Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Seisukohtade võtmine Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu kohta tehtud parandusettepanekute osas |
Reg. number: | LV-IP-0090 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 16.04.2010 |
Koostaja: | Indrek Ranniku |
Ettekandja: | Urmas Ahven |
Failid: | IMG_5334.jpg ( 1684 kb ) IMG_5349.jpg ( 1084 kb ) IMG_5351.jpg ( 1418 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
16. aprill 2010. a. nr LV-IP-0090 |
Seisukohtade võtmine Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu kohta tehtud parandusettepanekute osas |
KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. Toetada linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni 13.04.2010 koosolekul Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu kohta tehtud ettepanekuid 8.1.1., 8.1.2. ja 8.1.3. täpsustades punktis 8.1.3. tehtud ettepaneku sõnastust järgmiselt: lisada alapunkt "5.18. määrata haljasalade, tänavate, kalda- ja sadamarajatiste, hoonestusalade ning hoonete ±0.00 lubatavad minimaalsed kõrgusmärgid Emajõe lammialal.";
2. Mitte toetada linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni 13.04.2010 koosolekul Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu kohta tehtud ettepanekut Liiva tänava piirkonna väljaarvamiseks Peetri ja Ujula tänava miljööväärtusega hoonestusalast;
3. Täiendada eelnõu punkti 6 järgneva lausega: "Teha pärast arengustrateegia "Tartu 2030" ülevaatamist analüüs selle kohta, kas strateegias tehtavad võimalikud muudatused omavad ruumilist mõju, mis nõuaksid Tartu linna üldplaneeringu täpsustamist.";
4. Lisada eelõule punkt 4.6 järgmises sõnastuses: "4.6. Teha lähivaldadele ettepanek ühise teemaplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga kokku leppida asustuse planeerimise põhimõtted.". |
Juhataja: | |
Protokollija |
Linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni 13. 04. 2010 koosolekul tehti eelnõu juurde järgmised ettepanekud:
8.1.1. lisada alapunkt "2.7. linna üldkeskuse teemaplaneering kesklinna rolli määramiseks linna ruumistruktuuris ning strateegiliste suundade määramiseks keskusfunktsiooni säilitamiseks ja tõstmiseks ning sellele vastava ehitus- ja maakasutusplaani koostamiseks";
8.1.2. lisada alapunkt: "4.5. teha ettepanek maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Emajõe üleujutusalad ja nende säilitamise tingimused" koostamiseks";
8.1.3. lisada alapunkt "5.18. määrata ja kinnitada haldusaktiga haljasalade, tänavate, kalda- ja sadamarajatiste, hoonestusalade ning hoonete ±0.00 lubatavad minimaalsed kõrgusmärgid Emajõe lammialal";
8.2. teha linnavalitsusele ettepanek kaaluda Liiva tänava piirkonna väljaarvamist miljööväärtuslike hoonestusalade hulgast.
Osakond teeb ettepaneku mitte arvestada p 8.2. Küsimus oli seotud jõe üleujutustest tingitud vee valgumisega teisele poole tammi, sademevee kanalisatsiooni sulgemisega jne. Miljööväärtusliku kaitse mahavõtmine võimaldaks hooned lammutada, pinnast tõsta ning ehitada uued kaasaegsed majad. Kuna kolmest majast koosnevas grupis on alanud neist kahe renoveerimistööd (kindlustatud on ka vundamendid) ja hoonete lammutamine ning pinnase tõstmine ei ole enam võimalik. Hoonegrupp kujutab endast ka suurt miljöölist väärtust Emajõe kaldal.
Tartu LVK otsuse „Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused“ eelnõusse teen järgmised ettepanekud:
Arengu- ja planeerimiskomisjoni liige, Kadri Leetmaa, on koosoleku toimumise järgselt esitanud alltoodud ettepanekud. Osakond teeb ettepaneku lisada neist eelnõusse esimese (on toetanud ka komisjon), osaliselt viienda ja kaheksanda.
Ettepanek 1:
Lisada eelnõu punkti 2 nimetatud vajalike Tartu linna üldplaneeringut täpsustavate/muutvate planeeringute nimekirja alapunktina:
2.1. Kesklinna osaüldplaneering ala kohta, mida on Tartu linna üldplaneeringus käsitletud „linna üldkeskusena“ (üldplaneeringu punkt 4.4.1.).
Seletus: Linna üldkeskus on viimastel aastatel kaotanud mitmeid funktsioone – olulisi asutusi, teenindus- ja kaubandusettevõtteid. Need trendid kujundavad Tartu kesklinnast edaspidi ühe keskuse teiste linna oluliste tegevuskohtade seas (nt meditsiinilinnak, äärelinna kaubanduskeskused). Osaüldplaneeringuga on tarvis Tartu kesklinna roll kujunevas linna ruumistruktuuris läbi analüüsida, leida strateegilised tegevussuunad linnakeskuse funktsioonide säilitamiseks ja arendamiseks ning planeerida vastavalt kesklinna maa juhtfunktsioonid.
Ettepanek 2:
Lisada eelnõu punkti 2 alapunkt 2.8. järgnevalt:
2.8. Linna poolt koostatavate linnaosade või piirkondade üldplaneeringute ja detailplaneeringute järjestus (prioriteetide järjekorras) on järgmine: Linna üldkeskuse osaüldplaneering, teemaplaneering „SA TÜ Kliinikumi ja linna kõrgharidusasutuste ruumiline areng”, Räni linnaosa osaüldplaneering, teemaplaneering "Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted", teemaplaneeringud "Tähtvere miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused" ja "Õpetaja tn piirkonna miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused", Lunini tn ja Ravila tn vahelise ala detailplaneering multifunktsionaalse päevakeskuse asukoha valiku täpsustamiseks, Ropka - Karlova päevakeskuse detailplaneering.
Seletus: Kehtiv Tartu linna üldplaneering punktis 15.1. määratleb linnaosade või piirkondade üldplaneeringute ja detailplaneeringute järjestuse. Ka käesolev eelnõu võiks seda loogikat jätkata. Kehtiv üldplaneering on Tartu kesklinna linnaosa osaüldplaneeringu seadnud esimeseks prioriteediks teiste täpsustavate planeeringute seas. Ettepanek on kesklinna osaüldplaneering teha linna üldkeskuse kohta, kuid jätta see prioriteetsuselt esimeseks, nii nagu kehtiv üldplaneeringus märgitud.
Ettepanek 3:
Täpsustada punkti 5.11. selguse mõttes kaardiga.
Ettepanek 4:
Jätta eelnõust välja punkt 5.15.
Seletus: Ei ole tarvis sihipäraselt toetada kaubanduse ja teeninduse liikumist linnast välja. See soodustab veelgi liikluskoormuse tõusu ja ka kesklinna elanikkonna vajadust liikudada autoga. Nimetatud piirkondi ringtee ääres peaks planeerima segafunktsioonide saavutamise eesmärgiga. Tekkivad linnalähedased elupiirkonnad koos teenindusega peaksid kujunema asumiteks, kuhu saab ühistranspordiga ja rattaga nii linnast kui linna äärde tekkinud uutest elupiirkondadest. Ei ole tarvis planeerida funktsioonide eraldatust linnas.
Ettepanek 5:
Lisada punkt 7 järgneva sõnastusega: Teha pärast arengustrateegia „Tartu 2030“ ja Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 ülevaatamist analüüs selle kohta, kas strateegias ja arengukavas tehtud muudatused omavad ruumilist mõju, mis nõuaksid linna üldplaneeringu täpsustamist.
Seletus: Ruumilise planeeringu aluseks on strateegia ja arengukava. Viimased on käesoleval hetkel ülevaatamisel. Ei ole loogiline olukord, kus arengustrateegiat ja arengukava muudetakse, kuid üldplaneeringut vaadatakse nende alusel üle taas aastate pärast järgmiste valimiste järel.
Ettepanek 6:
Teha eelnõu õiendisse kokkuvõte sellest, kuidas on üldplaneeringu kehtimise jooksul tehtud üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud mõjutanud linna majanduslikku, sotsiaalset ja ruumilist arengut ja keskkonda.
Seletus: Üldplaneeringut muutvaid planeeringuid on viimastel aastatel kehtestatud, kuid seni puudub analüüs, kuidas need muutused tervikuna on linna mõjutanud.
Ettepanek 7:
Teha enne eelnõu vastuvõtmist viimaste aastate majanduses ja linnakeskkonnas toimunud muutustel põhinev ajakohane „Ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine“.
Seletus: Linna üldplaneeringu peamine „konfliktala“ on linn tervikuna ja viis, kuidas linn suudab strateegiliselt vastu seista valglinnastumisele. Mõjude hindamine peaks välja selgitama, kas praegune üldplaneering ja seda täpsustav eelnõu on selleks kohane.
Ettepanek 8:
Täpsustada punkti 4 järgneva alapunktiga: Teha linna lähivaldadele ettepanek ühise teemaplaneeringu algatamiseks eesmärgiga kokku leppida asustuse planeerimise põhimõtted.
Seletus: Planeerimisseaduse § 8 (2) lubab teha üldplaneeringu mitme valla või linna kohta, samuti teemaplaneeringuna kehtiva(te) üldplaneeringute täpsustamiseks. Ehkki asustuse planeerimine kuulub maakonna planeeringu pädevusse oleks Tartu linna ja lähivaldade asustuse planeerimise alane strateegia ja planeeringuprotsess otstarbekas ning see võimaldaks linnaäärseid asumeid kavandada säästlikumalt, iseseisvate asumitena, mis kokkuvõttes oleks kasulik nii linnale kui valdadele. Linn võiks sellise algatusega välja tulla ja vastava ettepaneku lähivaldadele teha.