| AUKODANIKE KANDIDAADID |
| Kandidaat | Teened (esitaja taotluse alusel) | Esitaja |
| Tiiu-Mai Loko | Õpetaja, kes on oma silmapaistva elutöö teinud Tartus. Alates 1962. aastast töötanud Miina Härma gümnaasiumis (tööaastaid samas koolis kokku 46!). Oli inglise keele süvaõppe juurutamise juures õppekavasse. Pühendunud õpetaja, kelle tunnid olid põhjalikult ette valmistatud, tempokad ja emotsionaalsed. Töötas välja kaks unikaalset ainekava (Eesti maalugu ja Briti maalugu), koostas vastavad õpikud. Õpetanud keelt ka väljaspool gümnaasiumit, esinenud konverentsidel, teinud giiditööd | MHG vilistlaste nimel dotsent Mare Saag (Stomatoloogia kliiniku juhataja) |
| Mart-Olav Niklus | Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti inimõiguslane ja vabadusvõitleja. | Kerttu Ion |
| Ain Soome |
| Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK (Tõnis Siim, Rein Vanja) |
| Herta Elviste | Vanemuise teatri kauaaegne näitleja (alates 1958). Mänginud end nii teatri- kui ka filmirollidega publiku südamesse. Rolliloetelu on väga pikk. Tartu Tähe kavaler 2002. aastast. | Teater Vanemuine (Paavo Nõgene) |
| Ülo Vilimaa | Vanemuise teatri kauaaegne esitantsija, koreograaf, lavastaja ja balletijuht. | Teater Vanemuine (Paavo Nõgene) |
| Enn Tarto | Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti inimõiguslane ja vabadusvõitleja. | Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK (Rein Vanja, Jekki (Jevgeni) Rjazin) |
| Isamaa ja Res Publica fraktsioon (Jüri Kõre) |
| Tiit Veeber | Võttis väga keerulistes tehnilistes tingimustes ette vanalinna kaugkütte väljaehitamise, millega parandati hüppeliselt Tartu kesklinna elukeskkonda. Paljus tänu temale on Tartu linn praegu kõige haaratuma soojusinfrastruktuuriga linn Eestis. Püüdis kindlustada ja suurendada Eesti energeetilist sõltumatust, püstitades põhieesmärgiks viia Tartu soojamajandus üle kohalikele kütustele. Käivitas 2009. aastal Eesti energeetika suurobjekti – kohalikul kütusel töötava koostootmisjaama Tartu Elektrijaam. | Kontsern Fortum Tartu ( Mati Meos, Madis Nõmmik, Margi Külaots) |
| Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (Tiit Rahkema) |
| Olev Saveli | Eesti Põllumajandusakadeemia (alates 1991 Eesti Põllumajandusülikooli) rektor aastatel 1988–1993. Alates 1993 juhib Eesti Tõuloomakasvatuse Liitu. Tema juhendamisel on kaitstud viis magistri- ja viis doktorikraadi. Kokku on kirjutanud 81 publikatsiooni. Olev Saveli valiti 2009 EMÜ aasta vilistlaseks. | EMÜ üliõpilasesindus (Silver Kuusik) |
| Madis Kõiv | Õpetlane, mõtleja, füüsik ja kirjanik, kelle elu ja looming on olnud aastakümneid auks nii Tartule kui eesti kultuurile tervikuna. Tõstnud Tartu kui teadus- ja kultuurikeskuse kaalu ja mainet nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Tartu akadeemilise hariduse ja vaimuelu kujundaja. | Kunstiühing Pallas (Enn Lillemets)
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Berk Vaher) |
| Leo Metsar | Kirjanik ja tõlkija. Tema peateoseks on 4osaline antiikaega käsitlev romaanitsükkel “Keiser Julianus”, mis keskendub haritusel rajaneva vabameelsuse ja sõjaka fanatismi konfliktile. Alates 1957. aastast on ta tõlkinud eesti keelde ohtralt tšehhi kirjandust, ajalookäsitlusi ja populaarteaduslikke raamatuid; samuti antiikkirjandust. 2007. aastal pälvis ta Tšehhi vabariigi autasu Gratias Agit. | Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Berk Vaher) |
| Linnart Mäll | Eesti juhtivaid orientaliste ja Budismi Instituudi nõukogu esimees. Ta on olnud budistlike ja teiste Ida mõtteloo tekstide semiootilise analüüsi meetodi väljatöötajaid ja rakendajaid, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna orientalistika suuna kesksemaid esindajaid 1960-70ndatel. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi taasasutaja ja president ning aupresident. Ülemaailmse tähtsusega on tema tegevus väikerahvaste vabadusvõitluse toetamisel. | Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Berk Vaher) |
| Rein Kamarik | Pikaaegne sporditöö korraldaja Tartu linnas. Lisaks spordiühingu Dünamo Tartu organisatsiooni juhtimisele on ta aastakümnete jooksul olnud aktiivne abiline paljude ülelinnaliste ja riiklike spordiürituste korraldamisel. Suurimad teened on tal Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Tartu sügisjooksu korraldamisel. Rein Kamarik oli Tartu Maratoni peakorraldaja aastatel 1980–1994. | Eesti Keskerakonna Tartu linna piirkonna juhatus (Aadu Must) |
| Lehte Hainsalu | Kirjanik, tõlkija, toimetaja. Tema sulest on ilmunud nii luulet kui proosat, lastekirjandust, õppekirjandust ja publitsistikat. Tema loomingut iseloomustavateks teemadeks on kultuur, rahvuslikud ja igavikulised väärtused. Lisaks püüdlustele arendada oma lasteraamatutega tulevase põlve keelekasutust, huvi eesti keele ja kultuuri vastu, on Lehte Hainsalu alati eesmärgiks seadnud Tartu ja Lõuna-Eesti tutvustamise ning selle piirkonna sõnavara õpetamise lastele. Tema sulest on ilmunud üle 65 raamatu. | Valeria Ränik, Egle Rääsk |
| Tšeslav Luštšik | Töötab Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis 1954. aastast. Oma uurimisalal (tahke keha füüsika, kitsamalt laia keelutsooniga materjalide optika ja spektroskoopia ning dielektrikute kiiritusfüüsika) on ta tunnustatud teadlane nii endises NSVLis kui Euroopas. 1964. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige. TÜ Füüsika Instituudis töötab ta veel tänagi vanemteadurina. Tema käe all on Tartu Ülikoolis üles kasvanud mitmed põlvkonnad füüsikuid. Tema sulest on ilmunud viis monograafiat ning teaduspublikatsioonide arv küündib 350ni. | Aadu Must |
| Rein Järlik | Eesti iseseisvuse taastaja, laulva revolutsiooni eestvedaja, ajakirjanik. On esindanud Tartut nii Ülemnõukogus, Eesti Kongressis ning Riigikogus. Juhib 20. augusti klubi, Eesti riikliku iseseisvuse poolt hääletanud ülemnõukogu saadikute ühendust. Legendaarse telesaate „Mõtleme veel!“ üks algatajaid ja juhte. Poliitikaeelse perioodi elutöö tegi Rein Järlik Eesti Televisioonis. 1965. aastal asus ta tööle ETV Tartu stuudiosse, kuhu jäi kuni ülemnõukokku valimiseni. Mastaapseim panus telearhiivi oli saatesari „Viiekümnendad“. Tema tõi telesaadetesse ka küüditamiste ja repressioonide teema ning käsitles nõukogude ajal pigem mittelevinud keskkonnateemat. | Eesti Keskerakonna Tartu linna piirkond (Aadu Must) |
| Evald Rooma | Legendaarne Tartu jäätisetööstur. Alustas eraettevõtlusega juba 1930ndail aastail. 1934 asutas Eskimo jäätisetööstuse. On olnud ka jõelaevakapten Emajõel, vedanud inimesi omatehtud paadiga. Üks Tartu esimesi taksojuhte. 2009 esitles oma elulooraamatut, mis muuhulgas kajastab ka Tartu äriringkondade tegevust 1930ndatel ning majanduselu ja tööstuse arengut okupeeritud Eestis. | Aigar Brett, OÜ Luke Farmimeierei juhataja |
| Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (Asko Tamme) NB! Esitas Evald Rooma Tartu Tähe kavaleri kandidaadiks |
| Henn Käämbre | Füüsikadoktor. Laiapõhjalise teaduskompetentsiga tunnustatud tippfüüsik, tuntud füüsika populariseerija ja publitsist, koolifüüsika õpiku autor ning mitme käsiraamatu ja ligi paarikümne raamatu eestindaja, eestikeelse oskussõnavara rikastaja, paljude seltside asutajaliige, kodulinna ja selle ajaloo innukas tutvustaja.
Tema põhilised teadushuvid kuuluvad tahkefüüsika ja kiirgusfüüsika piirimaile, ta on eksoelektronemissiooni teadussuuna rajajaid ja elav klassik sel alal. Praegu juhib keskkonna saaste leevendamisele suunatud projekti. | TÜ Füüsika Instituut (Marco Kirm) |
| TARTU TÄHE KAVALERIDE KANDIDAADID |
| Ülo Tonts | Kirjandus- ja teatriuurija. On töötanud õpetajana Tartu keskkoolides, teadurina Kirjandusmuuseumis ning Keele ja Kirjanduse Instituudis. Olnud TÜ eesti kirjanduse õppetooli dotsent ja Viljandi Kultuurikolledži teatriajaloo õppejõud. Tema sulest ilmunud palju kirjandus- ja teatrikriitikat ning märkimisväärne arv raamatuid. | Teater Vanemuine (Paavo Nõgene) |
| Toomas Frey | Bioloogiadoktor ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor. Ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane, kes on avaldanud üle 200 teadusartikli, lugenud loengukursusi ja juhendanud teadustöid. Töötanud teadlase ja õppejõuna Zooloogia ja Botaanika Instituudis, Tartu Ülikoolis ning Eesti Maaülikoolis, tema algatusel rajati TÜ väliuurimise statsionaar Voorel. Tema tähtsaimaks teeneks võib pidada tema rolli Eesti keskkonnaseisundi uurimisele aluse panemisel ja Eesti ökoloogiateaduse rajamisel. | Linet Frey-Toompere |
| Erich Luht | Erilist äramärkimist väärib tema töö Tartu 5. Keskkooli juhina, mis jääb poliitiliselt raskesse perioodi 1950ndatel aastatel, mil valitsesid hirm, repressioonid ja poliitiline surve. Erich Luht julges vajalikul hetkel teha arukaid ja julgeid otsuseid vastu valitsevat survet.
Näiteks julges ta noorteorganisatsiooni "Sini-Must-Valge" Siberis käinud liikmeid oma kooli õpilasteks võtta ja võimaldas neil haridusteed jätkata. | Tamme gümnaasiumi vilistlaste nimel
direktor Toomas Mälksoo |
| Vello Salupere | Emeriitprofessor. Pannud aluse mitmetele sisehaiguste ja mao-seedetrakti haiguste alastele uurimustele. Kirjutanud ligi 300 teaduspublikatsiooni ja juhendanud doktoritöid. Tema algatusel loodi TÜ Kliinikumi sisekliiniku koosseisus gastroenteroloogia osakond. Loonud koolkonna mao-seedetrakti haiguste alal, väljapaistvad teened tervishoiu korralduse valdkonnas. | TÜ Kliinikum (Urmas Siigur) |
Tiia Neuvonen
Sakari Neuvonen | Rajasid 1997. aastal Tartu ja Tampere kultuuri- ja koostöökeskuse, mis sai tuntuks kui Tampere maja ja mis kujunes kiirelt üheks Tartu värvikaimaks kultuurikeskuseks. Tampere maja kunstigaleriid, kirjandusõhtud, kontserdid ja seminarid on tuntud ja armastatud nii Tartus kui kaugemalgi. Teinud suurt tööd kahe kultuuri suhete arendamisel. | Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Berk Vaher) |
| August Solo | Eluaegne õpetaja, kauaaegne Tartu Õpetajate Seminari rektor. Tema suurimad väljakutsed on seotud Tartu Õpetajate Seminari arendamisega ning eelkõige kõrgharidust kandvate õppe- ja ainekavade väljatöötamisega. Tema teenetest olulisemad: klassiõpetaja eriala sisseviimine; uute lisaerialade andmine klassiõpetaja eriala lõpetanutele; uue eriala loomine – eesti keel kui võõrkeel vene koolidele; täienduskoolituse süsteemi ja kaugõppeosakonna käivitamine ja kollektiivi loomine jne. Ta hoolis väga palju üldise seminari „vaimu“ säilitamise, positiivse töö- ja õpikeskkonna loomise eest. Seisis Tartule väga olulise õpetajakoolituse edendamise ja arendamise eest. | August Solo endised töökaaslased Ludmilla Solo, Malle Reidolv, Meeme Liivak, Valdur Helm, Vaike Potseps, Maie Keek, Jüri Vene jpt.
Taotluse koostas Auli Solo. |
| Tiit Haviko | Tunnustatud ja populaarne ortopeed. Ta on kirurgilise ortopeedia ning traumatoloogia-ortopeedia eriala olulisi arendajaid, hinnatud õppejõud ja samaaegselt väsimatu teadusuuringute korraldaja. | Tartu Arstide Liit (Tuuliki Hion) |
| Arvo Tikk | Emeriitprofessor, neurokirurg ja neuroloog 1954. aastast tänaseni Kliinikumi närvikliinikus. Teenekas arst, kes on meditsiini oluliste arengute juures kandnud tähtsat rolli. Tegelenud edukalt bioeetika valdkonnas, sh juurutanud TÜ-s bioeetikaalase tegevuse. Umbes 400 publikatsiooni. | Tartu Arstide Liit (Tuuliki Hion) |
| Madis Linnamägi | Haridustegelane. Varakult tekkis huvi eesti haridusloo vastu. Tema algatusel ja kaastegevusel said teoks konverents „300 aastat rahvakooli“, haridusmemoriaal „Eesti rahvakool 1686“, sümboolsed kalmukivid (Forselius, Ignatsi Jaak, Andreas Verginius, Adrian Verginius, Albrecht Sutor), mitme Vabadussõja ausamba taastamine jne. B. G. Forseliuse Selts, mille esimees ta on juba 20 aastat, kuulutab kultuurilugu, väärtustab haridust, tegeldakse noorsootöö ja teadusharidusega. | Arnold Rüütel
Helmut Piirimäe, Endel Eduard Taniloo |
| Sergei Issakov | TÜ slaavi filoloogia osakonna emeriitprofessor, filoloogiadoktor. Üle 60 aasta on tema elu seotud Tartuga. Tunnustatud Eesti humanitaarteadlane, keda tuntakse ka väljaspool Eestit kui eesti kultuuri ja vene kultuuri asjatundja Eestis, vene-eesti kultuurisidemete viljakas uurija. Oma loengutega propageerinud Tartut, selle väärtusi ülikoolilinnana, kultuuri, vaimelu, ajalugu ja ülikooli. Tuntud kooliõpikute autori ja kaasautorina. Kokku kirjutanud üle 900 teadustöö. | TÜ filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang |
| Liisa Löyttyniemi | Tampere-Tartu Seltsi esinaine ja Tampere Tartu infopunkti juhataja. Ta on üks 21 aastat tagasi asutatud Tartu-Tampere selts asutajaliikmeid. Tema eestvõttel ja toel alustati suhtlemist Tartu ja Tampere Linnavalitsuste vahel. Tampere-Tartu Seltsi kaudu tutvustanud tamperelastele Tartut ja Eestit ning tartlastele Tamperet ja Soomet. Eesti iseseisvumise aastatel koguti tema eestvõttel eestikeelseid aabitsaid ja saadeti need Tartu koolidele. Tema eestvõttel toimuvad Tartu-Tampere mälumängud. Suuresti tema toel avati 2003. aastal Tartu infopunkt Tamperes, mille eesmärk on Tartu tutvustamine Tamperes. | Sirje Bork, Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna välissuhete ja protokolli teenistuse juhataja |
