| Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
| Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
| Teema: | Tartu Linnavolikogu otsuse "Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja riigihanke tulemusena vastava halduslepingu sõlmimiseks" eelnõu esitamine |
| Reg. number: | LV-IP-0033 |
| Seisund: | Lõpetatud |
| Koostamise kp: | 03.02.2010 |
| Koostaja: | Martin Nelis |
| Ettekandja: | Rein Haak |
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
03. veebruar 2010. a. nr LV-IP-0033 |
| Tartu Linnavolikogu otsuse "Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja riigihanke tulemusena vastava halduslepingu sõlmimiseks" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak'i ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja riigihanke tulemusena vastava halduslepingu sõlmimiseks" eelnõu;
2. määrata linnavolikogus ettekandjaks abilinnapea Margus Hanson. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8 ja p 37, liiklusseaduse § 501 lg 3, halduskoostöö seaduse § 5 ja § 9, Tartu linnavara eeskirja § 7 lg 2 ning arvestades otsuse lisas toodud halduskoostöö tasuvuse analüüsi, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada Tartu Linnavalitsusel korraldada riigihange Tartu linnas valveta tasulise parkimise tehniliseks korraldamiseks ja kontrolli teostamiseks parkimisnõuete täitmise üle aastateks 2011 kuni 2015.
2. Sõlmida punktis 1 nimetatud riigihanke edukaks tunnistatud pakkumuse esitajaga haldusleping parkimisjärelevalve teostamiseks, parkimistasu maksmise kontrollimiseks ning viivistasude määramiseks.
3. Volitada Tartu Linnavalitsust sõlmima punktis 2 nimetatud halduslepingut.
4. Otsus jõustub ... mail 2010. a.
| Lisa | |||
| Tartu Linnavalitsuse | |||
| istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr LV-IP-0033 juurde | |||
|
Liiklusseaduse § 501 lg 3 kohaselt võib parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu tasumise kontrollimise ning viivistasu määramise halduslepingu üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Alljärgnevalt on esitatud vastavalt halduskoostöö seadusele haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlused. 1. Majanduslikud kaalutlused Liiklusseaduse § 501 lg 2 p 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu parkimistasu määrad ning § 502 lg 6 kohaselt ka viivistasu määrad, arvestusega, et see ei tohi ületada 480 krooni. Parkimistasu ja viivistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Halduslepinguga parkimise korraldamise, parkimistasu maksmise ja viivistasu otsuste määramise üleandmisel tasub kohalik omavalitsus töövõtjale teenustasu vastavalt tööandja ja töövõtja poolt kokkulepitud ja halduslepingus kajastatud määradele. Teostatava riigihanke hankedokumentides fikseeritakse töövõtjale makstavad teenustasude maksimaalmäärad. Kvalifitseeritud pakkujate pakkumustest tunnistatakse edukaks väikseima teenustasu määraga pakkumus. Kavandatava riigihanke maksimaalmäärad (teenustasu protsent töövõtjale) on järgmised: * Parkimisautomaatidest laekunud maksetest 70%; * Pikaajalistest parkimislubade müügist ja lühiajalistest parkimispiletite müügist laekunud maksetest 10%; * Mobiilse parkimise vahendusel laekunud maksetest 25% (sisaldab teenustasu töövõtjale ja mobiilside operaatorile); * Viivistasude laekumistest 20%. Tasuline parkimine on üheks liikluskorralduslikuks võtteks, et tagada optimaalne parkimiskoormus ja parkimisvõimalus neile, kes seda vajavad. Samuti avaldab liikluskoormusele mõju majanduslik olukord. Lähtuvalt eeltoodust on linna avalikul tasulisel parkimisalal praegu kehtiva töövõtulepingu ajal tehtud mitmeid liikluskorralduslikke muudatusi. Viimane suurem muudatus (A15, B60, C60) toimus 1. augustil 2009. a. Edaspidistes prognoosides on otstarbekas lähtuda pärast muudatust laekunud parkimistuludega. Viimase kuue kuu parkimise kogutulu on 3 773 123 krooni. Sellest prognoositav aastane kogutulu oleks ligikaudu 7,5 miljonit krooni. Linnal tuleks arvestada vajalike tööde teostamise kuludeks: 1) viie parkimiskontrolöri, ametniku ja juristi kulud on (töötasud, vormiriietus, puhkuseasenduskulud, koolituskulu) ligikaudu 1 800 000 krooni aastas; 2) administratiivkulud (kontori-, side-, auto-, esindus- ja postikulu) ligikaudu 500 000 krooni aastas; 3) kulud parkimisautomaatidele (rendikulu, hooldus, varustamine elektrienergiaga, inkasseerimine, varustamine kulutarvikutega) ligikaudu 840 000 krooni aastas. Arvestades kehtiva hankelepingu kohaselt viimase kuue kuu keskmiseks teenustasu suuruseks kokku 24% kogutulust, oleks eraettevõttele parkimise tehnilise korraldamise, kontrollimise ja viivistasude määramise volitamisel Tartu linna kuluks ligikaudu 1,8 miljonit krooni aastas. Töövõtja korraldusel oleks parkimise aastane kogukäive ligikaudu 7,5 miljonit krooni, millest pärast teenustasude mahaarvamist jääks puhastulu linnale 5,7 miljonit krooni. Kui linna korraldusel oleks parkimise kogukäive ligikaudu 7 miljonit krooni, siis pärast kulutuste mahaarvamist jääks puhastulu linnale 3,8 miljonit krooni. 2001. aastal, kui parkimise tehniline korraldamine anti 5 aastase lepinguga üle eraettevõttele tõusis parkimise kogukäive (parkimiskäive koos laekunud parkimistrahvidega) 2,16 miljonilt kroonilt 4,12 miljoni kroonini ehk ca 90%. Juhul kui jätta teenuse osutamine taas linnavalitsuse pädevusse, nii suurt parkimise kogukäibe langust tulema ei peaks, kuna ka linn on eraettevõtte kõrvalt omandanud kogemusi. Samas on siiski tõenäoline mõningane kogukäibe langus. 2. Kvaliteedi tagamise kaalutlused. Tasulise parkimise tehniline korraldamine näeb ette järgmised tööülesanded: * tehnilise infrastruktuuri arendamine; * parkimisjärelevalve teostamine; * parkimistasu maksmise kontrollimine; * viivistasude määramine. Tööülesannete korrektseks täitmiseks peavad kontrolörid omama vastavat ettevalmistust, täpsust ja kohusetundlikkust. Kontrollijate efektiivse tegevuse aluseks peab olema koolituse läbimine, mille käigus õpitakse tundma valdkonda reguleerivaid õigusakte, suhtlemisstandardeid, psühholoogia aluseid ja enesekaitsevõtteid. Nimetatud toimingute teostamise puhul omab erinevusi kontrolöri tööandja positsioon, s.t kontrolliteenust pakkuva ettevõtte kõigi töötajate ettevalmistamisesse kuulub vastava väljaõppe tegemine. Ettevõttel on olemas vajalikud side- ja alarmsüsteemid. Tartu Linnavalitsus peaks vastava koolituse teenuse sisse ostma, mistõttu see tuleks kallim. Personali vahetuste tõttu võib tekkida olukord, kus tuleb koolitusteenust osta ühele inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku poolt parkimiskontrolli teostamine on motiveeritum, kuna ettevõtte tulu sõltub parkimistasu maksmisest. Omavalitsuse töötajate palk on fikseeritud ja linnavalitsuse palkade osa eelarvest ei ole otseselt sõltuv parkimismaksu laekumisest, seega ei ole linnaametnike poolt parkimismaksu tasumise kontrolli läbiviimine piisavalt kõrgelt motiveeritud. 3. Õigusliku ja faktilise mõju kaalutlused. Tasuline parkimine ning parkimisnõuete rikkumise eest viivistasu määramine on fikseeritud liiklusseaduse § 501 kuni § 503 ning Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määrusega nr 47 “Parkimistasu”. Viivistasu menetluse käik, alates õigusrikkumise fikseerimisest kuni sanktsioonide rakendamiseni, toimub täpses vastavuses nimetatud õigusaktidele ning ei sõltu mingil moel menetleja isikust. Viivistasu otsuse peale esitatud vaiet menetleb Tartu Linnavalitsus. Lähtuvalt seadusandlusest ei tulene kodanikele erinevust tasulise parkimise tehnilise korralduse ja järelevalve teostamise volitamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Lähtuvalt eelpool esitatud kaalutlustest järeldub: Üldine olukorra hinnang.
Liiklusseaduse kohaselt kehtestab tasulise parkimisala Tartu Linnavolikogu ning volikogu määruse alusel annab ajutisi ja pikaajalisi parkimistasu vabastusi linnavalitsus. Vastavalt liiklusseaduse § 501 lg 3 võib parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrolli ja viivistasude määramise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Haldusülesande täitmise volitamine eraõiguslikule isikule ei too kaasa õiguslikku ja faktilist mõju tööprotsessis osalejatele. Kontrolli, järelevalve ja karistustoimingute teostamine toimub mõlemal juhul samade õigusaktide alusel. Koostatud analüüsist järeldub, et eraõigusliku juriidilise isiku poolt järelevalve teostamise korral on olemas motivatsioon ja tahe välja selgitada võimalikult suur parkimismaksu eirajate arv ja sellega kindlustatakse parkimismaksu suurem laekumine. Arvestades haldusülesande täitmiseks volitamise analüüsi tulemusi on otstarbekas volitada eraõigusliku juriidilist isikut teostama tasulisel parkimisalal parkimisjärelevalvet ja määrama viivistasu nõudeid. |
|||
| Uued tingimused |
| Kõikides parkimisautomaatides peab olema võimalik tasuda parkimise eest vastavalt kehtestatud tariifidele müntide (50-sendised, 1- ja 5-kroonised) ja kiipkaardiga. | Eestis Euroopa Liidu raha kasutusele võtmisel peab automaadis olema võimalik tasuda 10, 20 ja 50 euro sendi ning 1 ja 2 euro mündiga. |
| Kehtiva hankelepingu tingimused | Uue riigihanke tingimused |
| Teenustasu määr parkimisautomaatidest ja kiipkaartidest laekunud parkimistasust on 58%. | Teenustasu määr parkimisautomaatidest ei tohi ületada 70%. |
| Teenustasu määr pikaajalistelt parkimislubadelt laekunud parkimistasust on 8%. | Teenustasu määr pikaajalistele parkimislubadelt ja lühiajalistest parkimispiletitest ei tohi ületada 10%. |
| Teenustasu määr mobiiltelefoni teel tasutud parkimistasust on 20%. | Teenustasu määr ei tohi ületada mobiiltelefoni teel tasutud parkimistasust 25% |
| Teenustasu määr viivistasudelt laekunud parkimistasust on 18%. | Teenustasu määr viivistasudelt laekunud parkimistasust on 20% |