EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
02. märts 2010. a. nr LVK-I-0017 |
| Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonile Tartu linna üldplaneeringu ptk 5 "Miljööväärtusega hoonestusalad, nende kaitse- ja kasutamistingimused" ja ptk 11.1 "Arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo- ja kunstimälestised" ülevaatamise osas |
Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. Miljööväärtusega hoonestusalad ja kaitse eesmärgid.
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustegevus ning maa-alade kruntideks jaotamine miljööväärtuslikel hoonestusaladel on toimunud vastavuses alade kaitse alla võtmise eesmärkidega. Toimunud on Karlova miljööväärtuslike hoonete inventariseerimine, kehtestatud on teemaplaneering. Pärast miljööväärtuslike hoonestusalade määramist ning restaureerimistoetuste süsteemi jõustumist on oluliselt paranenud miljööväärtuslike hoonestusalade ilme - teostatud on hoonete renoveerimistöid, värvitud on maju ja restaureeritud rohkesti arhitektuuridetaile. Probleemiks olev plastikraamidega pakettakende kasutamine puitraamidega akende asemel on taandumas.
Tihedas koostöös linnaosa elanikega koostatud ja 2001. aastal kehtestatud Supilinna üldplaneering on saamas takistuseks piirkonna edasisel ruumilisel kujundamisel. Hoonestuse tihendamise asemel on elanikud üha enam hakanud hindama olemaoleva hoonestusstruktuuri ja suurte õuealade säilitamist. Nii on MTÜ Supilinna Selts pöördunud linnavalitsuse poole ettepanekuga tunnistada nimetatud planeering kehtetuks. Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu kehtetuks tunnistamine saab toimuda ajal, mil praeguseks algatatud uue teemaplaneeringu lahendused on valminud eskiisi staadiumis ning toimunud on arutelud elanikega.
Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega hoonestusalad ning kaitse põhimõtted alade kaupa. Nõuded planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks miljööväärtusega hoonestusaladel on seni sätestatud Tartu linna ehitusmääruses. Vastavalt Õiguskantsleri seisukohale, mis on väljendatud kirjas Tallinna Linnavalitsusele (12.12.2005 nr 6-4/ 051025/0507391) ei saa miljööväärtusega hoonete kaitse- ja kasutustingimusi kehtestada ehitusmäärusega. Kaitse- ja kasutustingimused tuleb kehtestada linna üldplaneeringus, teemaplaneeringus või detailplaneeringutes.
Linnavalitsus on üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud perioodil täiendavalt analüüsinud olemasolevaid hoonestusalasid ning leidnud täiendava ala, kus olemasolev hoonestus kujutab endast ruumilist ja arhitektuurset tervikut, millel on ühtlasi ka (arhitektuuri-)ajalooline väärtus. Nimetatud alaks on Õpetaja tänava piirkond. Praegu kuuluvad Õpetaja tn 5 ja 11 üksikobjektidena Toometaguse miljööala juurde. Lisaks asub Õpetaja tänaval arhitektuurimälestis Õpetaja tn 10. Õpetaja tänaval asuv Õpetaja tn 12 on prof Jüri Uluotsa elamu. Veetorn-elamu Õpetaja tn 9 on üks Eesti esimesi veetorni ja elamu ühendfunktsiooniga hooneid. Puitelamud Õpetaja tn 7 ja 8 on väga hästi säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi puitelamu näited. Kaitse eesmärk on säilitada 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil tekkinud väärtusliku arhitektuuriga tänava miljöö, hoonete mahud ja ehitusaegne viimistlus.
Lisaks tehakse ettepanek luua pärast II Maailmasõda ehitatud Tähtvere linnaosast Uus-Tähtvere miljööväärtuslik hoonestusala. Laiendamise eesmärk on kaitsta ühtse planeeringuprintsiibiga välja kujunenud hoonestusala selle liigse tihendamise, sobimatute välisviimistlusmaterjalide, juurde- ja pealeehituste eest.
Uus-Tähtvere tüüpiline hoonestus
Vikerkaare põiktänava tervikliku miljööga ansambel (Vikerkaare 24A, Vikerkaare 24B, Vikerkaare 26A ja Vikerkaare 26B; arhitekt: Arnold Matteus).
Praeguseks on analüüsitud ka sõjajärgsel perioodil kujunenud linnakeskkonda ning selgitatud välja omalaadsemad, rohkem tähelepanu vajavad piirkonnad. Muuhulgas on nimetatud aladeks:
- Uus-Tamme piirkond (Tamme pst Leevikese ja Räägu tänava vahel).
Eesmärk on säilitada piirkonnas 1960.-1980. aastatel välja kujunenud terviklikku miljööd: lamekatusega modernistliku arhitektuuriga hooned, sageli viimistletud terrasiitkrohviga vms tumeda krohviga. Soositud on algse jaotusega ning saleda aknaraami tüübi säilitamine. Säilitada tuleb hoonetel esinevad 1970. aastate stiilis väärikad välisuksed. Välisviimistluses on ka hoonete rekonstrueerimisel soositud valdavalt tumedatooniline krohv, soovitavalt terrasiitkrohv. Aktsendina lubatud kasutada keraamilist tellis, puitu vms.
Mainitud väärikatest välisustest:
- Ravila tänava üksik- ja kaksikelamute piirkond Veeriku ja Kannikese tänava vahel.
Eesmärk on säilitada terviklik mängulise konstruktivistliku arhitektuuriga ansambel. Ala hooned on 1980. aastate algul kavandanud arhitektid Ado ja Niina Eigi. Hooned on valdavalt säilitanud algupärase ilme. Säilitada tuleb hoonete arhitektoonikat (sh lamekatus). Lubatud on ümberehitused, mis ei lähe vastuollu ala arhitektuurse ilmega. Lubatud välisviimistlus: krohv. Plastraamidega aknad lubatud, kui need haakuvad hoone kui terviku lahendusega.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Vajalik on analoogselt Karlova miljööväärtuslikule hoonestusalale koostatud teemaplaneeringuga koostada planeeringud ka teiste miljööväärtuslike alade kohta. Kehtetuks tunnistamist vajab Tähtvere tänava ja Laulupeo puiesteega piirneva ala detailplaneering nende kruntide osas (Tähtvere tn 34, 36; Tähtvere tn 38, 40; Tähtvere tn 44; Tähtvere tn 46), mis jäävad Supilinna miljööväärtusliku ala piiresse. Detailplaneering kehtestati enne, kui üldplaneeringuga kinnitati Supilinna miljööväärtuslik hoonestusala.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Miljööväärtuslikel hoonestusaladel toimuva renoveerimis- ja ehitustegevuse tulemused on olulise positiivse sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga nii piirkonna elanikele kui ka kogu linnaruumile.
2. Arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo- ja kunstimälestised
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2005. aasta üldplaneeringu riiklike mälestiste nimekirjades esinevad järgmised vead:
Ajaloomälestiste nimekirjas on kolm topelt kandega mälestist, mis ajaloomälestiste hulka ei kuulu: nr 2 Puitelamu 1907-1914, kus aastail 1912-1927 elas August Kitzberg (reg nr 4305); nr 65 Fr. R. Faehlmanni monument (reg nr 78); nr 66 K. E. von Baeri monument (reg nr 79). Esimene neist on arhitektuurimälestis, teised kunstimälestised.
Arhitektuurimälestiste nimekirja nr 41 (Elamu välisuks Jaama 27, 19. saj I pool, reg nr 7074) uus aadress on Lai 40.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringu kehtestamise järel on jätkunud kaitsealuste objektide kohta kaitsekohustuse teatiste väljastamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitus- ja renoveerimistöödeks. Hetkel puudub vajadus täiendavate maa-alade ja üksikobjektide (v.a Karlova linnaosa miljööväärtusliku hoonestusala teemaplaneeringuga tehtud ettepanekud) kaitse alla võtmiseks, kaitserežiimi muutmiseks, täpsustamiseks või lõpetamiseks. Muinsuskaitseamet kavandab uuema arhitektuuripärandi (1870-1991) seast uute mälestiste nimetamist, kuid töö on pooleli ega puuduta seetõttu veel Tartu linna üldplaneeringu muutmist.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Vanalinna muinsuskaitsealal ning üksikobjektide puhul toimuvad renoveerimistööd ja majade korrastamine on olulise positiivse sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga nii piirkonna elanikele kui ka kogu linnaruumile.
