põhjendatud vajadusel avatavate esimeste klasside arvu.
(6) Kui enne õppeaasta algust on selgunud, et mõnes gümnaasiumis ei soovi õppima asuda linnavalitsuse kinnitatud õppekohtade miinimumarvule vastav arv õpilasi, ei looda vastaval õppeaastal vastavas gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustada soovivatele isikutele õppekohti ja haridusosakond lepib sellesse gümnaasiumisse vastuvõetud õpilastega kokku õppekoha tagamise mõnes teises gümnaasiumis, kus on vabu õppekohti või kuhu luuakse selleks täiendavaid õppekohti.
§ 3. Klassitäitumise ülemise piirnormi suurendamine ja vähendamine
(1) Kui kooli direktor peab vajalikuks põhikooli teatud klassi puhul seaduses ettenähtud klassitäitumuse ülemisest piirnormist suurema klassi täitumuse piirnormi kehtestamist, esitab ta 30. juuniks järgneva õppeaasta kohta haridusosakonnale ettepaneku, millele on lisatud viide hoolekogu nõusolekule.
(2) Linnavalitsus kehtestab saabunud ettepaneku alusel põhjendatud vajadusel vastavaks õppeaastaks ettepanekus nimetatud klassile seaduses ettenähtud klassitäitumise ülemisest piirnormist suurema klassitäitumise ülemise piirnormi.
§ 4. Sisseastuja kooli vastuvõtmise alused
(1) Põhikooli vastuvõtutingimused ja gümnaasiumi vastuvõtutingimused, milles esitatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast nõuded teadmistele ja oskustele ning nendele nõuetele vastavuse hindamise kord või muud tingimused, kehtestab kooli direktor käskkirjaga, mis esitatakse enne allkirjastamist vähemalt kaks nädalat enne veebruarikuu viimast kuupäeva kooskõlastamiseks haridusosakonnale.
(2) Kooli vastuvõtu tingimusi ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtutingimuste seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.
(3) Kui kooli direktor pole hiljemalt veebruarikuu viimasel päeval vastuvõtutingimusi kinnitanud ja neid avalikustanud, toimub vastuvõtt eelneval aastal kehtinud vastuvõtutingimuste alusel.
(4) Kooli direktori kinnitatud vastuvõtutingimused peavad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttele ning tagama õppekoha täitmise läbipaistvuse ja isiku kooli vastuvõtmise kohta tehtud otsuse objektiivse põhjendamise võimalikkuse.
(5) Kool, mille tegutsemise vormiks on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, ei või gümnaasiumisse õpilaste vastuvõtmisel luua eelistingimusi samas koolis põhihariduse omandanud isikule.
(6) Kool avaldab õppeaasta jooksul kooli kodulehe kaudu ajakohase teabena:
1) põhikooli ja gümnaasiumi vabade õppekohtade arvu,
2) järgneval õppeaastal avatavate esimeste klasside õppekohtade arvu (enne 1. märtsi),
3) gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustavatele isikutele loodavate õppekohtade arvu (enne 1. märtsi),
4) põhikooli vastuvõtutingimused (sh elukohajärgseks põhikooliks mitteoleva põhikooli esimesse klassi vastuvõtutingimused ja muude klasside vabade õppekohtade täitmise põhimõtted),
5) gümnaasiumi vastuvõtutingimused ja
6) käesoleva korra.
2. peatükk
Vastuvõtt põhikooli
Vastuvõtt põhikooli
§ 5. Esimesse klassi vastuvõtmise taotlemine
(1) Piiratud teovõimega sisseastuja põhikooli esimesse klassi vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse üldjuhul kooli kodulehel väljakuulutatud ajast kuni 20. augustini.
(2) Vanem lisab taotlusele:
1) lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
2) enda isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, va kui taotlus on kinnitatud digitaalallkirjaga;
3) koolieelse lasteasutuse õppekava täitnud sisseastuja puhul koolivalmiduskaardi.
(3) Vastusena esitatud taotlusele teavitab elukohajärgne põhikool esimesel võimalusel vanemat sisseastujale põhikooli esimeses klassis õppekoha tagamisest.
(4) Elukohajärgseks põhikooliks mitteolev põhikool teavitab vanemat kirjalikult sisseastuja põhikooli esimeses klassis õppima asumise võimalusest või selle puudumisest hiljemalt 25. augustil.
§ 6. Põhikooli vastuvõtmine õpilase ühest koolist teise üleminekul
(1) Vanem esitab piiratud teovõimega sisseastuja või teovõimeline sisseastuja enda vastuvõtmiseks teise põhikooli taotluse, millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, va kui taotluse on kinnitatud teovõimelise sisseastuja digitaalallkirjaga;
2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, va kui taotlus on kinnitatud digitaalallkirjaga;
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist;
4) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
5) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
6) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.
(2) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 - 6 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
(3) Elukohajärgne põhikool tagab sisseastujale õppekoha vanema soovitud ajal ning teavitab vanemat õppekoha tagamisest esimesel võimalusel, kuid vähemalt viie tööpäeva jooksul.
(4) Elukohajärgseks põhikooliks mitteoleva põhikooli direktor otsustab sisseastuja põhikooli vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Elukohajärgseks põhikooliks mitteoleva kooli direktor ei võta sisseastujat põhikooli vastu, kui:
1) koolis ei ole sobivas klassis vaba õppekohta,
2) sobivat vaba õppekohta on vaja klassikursust kordama jäävale õpilasele,
3) sobivat vaba õppekohta on vaja sisseastujale, kellele taotluse saanud põhikool on elukohajärgne põhikool, et vältida õppeaasta kestel klasside arvu suurenemist,
4) sisseastujal ei ole täidetud põhikooli vastuvõtu tingimused,
5) samale vabale õppekohale on mõne teise sissastuja vanem või sisseastuja ise esitanud taotluse ajaliselt varem.
(5) Kui sisseastuja vabale õppekohale võtmist elukohajärgseks kooliks mitteolevas koolis taotleb üheaegselt mitu vanemat, eelistatakse vanema taotlust, kelle peres olev laps õpib juba samas põhikoolis, muul juhul eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
(6) Sisseastuja vastuvõtmist kaaluv põhikool teavitab sisseastuja vastuvõtmisest põhikooli, kust sisseastuja soovib lahkuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 7. Sisseastuja vastuvõtmine põhikooli
(1) Sisseastuja vastuvõtmise põhikooli klassi otsustab kooli direktor sisseastuja arvamisega õpilaste nimekirja, andes selleks käskkirja klassi õpilaste nimekirja kinnitamise kohta või eraldi käskkirja sisseastuja arvamise kohta klassi õpilaste nimekirja.
(2) Kooli direktor kinnitab käskkirjaga esimese klassi õpilaste nimekirja hiljemalt 10. septembril.
3. peatükk
Vastuvõtt gümnaasiumisse
Vastuvõtt gümnaasiumisse
§ 8. Gümnaasiumis õpingute esmakordseks alustamiseks vastuvõtu taotluse esitamine
(1) Gümnaasiumis esmakordselt õpingute alustamiseks esitab sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem taotluse ajavahemikul 15. juuni – 28. juuni, millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, va kui taotlus on kinnitatud teovõimelise sisseastuja digitaalallkirjaga;
2) kui taotluse esitab vanem, siis ka vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, va kui taotlus on kinnitatud digitaalallkirjaga;
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist;
4) sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja.
(2) Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õppima asumiseks võetakse dokumente üldjuhul vastu 25. augustini.
§ 9. Gümnaasiumis õppima asumiseks vastuvõtu taotluse esitamine ühest koolist teise üleminekul
(1) Gümnaasiumisse õppima asumiseks esitab sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem taotluse, millele lisab lisaks käesoleva korra paragrahvi 8 lõikes 1 loetletud dokumentidele:
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
3) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud õpinguraamatu ning hinnetelehe kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.
(2) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 - 3 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
§ 10. Gümnaasiumisse vastuvõtu korraldamine
(1) Õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korraldamiseks moodustab kooli direktor käskkirjaga igaks õppeaastaks vähemalt 5-liikmelise komisjoni (edaspidi vastuvõtukomisjon) ja kinnitab selle koosseisu. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt 3 õpetajat.
(2) Gümnaasiumi vastuvõtukomisjon korraldab gümnaasiumi vastuvõtu tingimustes esitatud nõuete alusel sisseastujate vastuvõtmise otsustamiseks vajaliku eeltöö.
§ 11. Sisseastumiseksami korraldamine
(1) Kui gümnaasiumi vastuvõtutingimustes on ette nähtud esmakordselt gümnaasiumis õpinguid alustada sooviva isiku teadmiste kontrollimine testimise, eksami, ülesannete lahendamise või muu taolise teadmiste ja oskuste kontrollimise viisi (sisseastumiseksam) kaudu, viivad koolid vastava teadmiste ja oskuste kontrollimise läbi haridusosakonna korraldusega kinnitatud aegadel.
(2) Haridusosakond kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajad igal aastal 15. veebruariks.
(3) Gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustada soovivate isikute sisseastumiseksamid toimuvad õpingute alustamise õppeaastale eelneval õppeaastal ajavahemikul märts kuni juuni.
(4) Kool korraldab sisseastumiseksamitel osalenud isikute teavitamise sisseastumiseksami tulemustest kooli kodulehe vahendusel, koolis avalikustamiseks ettenähtud teadetetahvlil või muul viisil. Isikute teavitamise täpsemad põhimõtted on ette nähtud gümnaasiumi vastuvõtutingimustes.
(5) Sisseastumiseksamil osalenud isikul ja tema vanemal on õigus tutvuda sisseastumiseksami tulemustega ja hindamisega ning saada selle kohta selgitusi pärast sisseastumiseksami tulemuste selgumist 30 päeva jooksul. Kool säilitab sisseastumiseksami kirjalikud tööd pärast sisseastumiseksami toimumist 90 päeva.
§ 12. Sisseastuja gümnaasiumisse vastuvõtmine
(1) Kooli direktor otsustab gümnaasiumi vastuvõtutingimuste täitmise alusel sisseastuja gümnaasiumisse vastuvõtmise, kuulates ära gümnaasiumi vastuvõtukomisjoni ettepaneku.
(2) Kooli direktor kinnitab käskkirjaga gümnaasiumisse vastuvõetud gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustavate õpilaste nimekirja 1. juuliks, välja arvatud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor, kes kinnitab käskkirjaga õpilaste nimekirja 1. septembriks.
(3) Ühest koolist teise ületulekul arvab kooli direktor sisseastuja käskkirjaga õpilaste nimekirja, kui ta on otsustanud sisseastuja gümnaasiumisse vastu võtta.
(4) Kooli direktor ei võta sisseastujat gümnaasiumi vabale õppekohale, kui sisseastuja ei ole täitnud gümnaasiumi vastuvõtutingimusi või koolil on õppekohta vaja isikule, kes on varem võetud sama gümnaasiumi õpilaseks, kuid asunud ajutiselt õppima mõnda teise õppeasutusse.
(5) Kooli direktor teavitab sisseastujat gümnaasiumisse vastuvõtmisest esimesel võimalusel, kuid vähemalt viie tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest.
4. peatükk
Lõppsätted
Lõppsätted
§ 13. Kooli vastuvõtu taotluse vorm
Käesoleva korra paragrahvi 5 lõikes 1, paragrahvi 6 lõikes 1, paragrahvi 8 lõikes 1 ja paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud taotluse soovituslik vorm kehtestatakse käesoleva korra lisana.
§ 14. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Tartu Linnavolikogu 15. märtsi 2007. a määrus nr 54 „Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna haldusalas tegutsevate üldhariduskoolide teeninduspiirkondade kinnitamine”;
2) Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 114 „Volituse andmine munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamiseks”.
§ 15. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 15. veebruaril 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord" eelnõu esitamine " juurde
- 1. septembril 2010. a jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Sellega seoses on vaja kehtestada uued põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks vastuvõetud õigusaktid. Üheks selliseks uuendamist vajavaks õigusaktiks on ka koolidesse vastuvõtmise kord.
Enne 1. septembrit 2010. a kehtinud PGSi alusel andis linnavolikogu oma 26. märtsi 2009. a määrusega nr 114 Tartu Linnavalitsusele volituse kehtestada Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimused ja kord (
) ning linnavalitsus kinnitas oma 31. märtsi 2009. a määrusega nr 13 "Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimused ja korra ()". Uue PGSi § 27 lõike 5 kohaselt kinnitab kooli vastuvõtu korra ja tingimused kooli pidaja või tema volitusel kooli direktor.
Praeguseni oli õpilaste kooli vastuvõtmine reguleeritud kahetasandiliselt. Vastuvõtmise korraldamise üldised alused olid reguleeritud linnavalitsuse määrusega ning täpsemad tingimused, mille alusel otsustatakse õpilase kooli vastuvõtmine (sh koostatakse pingerida), olid reguleeritud vastuvõtu tingimustes, mille kinnitas kooli direktor käskkirjaga, olles selle eelnevalt kooskõlastanud haridusosakonna juhatajaga.
Kinnitamiseks esitatud eelnõu kohaselt jätkub taoline kahetasandiline regulatsioon ka edaspidi. Peamiselt on kahetasandiline regulatsioon põhjendatud seetõttu, et taotluste vastuvõtmine, menetlemine ja otsuste tegemine peaks toimuma kõikides Tartu munitsipaalkoolides ühesugustel alustel, kuid otsuse tegemise sisulised alused võivad kooliti erineda, kuna koolid võimaldavad hariduse omandamist erinevates õppesuundades. Seega ei saa vastuvõtmise üle otsustada ühesugustel alustel. Igale koolile jääb võimalus määratleda õpilaste vastuvõtutingimused vastavalt kooli eripäradele.
Selline lahendus on aktsepteerinud ka Tartu munitsipaalkoolide direktorid.
Erinevusena senikehtinud korrast ei reguleeri uus kord enam õpilaste vastuvõttu hariduslike erivajadustega õpilaste klassidesse, kuna selle regulatsiooni kehtestamiseks on antud volitud haridus- ja teadusministrile. Kohalikul omavalitsusüksusel puudub selles osas volitusnorm.
Üldjoontes on käesolevas eelnõus leiduv regulatsioon sarnane senikehtinud korraga, kuid mõned muudatused on siiski toimunud, kuna uue PGSiga kehtestati uudsed nõuded või oli vaja regulatsiooni täpsemaks muuta.
Olulisem muudatus on seotud kooli teeninduspiirkonnaga. Uue PGSi järgi ei ole koolidel enam teeninduspiirkonda, vaid lapsel on elukohajärgne kool, mille määramise tingimused ja korra kehtestab linnavalitsus. Seega tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka senini kehtinud koolide teeninduspiirkonnad.
Uudne on ka gümnaasiumisse vastuvõtmisega seotud terminoloogia. Uue PGSiga minnakse üle klassideta gümnaasiumile, seega ei saa enam tulevikus rääkida 10. klassi vastuvõtmisest. Eelnõus on kasutatud sellega seoses gümnaasiumisse vastuvõtmisel sõnastust "gümnaasiumis õpingute esmakordne alustamine". On ka võimalik, et sisseastuja on varasemalt gümnaasiumis juba kursusi läbinud, sellisel juhul on tegemist mingis konkreetses gümnaasiumis õpingute alustamisega, nö ühest koolist teise üleminekuga. Tegemist ei ole enam õpingute esmakordse alustamisega. Ühest koolist teise ületulevaid sisseastujaid saab vastu võtta gümnaasiumist lahkunud õpilaste (nt õpingud katkestanud õpilased) asemele ning vastav valdkond ei vaja täiendavat reguleerimist, kuna tegemist on üksikute õppekohtadega, mille täitmisega on kooli direktorid senini probleemideta iseseisvalt tegelenud.
Munitsipaalkoolivõrgu korrastamise seisukohalt vajab aga täiendavat reguleerimist gümnaasiumis õpingute esmakordne alustamine ja selliste sisseastujate jaoks õppekohtade moodustamine.
Eelnõuga viiakse sisse regulatsioon, mille kohaselt otsustab linnavalitsus gümnaasiumis loodavate õppekohtade piirarvud. Tegelik õpilaste arv, seega ka tegelikult loodud õppekohtade arv, sõltub sisseastujate arvust. Piirarvude kehtestamisega hoiab linnavalitsus ühelt poolt ära tervisekaitsenõuete rikkumise ning teiselt poolt tagab gümnaasiumi tegevuse majandusliku jätkusuutlikkuse. Arvestades gümnaasiumi õppekava on võimalik välja arvestada, mitu õpilast peab gümnaasiumis minimaalselt olema, et korraldada õpet riigi eelarvest saadud eraldise arvelt, ilma et linn peaks õppetööks täiendavaid vahendeid eraldama. Arvutused näitavad, et selliseks piirarvuks on ca 60 õpilast. Seda arvu ei ole võimalik 100% täpsusega määrata, paljuski sõltub see õppe korraldamisest konkreetses koolis.
Ka senikehtinud korra alusel kinnitas linnavalitsus 1. klasside ja 10. klasside arvud. Linnavalitsus jätkab ka edaspidi 1. klasside arvu kehtestamist.
Täiendavalt viiakse sisse regulatsioon, mille kohaselt ei looda gümnaasiumis uusi õppekohti, kui gümnaasiumis ei soovi õppida linnavalitsuse kinnitatud alumisele piirmäärale vastav arv õpilasi. Sellisel juhul otsib haridusosakond koos vastuvõetud õpilasega talle teise gümnaasiumi, milles ta saab õpinguid alustada.
Kuna õpilaste tegelik arv ja asjaolu, kas see on suurem alumisest piirarvust, selgub alles õpilaste vastuvõtmisel, siis on vajalik nendele õpilastele, kes on gümnaasiumisse sisse saanud, tagada õppimisevõimalus mõnes teises temale ja tema õppesuunavalikule vastavas koolis.
Eelnõu vastuvõtmisel annab linnavolikogu linnavalitsusele volituse kehtestada vajadusel mõnele põhikooli klassile teatud õppeaastaks seaduses ettenähtud klassitäitumuse ülemisest piirnormist suurem piirnorm või seda vähendada.
Uudne on ka eelnõule lisatud kooli vastuvõtu taotluse vorm. Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” § 3 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus kooli vastuvõtu korras ja tingimustes määratud vormis. Kuna Tartu linna koolidel on erinev taotluste vormistamise praktika, siis on käesolevale eelnõule lisatud vorm soovituslik. Kool võib soovi korral kasutusele võtta lisatud vormi, kuid soovi korral võib ta ka välja töötada enda jaoks sobiva vormi.