Käsitletavate peatükkide ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. "Tartu linna ruumilise arengu põhimõtted"
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
"Tartu linna ruumiline planeerimine toimub linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega.
Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
2.1. Elamumaad
· piirkonna looduskeskkonna taluvuse ja ressursside säästva kasutamise arvestamine uute elamupiirkondade määramisel;
· olemasoleva elamumaa tihendamine piirkonna hoonestuslaadi ja arhitektuuristiili arvestavate korter- ja väikeelamute ehitamisega;
· aiamajade piirkondade ümberkujundamine elamupiirkondadeks koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega;
· detailplaneeringute koostamisel hoonete ehitamise sidumine tehnovõrkude ja tänavate ehitamisega;
2.2. Väiketootmis- ja ärimaad
· keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arenguks sobivate maa-alade reserveerimine seni hoonestamata aladel elanikkonna paiksuse tõstmisest ja liikluskoormuse vähendamisest lähtudes;
· maa-alade planeerimine äri- ja büroohoonete tarvis kesklinnas;
· maa-alade planeerimine lokaalsetele teeninduskeskustele ja ülelinnalist ning regionaalset tähtsust omavatele logistilistele keskustele;
2.3. Tööstusmaad
· olemasolevate tööstuspiirkondade restruktureerimine maakasutuse intensiivistamise ja keskkonda säästva tehnoloogia kasutuselevõtu stimuleerimisega;
· innovaatilisele uusettevõtlusele territooriumide reserveerimine, sh Raadi ja Ropka tööstuspiirkonnas;
· seni hoonestamata maa-alade reserveerimine olemasolevate tööstusettevõtete laiendamise ja uute ettevõtete rajamise võimaldamiseks, sh Veeriku tööstuspiirkonnas;
· Tartu Teaduspargi territoriaalne väljaarendamine Räni linnaosas;
· olemasolevate tootmisalade tihendamine;
2.4. Ühiskondlike hoonete maad
· maa-alade reserveerimine regiooni- ja riigiasutustele ning linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks;
2.5. Ülikoolide, teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maad
· maa-alade reserveerimine kõrgkoolide territoriaalsete arengukavade elluviimiseks;
· kliinikumi väljaarendamine Maarjamõisa linnaosas;
2.6.Puhke- ja virgestusalad
· territooriumi reserveerimine puhkealade, spordi- ja kultuuriasutuste jaoks;
· Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale;
· puhkealade väljaarendamine Annelinna sõudekanali ääres, Raadi asumis ja Emajõe luhal;
· hoonestatud alade suhtes kompensatsioonialade ühtse võrgustiku loomine, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid;
2.7. Liiklusmaad
· transiitliikluse suunamine linna äärealadele, uute magistraalteede ja ristmike ehitamine, et vältida suuri autotranspordivooge läbi elamupiirkondade;
· raudtee transiitliikluse linnast mööda juhtimine. Ümbersõit on aktsepteeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ja tuleb kavandada maakonnaplaneeringuga;
· liikluskoormuse hajutamine kesklinnas liiklussujuvuse parandamise ja tõhusa parkimiskorralduse rakendamise abil;
· jalakäigutsoonide laiendamine kesklinnas;
· võimaluste säilitamine kogu linna hõlmava jalgrattateede võrgustiku ehitamiseks;
· liiklusskeemiga tarbetute sissesõitude vältimine vanalinna (Kroonuaia, K. E. von Baeri, Vallikraavi, Poe tänavate ja Emajõe vaheline ala) ning suunamine eeslinnadest lähtuva liikluse sisemist ringi mööda magistraaltänavatele ja teedele.
Linna ruumilise arengu põhimõtted on toodud kaardil 2 “Ruumilise arengu põhimõtted”.
2.8. Arenguga kaasneda võivad mõjud ning säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused
Tartu linna üldplaneeringuga (Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrus nr 99) valitud intensiivne arengutee hakkab osaliselt ammenduma. Vältida tuleks linna liiga tihedalt täisehitamist kõigi (näiliselt) kasutamata maade hoonestamisega. Eriti tuleb jälgida, et funktsionaalse tsoneerimisega ei kaotata puhke- ja virgestusalasid ning rohelise (ökoloogilise) võrgustiku eri osisteks sobivaid alasid. Tuleb säilitada Emajõe ürgoru tuulekoridor, mis on kesklinna õhuvahetuse seisukohalt äärmiselt oluline. Sellest tulenevalt ei tohi Emajõe kaldaaladel, eriti kesklinna piirkonnas, rajada tihedat kõrghoonestust.
Järgida tuleb dokumendis Tartu Agenda 21 püstitatud põhimõtteid Tartu linna säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
- Elamumaade osas on detailplaneeringute koostamisel ja elamutele projekteerimistingimuste väljastamisel olnud prioriteetseteks suundadeks olemasolevate amortiseerunud hoonestusalade taashoonestamine (nt nn Fortuuna kvartal) ja elamukvartalite sisse jäävate endiste tootmismaade ümberplaneerimine elamuteks (nt endine Flora tsehh Näituse tänaval, nn Tulbi kvartal. Samuti on tihendatud hoonestust olemasolevates elurajoonides. Seni hoonestamata maa-alade planeerimisel (nt Kvissentali elamurajoon, Vahi tn elamukvartal) on hoonestustiheduse ja haljastuse osakaalu määramisel lähtutud ehitusmääruses toodud kriteeriumitest, mis tagavad olemasolevate loodusressursside säästva kasutamise. Ruumilise arengu põhimõtted elamumaade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
- Väiketootmis- ja ärimaade puhul on küll keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arenguks sobivad maad reserveeritud, kuid nende areng ei ole olnud ootuspärane. Kesklinnas on planeeritud piisavalt maid äri- ja büroohoonete tarvis, mitmed üldplaneeringuga ette nähtud lokaalsed keskused on välja arendatud või arenemas (Jaama-Põhja pst nurk, Näituse-Vitamiini-L. Puusepa-N. Lunini-Veeriku-Ilmatsalu tn ristmik jne). Regionaalse tähtsusega logistikakeskusi ei ole linna territooriumile tekkinud, vaid need on arenenud naabervaldades (Ülenurme ja Vahi tööstuspark). Nimetatud keskuste arenguks on planeeritud Ravila ja Ropka tööstuspargid. Nende tööstusparkide arengu käivitumine sõltub vastavalt Põhjaringtee ja Idaringtee valmimisest. Kuna üldplaneeringuga ja detailplaneeringutega on linnas reserveeritud piisavalt elamumaid, tuleb algatada Ränilinna linnaosa üldplaneeringu koostamine eesmärgiga määrata Ringtee äärsed maad ettevõtlusaladeks. Ruumilise arengu põhimõtted väikeettevõtlusele mõeldud maade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
- Tööstusmaade puhul toimub olemasolevate tootmisalade tihendamine. Uued tööstusalad kujunevad üldplaneeringuga ette nähtud aladel (Ravila ja Ropka tööstuspark, Teaduspark). Kuna Tartu valla üldplaneeringuga on endise militaarlennuvälja territooriumile ette nähtud ulatuslikud tootmisalad, on linn loobunud Raadi linnaosas tootmisalade reserveerimisest. Nimetatu muutmiseks on koostamisel detailplaneering ("Raadi Halli" detailplaneering). Ruumilise arengu põhimõtted tööstusettevõtete arenguks mõeldud maade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
- Ühiskondlike hoonete maade ja ülikoolide ning teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maade osas on asutuste areng seni toimunud üldplaneeringu raames. Nii regiooni- ja riigiasutustele ning linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks on reserveeritud piisavalt maad, kuid valitseb oht, kus osad riigiasutused ja Tartu Ülikooli struktuuriüksused viiakse kesklinnast välja. Nimetatud küsimusi tuleb kaaluda vastava teemaplaneeringu koostamise käigus, tagades kehtivad ruumilise arengu põhimõtted. Ühiskondlike hoonete maade ja ülikoolide ning teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maade osas tuleb kinni pidada seni selleks reserveeritud maade kasutamisest ning ruumilise arengu põhimõtetest - need ei vaja muutmist.
- Puhke- ja virgestusalade ruumilise arengu osas on järgitud üleplaneeringu põhimõtteid - avatud on mitmeid uusi lõike jõe kallasradadest (Rebase ja Siili tn vahel, Siili tänava ja jõe vahel olev avatud kallasraja alune maa tuleb üle anda linnale), kinni on hoitud linna rohelise võrgustiku toimimist tagavatest tingimustest, haljasalade osakaal on tõusmas tänu kaitsealuste taimede leiukohtade baasil loodavatele kaitsealadele Kvissentali asumis ja Annelinnas. Praeguseks ei ole asutud välja arendama puhkeala Anne sõudekanali ääres ning Raadi asumis. Välja on ehitamisel puhkeala Emajõe luhal, Dendropargi piirkonnas. Ruumilise arengu põhimõtted puhke- ja virgestusalade arenguks mõeldud maade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
- Liiklusmaade (liiklusskeemi) osas toimub areng vastavuses ruumilise arengu põhimõtetega - Idaringtee ja Põhjaringtee valmimisel suunatakse transiitliiklus linna äärealadele, liiklus on hajutatud kesklinnas, välja on töötatud jalgrattateede arengukava ja asutud seda ellu viima., liikluse sisemise ringi tarbeks on koostamisel Ropka silla detailplaneering. Ellu ei ole viidud ruumilise arenguga seatud eesmärki - juhtida raudtee transiitliiklus linnast mööda ja ka ei ole laiendatud jalakäigutsoone kesklinnas. Seoses Koidula piiripunkti ehitusega väheneb linna territooriumil oluliselt rongide komplekteerimise ja tolliteenuse osutamise vajadus. Selle tõttu tuleb üle vaadata Tartu jaamale jääv maa-ala. Jalakäigutsoonide laiendamise vajadus kesklinnas jääb jätkuvalt kehtima strateegilise suunana (Ülikooli tänava lõigus Vallikraavi - Raekoja plats kõnniteede laiendamine ning parkimise keelustamine, Rüütli tänavaga ristuvate tänavate rekonstrueerimine ühetasandilisteks tänavateks jms). Ruumilise arengu põhimõtted liiklusmaade osas sobivad linna edasise arengu elluviimiseks ja neid ei ole vaja muuta.
- Arenguga kaasnevate mõjude osas tuleb jälgida, et funktsionaalse tsoneerimisega ei kaotata puhke- ja virgestusalasid ning rohelise (ökoloogilise) võrgustiku eri osisteks sobivaid alasid. Tuleb säilitada Emajõe ürgoru tuulekoridor, mis on kesklinna õhuvahetuse seisukohalt äärmiselt oluline. Sellest tulenevalt ei tohi Emajõe kaldaaladel, eriti kesklinna piirkonnas, rajada tihedat kõrghoonestust.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna ruumilise arengu põhimõtete elluviimiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks. Vajalik on koostada Ränilinna linnaosa üldplaneering. Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust nimetatud eelnõu raames ei käsitleta.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ruumilise arengu põhimõtete elluviimisega ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevandamiseks.
2. "Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine"
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
"3.1.Sissejuhatus
Tartu Ülikooli geograafia instituut, hinnanud koostatava Tartu linna üldplaneeringuga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, loeb üldplaneeringu lahenduse põhimõtteliselt vastavaks säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtetetele.
Toodud on põhilised üldplaneeringu seisukohalt olulised muutused ning lühikokkuvõte säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimustest, mis on seatud kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamise alusel. Esitatud on konfliktalade keskkonnamõju täiendav hindamine.
Ettepanekud ja täpsustatavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks on toodud üldplaneeringu tekstis vastavate teemakäsitluste lõpus. Töö on kättesaadav ka iseseisva aruandena [46].
3.2. Üldplaneeringu seisukohalt olulised muutused
Võrreldes eelmise, 1999. aastal kehtestatud üldplaneeringu väljatöötamise ajaga on Tartu linnas toimunud mitmeid muutusi.
Looduslikud tingimused
Looduslikud tingimused oluliselt muutunud ei ole – Tartu linn paikneb Emajõe ürgorus, linna poolitav jõgi seab endiselt piirangud liiklusskeemi lahendusele ning õhu liikumine Emajõe ürgorgu pidi on oluline kesklinna välisõhu kvaliteedile, olles peamine õhusaaste eemaldaja. Meteoroloogilistes tingimustes, tuuleväljas ja õhuniiskuses olulist muutust ei ole, muutunud ei ole ka linna maa-ala geoloogiline ehitus ja mullastik, vähenenud on põhjavee kasutus ja sellega seoses kohati muutunud põhjavee tase. Säilinud on ka pinnaveekogud, ehkki Supilinna tiik on vahepealse ajaga oluliselt kinni kasvanud ning selle vaba veepeegel vähenenud.
Linna elustik ja seda toetavad elupaigad (pargid, individuaalelamurajoonide aiad, haljasalad, kalmistud) ei ole samuti palju muutunud. Ropka–Ihaste maastikukaitseala on küll siiani loomata, ent luha niitmine ja korrashoid toimivad piisavalt. Mõnevõrra on vähenenud jäätmaade, sh pargialade ja luha servaalade pindala, kuhu on rajatud uusehitisi. Mõnevõrra on ka mõnede linnaosade (Supilinna) hoonestuse korrastamisega vähenenud (pool)metsistunud aedade ulatus.
Valminud on linna kanalisatsiooni tunnelkollektor: kogu linna heitvesi jõuab puhastisse, mille tulemusena on paranenud Emajõe vee kvaliteet.
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused on muutunud märgatavalt enam kui looduslikud. Eelmise üldplaneeringuga valitud intensiivse arengutee (osaline) realiseerumine on tihendanud peamiselt kesklinna, kohati on elamuhoonestuse tihedus põhjustamas linnakodanike rahulolematust.
Endiselt ei ole realiseerunud 1999. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga tehtud ettepanek raudtee depoo ja kaubajaama linnast väljaviimiseks. Kesklinna tööstus on jätkuvalt vähenemas. Liiklusintensiivsus on seoses (tegelikult kasutatavate) autode arvu kasvuga suurenenud ning lisandunud on probleemseks kujunevaid liiklussõlmi – ehk olulisim neist on muuhulgas seotud kaubandusvõrgu arenguga ja kaupluste (planeerimata) koondumisega kaubanduskeskustesse. Probleemseks on kujunemas Riia tänava ja Ringtee sõlm koos Lõunakeskuse ja ehitusmaterjalide kaupluslinnaku kujunemisega. Maanteeameti halduses olev Ringtee (osa Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaanteest) on faktiliselt kujunenud linnatänavaks. Samas on endiselt lahendamata Ringtee liiklusringide valgustamine pimedal ajal. Probleemne on ka Sõpruse silla ja Kalda tee ringristmik. Oluliselt on korrastatud tänavavõrku liiklusohutuse seisukohalt ning arenenud jalgrattateede võrk.
Korrastunud on üldplaneeringu, osaüldplaneeringute (linnaosade üldplaneeringute), teemaplaneeringute ja detailplaneeringute vahekord. 1999. aasta üldplaneeringu valmimise ajaks oli eelmisest üldplaneeringust (generaalplaanist) möödas üle 20 aasta. Et viimane oli suhteliselt utoopiline ja realiseerunud vaid tükati, oli probleeme planeeringute järjekorraga. Elulised vajadused sunnivad detailplaneerimise ja projekteerimisega tegelema pidevalt. Sel juhul on detailplaneeringu ja hiljem projekti aluseks varasemad üldplaneeringud. Käesolevaks ajaks on probleem oluliselt väiksemaks muutunud, sest vahepeal on valminud mitmed linnaosade üldplaneeringud ning teemaplaneeringud, samuti rida täiendavaid uuringuid.
Siiski ei ole peamised konfliktialad üldplaneeringus muutunud. Neist ühe olulisemana võib märkida Ropka–Ihaste luhale kaitseala rajamist versus linnarahva spordi- ja puhkekeskus samal alal. Linnustiku kaitseala on senini rajamata ja otsuse Natura 2000 alade kaitserežiimi kohta peab langetama vabariigi valitsus. Ühe variandina on aktuaalseks muutunud 40-aastase ajalooga täismõõtmelise sõudekanali rajamine uude asukohta, mis jääb täies ulatuses planeeritud kaitsealale. Selle realiseerimisel on ala väärtus kaitsealana olematu ja neid kahte funktsiooni ühendada võimatu. Otsustajaks on vabariigi valitsus.
3.3. Säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste lühikokkuvõte
Järgima peab dokumendis Tartu Agenda 21 püstitatud nõudeid. Elamumaade planeerimisel tuleb jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused ning turvaline mängukeskkond lastele. Tagada tervislik elukeskkond – elamumaade eraldatus peamistest õhusaaste allikatest. Tagada tööstuse arenguks vajalike tootmisalade piisavus ja kompaktsus. Elanike parema teenindamise tagamiseks säilitada seniste lokaalsete ärikeskuste maakasutus. Mitte soodustada linna piirialadele suurte kaubanduskeskuste planeerimisega kujunevat valglinnastumist. Kõrgemate õppeasutuste ja tervishoiuasutuste puhul soodustada arengut terviklike asumitena. Tagada veealade kasutuse võimalus. Veealasid käsitleda ühtlasi ökoloogilise võrgustiku osisena. Säilitada avatud vaated Emajõe ürgorule. Tagada miljööväärtusega hoonestusalade säilimine.
Kavandada vähemalt kolmekihiline roheline (ökoloogiline) võrgustik. Esimese kihi moodustaksid linna läbivad rohelised koridorid, teise suuremad tervikutena säilinud rohelised alad ning kolmanda elamualadel, sotsiaal- ja haridusasutuste lähiümbruses ning kaubandus- ja teenindusettevõtete maadel paiknevad puhke- ja virgestusalad. Rohelise võrgustiku puhul tuleb arvestada, et see täidab samaaegselt kahte funktsiooni – on ühelt poolt floora ja fauna elupaik ning keskkonnatingimuste parandaja, teisalt Tartu elanike tervisliku liikumise ning puhkeala. Säilitada ja parandada põhilisi rohelisi koridore.
Tagada transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Tagada liikluse hajutamine. Liiklusskeemi osaks kavandada nn jalakäijate-jalutajate-jalgratturite koridor läbi Tartu. Raudteemüra viia vastavusse müra normatiivse taotlustasemega, taotleda raudtee transiitvedude kavandamist linnast mööda, rajada eritasemelised ristumised raudteega.
Kõik piiranguvööndid veekogude kallastel kehtestada kooskõlas looduskaitseseadusega. Tagada kultuurimälestiste ja kultuuriväärtusega objektide ning looduskaitse üksikobjektide säilimine. Vaadata üle looduskaitse üksikobjektide loend ja kustutada looduskaitse all olevate objektide loendist tänaseks hävinud objektid. Ropka–Ihaste luha kaitserežiim määratleda vastavuses ala kuulumisega Natura 2000 eelvalikualade hulka. Tagada linnavalgustus pimedal ajal, eriti olulisemate jalakäigukoridoride osas.
3.4. Konfliktalade keskkonnamõju täiendav hindamine
Ropka–Ihaste luha potentsiaalne kaitseala
Anne–Ihaste luha-ala (Emajõe vasakkaldal) ja sellega seotud Ropka luha-ala Emajõe paremkaldal, viimane jääb Tartu linna lähialasse, kuid ei kuulu linna piiridesse. Looduslike tingimuste poolest on alad piisavalt seotud ja nende käsitlemine ühtse looduskaitselise väärtusega alana põhjendatud.
Ropka–Ihaste kaitseala loomist on üritatud alates 1992. aastast, paraku on see seadusandluse pideva muutumise ja üldse viimastel aastatel Eestis uute kaitsealade loomise protsessi hangumise tõttu seni kinnitamata. Projekteeritav kaitseala, mis jääks osaliselt Tartu linna piiresse, on kantud rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA – Important Bird Area) nimekirja ning esitatud keskkonnaministeeriumile kui Natura 2000 kaitsealade võrgustiku linnuhoiuala (SPA – Special Protection Area) kandidaat. Projekteeritav kaitseala on sellisena kantud Natura 2000 eelvaliku alade nimekirja koos sellest tulenevate piirangutega majandustegevusele.
Alale on taotletud täispika sõudekanali rajamist kas olemasoleva kanali pikendamisega kagu suunas (see võimalus on 1999. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus ka ette nähtud) või sootuks uue kanali rajamisega Emajõega paralleelselt enam-vähem põhja-lõunasuunalisena.
· Analüüsitavad alternatiivid
Alternatiiv 0 – sõudekanalit ei rajata, kanali praegune olukord säilib. Anne-Ihaste luhal säilib võimalus Natura 2000 ala rajamiseks, juhul kui vabariigi valitsus peab seda vajalikuks. Linna liiklusskeemi realiseerimiseks vajalik ringtee ja Anneluha sild kanaliga konflikti ei satu.
Alternatiiv 1 – pikendatakse olemasolevat kanalit. Kanali rajamisega kahjustatakse riivamisi potentsiaalse kaitseala põhjanurka. Sõltuvalt kanali pikendamise määrast konflikt ringteega kas tekib (kui kanalit pikendatakse 2,2 km lähtuvalt Sõpruse sillast) või ei teki (ühendatakse kahel pool Sõpruse silda olevad kanaliosad ning pikendatakse kanalit mõnevõrra kagusse).
Alternatiiv 2 – rajatakse uus põhja-lõunasuunaline kanal tervikuna potentsiaalse kaitseala Tartu linna piiresse jäävas osas. Tekib konflikt ringteega. Osale alale planeeritakse elamualad (nagu on välja pakkunud alternatiivi esile toonud huvirühmad).
· Alternatiivide realiseerimisest tuleneva keskkonnamõju võrdlus
Alternatiive 0 ja 1 on korduvalt analüüsitud 1999. aastal vastu võetud üldplaneeringus.
Alternatiivi 1 ohtlik keskkonnamõju on mõnevõrra suurem, kuid see ei sea ohtu kaitseala rajamist. Kaitseala läbiva ringtee ja Emajõge ületava silla projektile tuleb teha keskkonnamõju hindamine ning leida leevendavad meetmed, mis ei ohustaks kaitseala huve. Kompromissi leidmine on põhimõtteliselt võimalik ja seega ka ELi direktiividest tuleneva looduskaitsehuvi kaitsmine.
Alternatiiv 2 tähendab kogu luha-ala kuivendamist ning ümberkujundamist puhke- ja spordikeskuseks. Linn võidaks sellega suhteliselt linna keskel oleva ala, potentsiaalselt rahvusvahelisi võistlusi võimaldava sõudekanali jmt. Probleemiks on ala üleujutatavus – selleks, et tagada puhkeala toimimine, tuleb kogu ligikaudu miljoni ruutmeetri suuruse ulatusega maa-ala pinnast tõsta kõrgemale 32,5 m üle merepinna samakõrgusjoonest (tavaline üleujutuspiir, kogu ala on puhkeperioodil 10% tõenäosusega üle ujutatud). Vajalik mullatööde maht on ligikaudu 2 miljonit kuupmeetrit. Kanali ja puhkeala rajamine tähendab üheselt kogu potentsiaalse kaitsealuse loodusväärtusega luha-ala kaotamist Emajõe vasakkaldal ja on sellisena vastuolus Euroopa Liidu loodusdirektiiviga (92/43/EMÜ). Lisaks toob see Tartu linnale kaasa vajaduse märksa suuremate kulutuste järele ringtee ja silla rajamisel.
Eesti loodusmaastikes ei ole luha-alad veel harulduseks muutunud, seega võib loota, et kaitsealused linnuliigid leiavad ehk pesitsuspaiga mujal Emajõe kallastel (või teiste suuremate jõgede luhtadel), ent garantiid selleks ei ole. Siiski oleks luha-ala (lammi) kuivendamine/tõstmine ja osaline täisehitamine järjekordne samm kaitset vajava biotoobi vähendamise suunas.
Kokkuvõttes pean alternatiivi 2 olulise ohtliku keskkonnamõjuga tegevuseks ja sellisena ebamõistlikuks. Otstarbekas oleks luhakaitseala rajamine sobiva niiskus- ja niitmisrežiimi säilitamisega ning ala kasutamine loodushariduse arendamiseks Tartus ja Eestis laiemalt. Otsuse Natura 2000 eelvalikualade kohta peab tegema vabariigi valitsus.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Tartu linn on järginud üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi. Korterelamute ja nende gruppide planeerimisel on tagatud lühiajalise puhkuse võimalused ning turvaline mängukeskkond lastele. Elamumaad on eraldatud peamistest õhusaaste allikatest. Tagatud on tööstuse arenguks vajalike tootmisalade piisavus ja ja prioriteediks on nende kompaktsuse tagamine hoonestuse tihendamise kaudu. Elanike parema teenindamise tagamiseks on säilitatud seniste lokaalsete ärikeskuste maakasutus (Veeriku pood, kauplused Ilmatsalu tänaval ja Betooni - Vaksali ristmikul). Tagatud on veealade kasutuse võimalus, säilitatud on avatud vaated Emajõe ürgorule. Tagatud on miljööväärtusega hoonestusalade säilimine. Kavandatud on kolmekihiline roheline (ökoloogiline) võrgustik. Kavandatud on transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Kavandatud on liikluse hajutamine. Liiklusskeemi osaks on ka jalgrattateede skeem. Teostatud on raudteemüra mõõtmised ja elluviimisel on müra leevendavad meetmed, planeerimisel on eritasemelised ristumised raudteega. Linna piirialadele kaubanduskeskuste rajamine toimub vaid linna ja valdade üldplaneeringutega kavandatud kohtadesse. Ülenurme valla üldplaneeringu kooskõlastamisel on juhitud maavanema tähelepanu vajadusele juhtida raudtee transiitveod linnast mööda.
Üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi on võimalik jätkuvalt ellu viia läbi teemaplaneeringute ja detailplaneeringute ning valdkondade arengukavadega.
Konfliktalana välja toodud Anne–Ihaste luha-ala ning esitatud alternatiivide osas ei ole lõplikku otsust langetatud - kaitseala ei ole moodustatud ja ka uut kanalit pole ehitatud. Arvestades reaalse huvi puudumist kanali rajamiseks, sellega kaasneda võivaid ettearvamatuid muutusi Emajõe hüdroloogilises režiimis (likvideeritakse oluline jõevee puhverala üleujutuste vastuvõtmiseks), Ropka silla rajamise komplitseeritust kanali kavandamisel või olemasolul ning taotlust luua Ropka- Ihaste maastikukaitseala, tuleb edasisel planeerimisel kaaluda uue kanali rajamisest loobumist ning piirduda olemasoleva kanali pikendamisega kuni Ihaste teeni.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste muutmiseks ja seega uue üldplaneeringu koostamiseks nimetatud osas puudub vajadus.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste elluviimisega kaasnenud mõjud on olnud prognoositavad ning ei ole olnud negatiivsed.
