EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
06. detsember 2010. a. nr LVK-M-0032 |
| Volituste andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 13, § 63 lg 2, § 63 lg 3 p 4, § 67 lg 2, § 71 lg 5 ja lg 6, § 78 lg 3.
§ 1. Anda linnavalitsusele volitus:
1) koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamiseks;
2) munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi arengukava kinnitamiseks lähtudes Tartu linna põhimäärusest;
3) munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestamiseks ja konkursi väljakuulutamiseks;
4) munitsipaalpõhikoolile või -gümnaasiumile koolitusloa saamiseks taotluse esitamiseks ja koolitusloa taotlemisel kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu kohta kinnituse andmiseks;
5) kooli sisehindamise aruande kohta arvamuse avaldamiseks.
§ 2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 29. mai 2008. a määrus nr 91 "Volituse andmine sisehindamise aruannete kooskõlastamiseks" ja Tartu Linnavolikogu 5. septembri 2002. a määrus nr 115 "Tartu linna koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide arengukavade kinnitamise ja muutmise kord".
§ 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Volituste andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks " juurde
1. septembril 2010. aastal jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millega kaasnesid üldhariduskoolide tegevuse korraldamise põhimõtetes olulised muutused. Muuhulgas muudeti ka linnale volitusi andvaid norme. Selleks et korraldada uute volitusnormide alusel linna tegevus või jätkata senise toimiva süsteemi rakendamist, tuleb linnavolikogul anda linnavalitsusele volitused, mida ei ole antud muudes linnavolikogu kehtestatud õigusaktides.
Enamasti on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud volitusnormides antud volitus kooli pidajale. Munitsipaalkooli pidajaks on Tartu linn ehk kohalik omavalitsusüksus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikele 2 otsustab kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud küsimusi linnavolikogu, kes võib nende küsimuste otsustamise delegeerida linnavalitsusele. Selleks et vastavate küsimustega saaks tegeleda linnavalitsus, tuleb anda volitus järgmistes küsimustes:
1. Koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamine - PGS § 13 näeb ette, et:
"Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas:
1) korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub;
2) korraldab võimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks;
3) esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks."
Seega on linnal kohustus korraldada koolikohustuse mittetäitjate suhtes meetmete rakendamist. Koolikohustuse mittetäitmise ohjamisega on linnavalitsus ka senini tegelenud, kuid see ei ole siiani olnud reguleeritud. Koolikohustuse mittetäitjatega on oma ülesannete raames tegelenud haridusosakonna ja sotsiaalabi osakonna ametnikud. Kuna linnalt oodatakse selle valdkonna paremat kavandamist ja korraldamist, siis on vaja täpsemalt määratleda, milliseid meetmeid rakendatakse, mis on meetmete rakendamise eeldused, kuidas toimub infovahetus kooli ja linnavalitsuse vahel, millised on erinevate linnavalitsuse osakondade ülesanded ja pädevused meetmete rakendamisel.
Kuigi PGS ei nõua vastava korra kehtestamist, tuleb vajalikud meetmed siiski välja töötada. Kuna meetmete rakendamine on linna ülesandeks, siis selle valdkonnaga tegelemiseks on linnavalitsusel vaja linnavolikogu volitust.
2. Arengukavade kinnitamine. Senini on PGSist tuleneva volitusnormi alusel koolide arengukavade kinnitamiseks antud volitus linnavalitsusele Tartu Linnavolikogu 5. septembri 2002. a määrusega nr 115 "Tartu linna koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide arengukavade kinnitamise ja muutmise kord". Hiljem on linnavolikogu kinnitanud ka Tartu linna põhimääruse uue redaktsiooni, milles on põhjalikumalt reguleeritud arengukavade koostamist ja kinnitamist ning andnud linnavalitsusele volituse võtta vastu, muuta ja tunnistada kehtetuks linnavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad. Linnavalitsus on reguleerinud seda valdkonda lisaks oma määrusega.
Kuna Tartu linna põhimäärus on kehtestatud teiste õigusaktide alusel ning selle kaudu ei ole realiseeritud PGSist tulenevat volitusnormi, siis kordab linnavolikogu käesolevaga üle linnavalitsuse õiguse kinnitada koolide arengukavasid. Tartu linna põhimäärus annab linnavalitsusele volituse kinnitada kõikide linna asutuste arengukavasid, samas on üldhariduskool asutuse eriliik, mille tegevus on riigi tasandil äärmiselt põhjalikult reguleeritud ning koolitusloa taotlemisel järgitakse väga täpselt ja grammatiliselt PGSi täitmist. Seepärast on vaja üldhariduskoolide osas anda eraldi volitus linnavalitsusele.
3. Direktori vaba ametikoha täitmine. Nii konkursi läbiviimise korra kehtestamine kui ka konkursi väljakuulutamine oli varasema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt linnavalitsuse pädevuses. Selline tegevuse korraldus on olnud piisavalt operatiivne ja tõhus, seega peaks just õigus- ja haldusaktide menetlemise ajalisest aspektist (linnavalitsus annab õigusakte iganädalaselt) lähtudes vastava valdkonnaga ka edaspidi tegelema linnavalitsus.
Haridusosakond on senini tegelenud nii koolituslubade taotlemisega kui ka sisehindamise aruannete kooskõlastamisega. Varasem PGS pani koolituslubade taotlemise kohustuse linnavalitsusele, mitte kooli pidajale ja seetõttu saigi sellega tegeleda haridusosakond.
Koolide sisehindamise aruannete kooskõlastamiseks on praeguseks kehtetu PGSi alusel haridusosakonnale andnud volituse linnavolikogu. Selline ülesannete jaotus on ennast õigustanud ja peaks ka uue PGSi alusel jätkuma.
