Õigusakti eelnõu: Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Määrus
Teema: Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend
Reg. number: LV-M-0017
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 15.06.2010
Koostaja: Liisa Kaasik
Ettekandja: Katriin Fisch-Uibopuu
Õigusakt: Tartu Linnavalitsuse 15.07.2010 määrus nr 16 "Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend"
EELNÕU





08. juulil 2010 võtab Tartu Linnavolikogu vastu uue „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise korra”. Kehtestatud kord erineb olulisel määral varem kehtinud korrast, seda on täiendatud nii sisult kui ülesehituselt. Tulenevalt korra muudatustest, tuleb korrigeerida ka juhendi sätteid.

Sellest tulenevalt on juhendi § 2, mis käsitleb kultuuriühingute toetuse suuruse määramist ja arvutamist, sisse viidud alljärgnevad muudatused:

1) Kaotatud on saavutustoetuse arvestuslik määr, millest tulenevalt on ümber sõnastatud § 2 lg 1.
Seni kehtinud Tartu Linnavalitsuse määruse nr 13, 01. juulist 2008 kohaselt kinnitas linnavalitsus saavutustoetuse arvestusliku määra, mis vastas I astme saavutustoetusele. Arvestuslik määr oli aluseks ka II astme saavutustoetuse arvutamisel – saavutustoetuse II astme suurus arvestati arvestusliku määra korrutamisel kahega. Esinduskollektiivide ehk III astme saavutustoetuse suuruse määramine oli sõltumatu saavutustoetuse arvestuslikust määrast.
Saavutustoetuse arvestuslik määr on kaotatud, võttes arvesse, et kõik saavutustoetuse astmed ei ole seatud sellest sõltuvusse. Samuti saab saavutustoetuste eraldamisel paindlikumalt arvestada eelarve võimalusi ning kollektiivide vastava aasta taset.

2) Kultuuriühingute toetuse määramise ja arvutamise korda on lisatud täiendav alalõige (§ 2 lg 2), mis sätestab rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kollektiivide suurused. Nimetatud lisameede, mis kollektiivide piirmäärade kehtestamisel arvestab osaliselt riikliku laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi kriteeriume, aitab kaasa kollektiivide tegevuse professionaalsele arendustegevusele, sisemisele aktiivsusele ning järjepidevusele.

3) § 2 lg 3 p 1-3 on täpsustatud kultuuriühingute kollektiividele saavutustoetuse eraldamise aluseid ning selgemalt diferentseeritud kolme saavutustoetuse astme andmise kriteeriume. Lisaks eelnevate täpsustamisele, on uute nõuetena rõhutatud:
- kollektiivi kui üksuse saavutuste arvestamist. Eelnimetatu tagab, et saavutustoetuse määramisel ei võeta arvesse kollektiivide üksikliikmete, vaid kollektiivi kui terviku saavutusi;
- saavutustoetust saav kollektiiv peab olema võimeline kooslusena iseseisvalt esinema avalikel üritustel;
- saavutustoetust saav kollektiiv peab olema olnud aktiivne oma tegevusvaldkonna populariseerimisel ja tutvustamisel;
- valdkonna spetsiifikat arvestades on juhendajate hariduslikke nõudeid muudetud paindlikumaks. Lisatud on täiendus, mille kohaselt võib saavutustoetust saava kollektiivi juhendaja olla ka atesteeritud valdkonna katusorganisatsiooni poolt või on valdkonnas piisav ettevalmistus, mis on saadud nii vastavate valdkondlike koolituste läbimisel kui ka praktiliste kogemuste omandamisel;
- esinduskollektiivi staatuse ehk III astme saavutustoetuse määramisel on kriteeriume laiendatud lisaklausliga, mis võimaldab arvestada ka valdkonna autoriteetide muul viisil väljendatud tunnustust kollektiivile. Nimetatud kriteerium ei sea kollektiivide edukuse hindamist sõltuvusse vaid võistluslikust kontekstist, vaid võimaldab arvestada ka teisi antud valdkonna kontekstis olulisi saavutusi.

Juhendi § 3, mis käsitleb noorte huvitegevuse ühingute toetuse suuruse määramist ja arvutamist, sisse viidud alljärgnevad muudatused:

1) Saavutustoetuse kriteeriumid. Lisatud on juurde, et erialase hariduse arvestamisel loetakse saavutustoetuse määramisel nõudele vastavaks ka valdkonnas piisavat ettevalmistust, mis on saadud vastavate valdkondlike koolituste läbimisel kui ka praktiliste kogemuste omandamisel. Osade huvitegevuse alade puhul ei ole võimalik saada erialast haridust, kuid mille vastava ala koolituste ja praktiliste kogemuste läbimisel omandatakse tugev baas vastava ala teadmistes.

2) Prioriteetsed huvitegevuse liigid. Enne pidi kultuuriosakonna noorsooteenistus igal aastal valima prioriteetsed huvitegevuse liigid, millega tegelevatele noorte huvitegevuse ühingutele eraldatava toetussumma arvutamisel korrutatakse pearaha arvestuslik määr koefitsiendiga 1,5 ja noorte huvitegevuse ühingu tegevuses tartlastest osalejate arvuga. Uues õigusaktis määratletakse, et eelarveliste vahendite olemasolul on õigus kultuuriosakonna noorsooteenistusel valida prioriteetsed huvitegevuse liigid.

Juhendi § 4, mis käsitleb noorteühingute toetuse suuruse määramist ja arvutamist, on sisse viidud alljärgnev muudatus:

1) Noorteühingu toetuse suurus. Noorteühingu maksimaalne toetussumma ei ole määratletud. Eelnevalt õigusaktis välja toodud, et noorteühendusele antakse toetust kuni 50 000 krooni. See on piirav ja ühegi teise toetusliigi puhul ei ole välja toodud maksimaalset toetussummat.

Juhendi § 6, mis käsitleb projektlaagrite toetuse suuruse määramist ja arvutamist, sisse viidud alljärgnev muudatus:

1) Projektlaagrite toetuse summa arvutamine. Täpsustatud § 6 lg 2, et iga konkreetse projektlaagri kohta korrutatakse linnavalitsuse poolt kinnitatud toetuse arvestuslik määr projektlaagrist osavõtvate laste arvuga, kes vastavad projektlaagri korraldamise toetuse andmise kriteeriumitele ning laagri vahetuse pikkusega.