Õigusakti eelnõu: Informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ptk 6 "Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine", ptk 7 "Puhke- ja virgestusalade määramine", ptk 10 "Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine" ülevaatamise osas

Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.


1. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine

1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.


1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Linna rohelise võrgustiku kujundamisel on järgitud rohe- ja puhkealade struktuuri maakondlikku tasandit- Emajõe maastikulise rohekoridori säilitamine ning ülelinnalist tasandit-ülelinnalise üldkasutatavate haljasalade ja Emajõe rohekoridori säilitamine ja haljasmaade korrastamine (kujundamine kas pargiks või parkmetsaks).
Üldplaneeringuga määratud planeerimis- ja kasutustingimused looduslike haljasmaade osas, kesklinna ja üleminekutsoonis haljasmaade osas, ajalooliste parkide, elamurajoonide haljasmaade ning äri- ja tootmishoonete rajoonide haljasmaade osas on toiminud ning nende alusel saab jätkata planeeringu edasist elluviimist. Ülevaatamist vajab tingimus, kus väikeelamute rajamisel 600 - 900 ruutmeetriste kruntide puhul võib hoonestusala olla kuni 35% krundi pindalast, minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 50%. Nimetatud tingimuste alusel ei ole võimalik hoonestada krunte ajaloolises, väljakujunenud linnakeskkonnas-miljööväärtuslikel hoonestusaladel ja vanalinnas. Seetõttu tuleb sätestada vastavate erandite tegemise võimalus põhimõttel, kus linnaehituslikult sobiva hoone mahu kavandamiseks ei ole vaja muuta linna üldplaneeringut.
Kavandatud rohelise võrgustiku edasiseks elluviimiseks on vaja jätkata looduslike rohumaade metsaparkideks kujundamist Annelinna ja Ihaste elamurajoonide vahel, jätkata tuleb kallasradade avamist (Veeteede Ameti sadamas Väike-Turu 10, Keskkatlamaja tagune ala, Siili tänava elamukruntide tagune kallas). Otsustada tuleb uue sõudespordikanali ehitamise küsimus, avada Sõbra tänav Siili tänavani, kujundades sellest olulise rohekoridori Karlovast Emajõeni, vältida vabaplaneeringuga kortermajade vaheliste haljasalade vähendamist parklatega jne.

1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub.

1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivne mõju keskkonnale, kaasnenud ei ole prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.

2. Puhke- ja virgestusalad ning kalda ehituskeeluvöönd

2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.

2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Säilitatud on kõik üldplaneeringus nimetatud vastavad parkmetsad ja pargid. Parkide maakasutuse vähendamist ei ole ette näha. Üldplaneeringus nimetatud rajatavad või rekonstrueeritavad pargid ja haljasalad kuuluvad ehitamisele vastavuses linna arengukavadega. Kalda ehituskeeluvöönditega on arvestatud detailplaneeringu koostamisel. Kalda ehituskeeluvöönd vajab täiendavalt vähendamist Fortuuna 3 krundi osas, kus ei ole otstarbekas säilitada olemasolevat hoonet ning uue ehitamisel on vööndi vähendamine vältimatu.

2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Puudub. Fortuuna 3 krundi detailplaneeringut tuleb käsitleda üldplaneeringut muutvana.

2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringu elluviimisel on olnud positiivne mõju keskkonnale, kaasnenud ei ole prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.