EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
OTSUS |
|
Tartu
|
20. mai 2010. a. nr LVK-O-0081 |
Tartu kesklinna üldplaneeringu algatamine |
Pärast Tartu linna üldplaneeringu kehtestamist 2005. aastal on Tartu linnas ja ümbruses toimunud majanduslikud ja ruumilised muutused, mis on seadnud kahtluse alla Tartu kesklinna toimimise Tartu linna ja linna regiooni põhikeskusena.
Toimunud muutuste ulatust iseloomustavad elanike ränne linnast välja linnaümbruse valdadesse, varem kesklinnas ja elamupiirkondade läheduses paiknenud kaubanduse ja teenindusasutuste koondumine suurtesse kaubanduskeskustesse ning mitmete riigiasutuste ja kõrgkoolide õppehoonete ümberpaiknemine linnaserva.
Lähtuvalt linna arengustrateegiast Tartu 2030 peab Tartust kujunema rahvusvaheliselt atraktiivne teadmuslinn ja ülikoolilinn ning Lõuna-Eesti regiooni keskus. Sellest tuleneb vajadus teha strateegilised otsused, millised regioonikeskuse ja linnaelu funktsioonid nagu olulised riigiasutused, ettevõtlus-, kaubandus-, teenindus- ja kultuuriasutused, ürituste ning vaba aja veetmise kohad asuvad kesklinnas ja millised uutes tegevuskeskustes kesklinnast eemal.
Ülikoolilinnade rahvusvahelises konkurentsis on järjest olulisem linna imidž, elukeskkonna ja linnakultuuri kvaliteet. Koostöös kõrgharidusasutustega on tarvis teha strateegilised valikud, kuidas Tartu kesklinna keskkond võiks Tartut maineka ülikoolilinnana toetada.
Algatatava Tartu kesklinna üldplaneeringu peaeesmärkideks on:
- määratleda linna üldkeskuse funktsioonid ja leida parimad lahendused kesklinna ruumiliseks planeerimiseks;
- ühendada loogiliselt ja mugavalt omavahel ajalooline vanalinn ning regionaalsete funktsioonidega uus linnakeskus Turu tänava ja Emajõe vahel, et linna ajalooline ja uus keskus üksteist täiendaksid;
- leida Riia-Turu ristmikule lahendus sujuvaks autoliikluseks, mis samas tagaks jalakäijatele vaba liikumise kesklinna eri osade vahel;
- luua jalakäijatele sõbralik lahendus Kalevi ja Aleksandri tänava piirkonna ühendamiseks üle Riia maantee Ülikooli ja Küüni tänavaga;
- leida kaasaegsed lahendused sidumaks hästi säilinud, kuid aktiivsest linnaelust kõrvale jäänud Laia ja Kroonuaia tänava piirkond ülejäänud vanalinnaga;
- täpsustada ja kaasajastada vanalinna miljööväärtusliku piirkonna kaitse ja linnaelulised ülesanded;
- siduda Emajõgi ja Toomemägi linnaeluga, muutes jõeäärse ala ja Toomemäe pargi vaba aja veetmise kohaks;
- arendada kesklinna, sealhulgas uue keskuse avalikku ruumi nii, et olulisemad üritused toimuksid kesklinnas ning kesklinn säiliks eri vanuses ja eri huvidega inimeste peamise kohtumispaigana ja vaba aja veetmise kohana;
- kujundada kesklinnast Lõuna-Eesti regiooni keskus, mis oleks põhiväravaks linna saabuvatele külalistele ning oleks hästi ühendatud linna teiste keskuste, raudteejaama ja lennujaamaga;
- leida viisid, mis soodustaks inimeste elamist kesklinnas ning selle läheduses;
- laiendada jalakäijate ja kergliikluse ala kesklinnas;
- leida lahendused parkimisprobleemidele kesklinnas.
Kesklinna üldplaneeringu lisaeesmärgiks on analüüsida üldiseid mõjutegureid, mis Tartu kesklinna arengut ohustavad, ja teha vastavasisulised ettepanekud teistesse linna ja regiooni planeeringudokumentidesse.
Algatatava Tartu kesklinna üldplaneeringu planeeringualasse jääb Kesklinna linnaosa ning vastavalt Tartu linna üldplaneeringule Ülejõe linnaosast linna üldkeskusena märgitud ala.
Võttes aluseks eeltoodu ja planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3, § 29 lg 1 ja lg 3 ning Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Tartu kesklinna üldplaneering järgmiste ülesannetega:
1.1. koostöös kesklinna arenguga seotud huvigruppidega töötada välja Tartu kesklinna arengustrateegia, mis määratleb Tartu kesklinna rolli linnas ja regioonis ning olulisemad tegevused Tartu kesklinna funktsioonide säilitamiseks ja arendamiseks;
1.2. arengustrateegia alusel töötada välja lahendused kesklinna ruumiliseks planeerimiseks.
2. Arvestada Tartu kesklinna üldplaneeringu väljatöötamisel Tartu linna arengustrateegiaga Tartu 2030 (Tartu Linnavolikogu 18. mai 2006. a määrus nr 25), Tartu linna kehtiva üldplaneeringuga (Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125) ning Tartu kesklinna linnaosa kohta kehtivate üldplaneeringu teemaplaneeringutega (Tartu vanalinna regenereerimisprojekt ja kesklinna osaüldplaneeringu korrektuur (Tartu Linnavalitsuse 19. oktoobri 1995. a määrus nr 74), Filosoofi, Riia, Väike-Tähe, Võru tn piirkonna üldplaneering (Tartu Linnavolikogu 8. mai 1997. a otsus nr 90), Toomemäe üldplaneering (Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a määrus nr 25)).
3. Otsus jõustub ............
Tartu linna kehtiva üldplaneeringu seletuskiri (ptk 15 punkt 15.1, lk 88) nimetab kesklinna üldplaneeringut kõige prioriteetsemana linnaosade üldplaneeringute ja teemaplaneeringute seas. Seni ei ole kesklinna üldplaneeringut algatatud ning kesklinna on planeeritud üksikute detailplaneeringute kaudu, mis ei ole andnud võimalust kesklinna käsitlemiseks ühtse tervikuna.
Korduvalt laiendatud Lõunakeskuse ja seda ümbritsevate poodide näol on linnale tänaseks tekkinud teine keskus, mis otseselt konkureerib kesklinnaga. Kaubanduskeskuseid planeeritakse ka mujale, näiteks Luunja valla ja Tartu linna piirile ning Tartu valda. Viimaste realiseerumisel tekivad Tartu kesklinnale täiendavad konkurendid.
Sellised arengud vähendavad inimeste liikumist kesklinnas (võrreldes alternatiivsete uute keskustega: kaubanduskeskused, meditsiinilinnak, uute õppehoonete piirkonnad jt), muudavad ettevõtjatele perspektiivituks kesklinna investeerimise ja pikemas perspektiivis ka kesklinna läheduses elamise. Tartu linn ei saa otseselt sekkuda linna lähiümbruse valdade planeerimistegevusse ega asutuste kinnisvarapoliitikasse. Seetõttu peab linn järgnevate aastate jooksul arvestama inimeste ja majandustegevuse süveneva laialivalgumisega linnas ja regioonis. Vastukaaluks hajumisele on linnal vaja läbi mõelda, millist nišši peaks Tartu kesklinn täitma Tartu linna ja regiooni muutuva ruumistruktuuri korral ning kavandama selle saavutamiseks vajalikud strateegilised tegevused ja ruumilised lahendused.
Et soodustada elamist kesklinnas ja selle lähedal paiknevates elukvartalites alternatiivina valglinnastumisele, on tarvis hoida kriitiline osa töökohtadest ja inimeste igapäevaste tegevusruumidega seotud asutustest kesklinnas.
Kesklinna konkurentsivõime tõstmiseks ei piisa vaid ruumilistest maakasutustingimusi määravatest lahendustest. Otstarbekas on algatada erinevaid huvigruppe kaasav sisuline arutelu kesklinna arenguvõimaluste kohta arengustrateegiana ning töötada selle alusel välja korralduslikud meetmed linna arengukavasse ja ruumilised lahendused kesklinna üldplaneeringu näol.
Üldplaneeringu aruteludesse on otstarbekas kaasata kogu linna elanikkond, kodanikeühendused, kõrgkoolid ja teised tähtsamad asutused ja Tartu olulisemad investorid. Strateegiaprotsessi aruteludes oleks otstarbekas jätta võimalus käsitleda linna funktsionaalse üldkeskusena ka kesklinna linnaosast erinevat ala. Teisi Tartu linnaosasid puudutavaid ruumilise arengu ettepanekuid käsitletakse muudatusettepanekutena Tartu linna üldplaneeringule ja teistele planeerimisdokumentidele.
Linnavalitsuse 01.06.2010 istungi protokoll nr 38:
28. Seisukoha andmine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud linnavolikogu otsuse "Tartu kesklinna üldplaneeringu algatamine" eelnõu kohta
KUULATI: linnavalitsuse liikmete seisukohti
OTSUSTATI: mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud linnavolikogu otsuse "Tartu kesklinna üldplaneeringu algatamine" eelnõud.