EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
11. jaanuar 2010. a. nr LV-IP-0007 |
| Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonile Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamisest valdkondlike arengukavade üldplaneeringule vastavuse analüüsi osas
|
| KUULATI: |
Urmas Ahvena ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. Võtta informatsioon valdkondlike arengukavade vastavusest Tartu linna üldplaneeringule teadmiseks;
2. Suunata informatsioon linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni;
3. Ettekandjaks arengu- ja planeerimiskomisjonis määrata Indrek Ranniku.
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonile Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamisest valdkondlike arengukavade üldplaneeringule vastavuse analüüsi osas
" juurde
1. Tartu linna ettevõtluse arengukava 2009- 2013.
Tartu ettevõtluse visioon aastaks 2013 on- Tartu on elujõuliste ettevõtetega, teadus- ja tehnoloogiamahuka majanduse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga linn.
Visiooni täpsustavad konkreetsemad eesmärgid (Tartu on elujõuliste ettevõtetega linn, Tartu on teadus- ja tehnoloogiamahuka majandusega linn, Tartu on atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga linn).
Arengukavaga on määratud ettevõtluse arendamise strateegilised suunad aastateks 2007- 2013.
Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised (välja on toodud väljavõte arengukavast ning kaldkirjas üldplaneeringule vastavuse analüüs):
1.1. "2.2. Oskustööjõu koolitamine. Tartu KHK tehnilise baasi ja õppekavade arendamine.".
Üldplaneeringuga on reserveeritud piisav maa Tartu Kutsehariduskeskuse tehnilise baasi arendamiseks.
1.2. "3.2. Ettevõtluse kinnisvara arendamine. SA Tartu Teaduspargi infrastruktuuri arendamise toetamine. Infrastruktuuriga varustatud maa-alade ettevalmistamine ettevõtluseks – Ravila ja Ropka tööstusparkide arendamine, Raadi tööstuspargi rajamises osalemine. Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnaku ning Tähtvere teaduslinnaku arendamine.".
Üldplaneeringuga on reserveeritud piisav maa kõigi arengukavas nimetatud asutuste arenguks. Kehtestatud on SA Tartu Teaduspargi territooriumi ja Ravila ning Ropka tööstusparkide detailplaneeringud.
1.3. "3.3. Transpordiühenduse arendamine. Linnaruumi tasakaalu säilitamine, elu- ja töökohtade paiknemise arvestamine planeeringutes. Tartu ümbersõiduteede ehitamine.".
Üldplaneeringuga määratud Tartu linna ruumilise arengu põhimõtted (kaart 2) sätestavad elu- ja töökohtade paiknemise üldised suundumused. Neis on arvestatad tasakaalu säilitamisega elu- ja töökohtade paiknemisel (ettevõtlusalade tihendamine uute sildade rajamine jms).
Toimub üldplaneeringuga määratud Idaringtee eelprojekti ning Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamine.
2. Tartu linna turismi arengukava 2008- 2013.
Arengukava annab üldise raamistiku turismi arendamiseks ning turismi arendamise tegevussuunad aastateks 2008-2013. Üldplaneeringuga määratud miljöväärtuslikud hoonestusalad, roheline võrgustik jms. toetavad linna kujunemist atraktiivseks turismikeskkonnaks. Turismitoodete mitmekesistamine ja kvaliteedi parandamisel nähakse muuhulgas ette Jaani kultuurikvartali kujundamist terviklikuks turismitooteks, Toomemäe kompleksi väljaarendamist, Emajõe kompleksne kasutuselevõtmist aktiiv- ja perepuhkusteks jne.
Üldplaneeringuga ning seda täpsustatavate teemaplaneeringutega (Toomemäe üldplaneering, Emajõe kalda- ja sildumisrajatised) on loodud eeldused arengukavas nimetatud objektide ehitamiseks ja tegevuste elluviimiseks. Emajõe kallaste kasutuse kavandamise aktualiseerimiseks vajab kehtiv teemaplaneering uuendamist.
3. Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava 2008-2013 ja tegevuskava 2008- 2013.
Arengukavaga on määratud munitsipaalõppeasutuste arendamise strateegilised suunad aastateks 2008- 2013.
Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
3.1. "Põhikooli õpilaste arvu suurenemine ning gümnaasiumiastme õpilaste vähenemine tekitab vajaduse optimaalsemalt ära kasutada olemasolevaid koolimaju ning õppeaastaks 2013/2014 ehitada üks uus koolimaja." (lk 27, ptk 4.2.8).
Üldplaneeringuga on reserveeritud maa põhikooli ehitamiseks Tammelinna linnaosas. Tartu Ülikooli ruumilise arengukava (teemaplaneeringu) koostamisel tuleb kaaluda olemasolevate, ülikoolile tulevikus mittevajalike hoonete kasutamist munitsipaalõppeasutuste jaoks.
3.2. "T 1.3. Uute lasteaedade ehitamine Kaunase pst 22, Ihaste, Raadi-Kruusamäe ja Kesklinna piirkonda." Hariduse tegevuskava "Uute lasteaedade ehitamine."(Lasteaed "Lotte", Kummeli 5 lasteaed, Kaunase pst 22 lasteaed, Kulli 1 lasteaed, Pepleri 1A lasteaed, Oa tn lasteaed, Fr. Tuglase tn lasteaed, Ihaste linnaosa lasteaed, Kesklinna piirkonna lasteaed, Raadi piirkonna lasteaed.
Üldplaneeringuga on reserveeritud maad arengukavas ette nähtud lasteaedade ehitamiseks- Kaunase pst 22, Ihaste (Ihaste tee 18), Kesklinna (Lina tn 4 //6 // 7 // 8 // 9 // 11 // Aleksandri tn 32 kunt) lasteaedadele, "Lotte" lasteaiale, Kummeli 5 lasteaiale, Kulli 1 ja Pepleri 1A ning Oa tn lasteaiale.
Kuna Ihaste linnaossa kavandatud lasteaia maa on eraomandis, tuleb kaaluda lasteaiale uue asukoha leidmist. Algatatud on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering Fr. Tuglase t lasteaia maa reserveerimiseks ning samasisuline detailplaneerig lasteaia maa reserveerimisks Raadi- Kruusamäe linnaosas, endisel militaaralal.
Lisaks näeb üldplaneering ette lasteaia ehitamise võimaluse Raadil (Mäe 39A), Riiamäe asumis (Kalevi tn- Lille tn- - Tähe tn- Päeva tn kvartal), Vaksali asumis (Tiigi 67) ja Ujula- Kvissentali asumis (Kvissentali tee 17A).
Arengukava ülevaatamisel tuleb analüüsida, kas viimatinimetatud lasteaedade maa reserveemine on jätkuvalt põhjendatud. Ihaste lasteaia asukohavalikuks on vajalik algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine.
3.3. "T 2.1.2. Uue koolihoone projekteerimine Raja tänavale.".
Vt. p 3.1.
3.4. "T 2.2. Üldhariduskoolide õpilastele õpilaskodu rajamise vajaduse väljaselgitamine.".
Õpilaskodu vajaduse selgitamisel on võimalik arvestada üldplaneeringuga reserveeritud vastava funktsiooniga maade (hoonete) reservi.
3.5. "T 3.6. Koolide staadionite ehitamine ning renoveerimine.".
Maa-alad koolide staadionitele on üldplaneeringus reserveeritud.
4. Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava aastateks 2008-2013.
Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava on strateegiline dokument, mis määrab toodud valdkondade arengu põhisuunad aastateks 2008–2013. Arengukavas on käsitletud koos nii kultuuri, sporti kui noorsootööd, kuna neil valdkondadel on inimeste vaba aja sisustamisega seotud ühisosa.
Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad tegevussuunad järgmised:
4.1. "Arengueesmärk 4: Tartus on kultuuriloomeks ja kultuuris osalemiseks mitmekesine, kvaliteetne ja stimuleeriv keskkond.
E15: Tartus on loojatele kvaliteetsed ja tänapäevased loometingimused, sh uut tüüpi loomekeskkonnad (loojatele suunatud elu- ja tööpiirkonna väljaarendamine; teatud piirkonna arendamine ateljee-korteriteks)."
Üldplaneeringus ei ole loojatele suunatud elu- ja tööpiirkanda ega ateljee-korterite piirkonda määratud ning see ei ole ka üldplaneeringu ülesanne, piirkonna selgumisel saab ala ruumilise lahenduse välja töötada detailplaneeringutega.
"E16: Tartus on mitmekesised, tänapäevased võimalused loomingu eksponeerimiseks ja kogemiseks, kultuurikeskused on avatud kogukonna uutele algatustele Lutsu tänava kultuurikvartali väljaarendamine (sh Antoniuse Õue väljaehitamise lõpetamine); Tartu Mänguasjamuuseumi arendamine laste- ja perekeskuseks, Tartu Linnaraamatukogu peamaja (Kompanii 3/5) rekonstrueerimine, Teaduskeskuse AHHAA uue hoone ehitamine ja sisustamine, Eesti Rahva Muuseumi teemapark Raadil, uue hoone ehitamine, Tartu I Muusikakooli laiendamine, Tartu Linnamuuseumi väljaehitamine."
Antoniuse õue väljaarendamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Tartu Mänguasjamuuseumile nagu ka teistele arengukavas toodud ehitistele on üldplaneeringuga selleks reserveeritud piisav territoorium.
4.2. "5.2.3.2 Arengueesmärk 2: Sport on kättesaadav, olenemata east, soost ja erivajadustest.
E4: Igas linnaosas on kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks (võimaluste ja tingimuste loomine spordiga tegelemiseks linna rohelistes tsoonides (Raja tn park, Raadi park ja karjäär, Ihaste mets, Anne kanali ümbrus, Tähtvere park ja dendropark, Tamme staadion, Emajõe kaldad jne), igasse linnaossa vähemalt ühe spordirajatise (staadion, spordisaal jm) tagamine, Emajõe kallaste läbitavaks ja atraktiivseks muutmine tervise- ja liikumisradade rajamise teel, kergliiklusteede planeerimine Tartust lähtuvate magistraalide juurde.".
Üldplaneeringuga on võimaluste piires arvestatud, et igas linnaosas oleksid kaasaegsed võimalused spordi harrastamiseks. Spordisaalide puudus on Variku, Raadi- Kruusamäe ja Ropka linnaosades. Teistes linnaosades on spordisaalid kas olemas või asuvad linnaosa piisavas läheduses. Spordisaalidele maa puudumise korral on vajalik teha koostööd valdadega.
Vabaõhu spordiala puudus on Ropka- Jalaka asumis ja Variku asumis, vastav territoorium tuleb leida Porijõe piirkonnas Ülenurme vallas ning säilitada metsaalad linna piiril, Raudtee tänava ääres.
Kergliiklusteed Tartust lähtuvate magistraalide juurde on planeeritud ja väljaehitamisel.
4.3. "5.3.3.3 Arengueesmärk 3: Tartu linn pakub loovat, turvalist ja noortepärast noorsootöö- ja põlvkondadevahelist suhtlemist soodustavat keskkonda. E11: Tartu linnaruum on noortele mitmekesiseid tegevuspaiku pakkuv, noortele kättesaadav, noori inspireeriv, nende loomingulist potentsiaali rakendav ja põlvkondadevahelist suhtlemist soodustav (avalike mängu- ja spordiväljakute kaardistamine (elektrooniline kaart ja trükis), uute väljakute ja teemaparkide rajamispõhimõtete väljatöötamine, nende rajamine)."
Avalikus kasutuses olevaid spordi- ja mänguväljakuid on ehitatud üldplaneeringu teemaplaneeringu "Vabaõhu puhke- ja spordiväljakud" järgi. Teemaplaneering vajab uuendamist.
5. Tartu linna keskkonna arengukava 2006-2013.
5.1. "1.4. Tartu ökomaja. Tartus on rajamisel taaskasutuskeskus."
Üldplaneeringu ja detailplaneeringuga on vastavad maa-alad reserveeritud.
5.2. "3.1. Üldplaneering sätestab prioriteediks kaugkütte süsteemiga liitumise ja kaugkütte võrgu väljaarendamise uutes piirkondades. Valitud säästev lahendus aitab otstarbekalt kasutada olemasolevat soojatootmisvõimsust. Uute transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel vältida nende rajamist piirkondades, mis määratletakse koostöös Tartumaa Keskkonnateenistusega, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ning kus tuleb nõuda piirkonna ning seal asuvate ettevõtete saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade koostamist ja järgimist.".
Praeguseks ei ole määratletud piirkondi, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. Nimetatud küsimus tuleb lahendada iseseisva uuringuga ja selle alusel välja antava vastava haldusaktiga.
5.3. "Uue üldplaneeringuga on kindlaks määratud transpordisüsteemi arendamise põhimõtted kuni 2020. aastani. Tänavavõrku arendades on püütud muuta hõlpsamaks linnaosadevahelist liikumist linna keskosa läbimata ja luua eeldused liiklusvoogude hajutamiseks. Liiklusskeem arvestab Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee rekonstrueerimisest tulenevate muutustega.
AS Eesti Raudtee on asunud koondama kaubavedusid Tartu jaama territooriumile eesmärgiga likvideerida sadamaraudtee. Seetõttu on vaja tagada magistraaltänavate ühendus Tartu jaama olemasolevate juurdepääsudega veotänavate kaudu."
Nimetatud põhimõtted on üldplaneeringus määratud ja viiakse ellu. Koostöös ASiga Eesti Raudtee vajab ülevaatamist Tartu jaama tulevane territoorium.
5.4. "4.2. Linna uues üldplaneeringus on kavandatud sademevee kanalisatsioonivõrgu väljaehitamise põhimõtted ja põhitorustike võrk. Skeem on koostatud nii, et seda saab realiseerida etapiviisi.".
Nimetatud põhimõtted on üldplaneeringus määratud ja viiakse ellu.
5.5. "5. Tartu linna maastik on tervik, mille loodus ja kultuur moodustavad ühe terviku. Linna arendustegevuse kavandamisel ja linnaplaneerimisel on esikohal vajadus tagada linna terviklikkus ja tasakaalustatud areng."
Üldplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtted tagavad arengukavas toodu elluviimise.
5.6. "5.1. Ropka-Ihaste loodus- ja linnualaga piirnev luhaala Tartu linna territooriumil säilitada rohelise võrgustiku osisena, mille võimalik kasutamine puhke- ja virgestusalana määratakse keskkonnamõju hindamise kaudu."
Kaaluda tuleb üldplaneeringu täpsustamist ning uue kanali ärajätmist, piirdudes olemasoleva pikendamisega kuni Ihaste teeni.
5.7. "5.2. Keskkonna arengukava koostamise ajaks oli üle vaadatud Tartu linna üldplaneering, tehtud muudatused vastu võetud ja saadetud kooskõlastamiseks. Üldplaneeringus on loetletud maastikulised objektid, mille kohta on kehtestatud üldisest erinevad kasutustingimused ja piirangud, kaitse all olevad maastikulised objektid ja looduse üksikobjektid, miljööväärtuslikud hoonestusalad (vt lisa 5).
Miljööväärtuslike alade säilimine on tagatud, ehitatud keskkonda arendatakse tasakaalustatult. Ei kahjustata kaitsealuseid või muidu tähelepanuväärseid üksikobjekte.
- vältida tuleks linna liiga tihedalt täisehitamist kõigi kasutamata maade hoonestamisega;
- tuleb säilitada Emajõe ürgoru tuulekoridor, sellest tulenevalt ei tohi Emajõe kalda-aladel, eriti kesklinna piirkonnas, rajada tihedat kõrghoonestust;
- elamumaade planeerimisel jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused puhke- ja virgestusalade sobiva jaotusega;
- elamualade arengul säilitada ja renoveerida esmajärjekorras olemasolevad hooned ning vältida liigset hoonestustihedust;
- elamumaade ja tööstusmaade kontaktvööndisse mitte ette näha keskkonda häirivaid tootmisettevõtteid ega potentsiaalset keskkonnariski kujutavaid tootmistehnoloogiaid;
- tagada Tartu tööstuse potentsiaali arenguks vajalike tootmisalade piisavus ja kompaktsus;
- mitte soodustada linna piirialadele suurte kaubanduskeskuste planeerimisega kujunevat valglinnastumist. Kesklinna mitte planeerida suuremahulisi transpordivooge kaasa toovaid kaubandus- ja teeninduspindu;
- vee-alasid käsitleda ökoloogilise võrgustiku osisena, vee-aladega piirnevaid piirkondi puhke- ja virgestusaladena;
- tagada kalmistute kui kultuuriväärtuse säilimine ja kaitsmine nii otseste kui kaudsete kahjulike mõjude eest. Arvestada kalmistuid ökoloogilise võrgustiku osisena;
- maade, mille puhul kasutusotstarve ei ole otsustatud, edasisel planeerimisel arvestada rohelise võrgustiku kujundamise vajadustega;
- säilitada avatud vaated Emajõe ürgorule – Jõgeva maanteelt ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt;
- tagada miljööväärtusega hoonestusalade säilimine tingimuste kehtestamisega detailplaneeringutele ja ehitusprojektidele; soodustada kõigi elamualade kujunemist miljööväärtuslikeks aladeks, mis tagaks sotsiaalselt turvalise elukeskkonna;
- kavandada vähemalt kolmekihiline roheline (ökoloogiline) võrgustik. Esimese kihi moodustaksid linna läbivad rohelised koridorid ning elamualasid ja tööstuspiirkondi eraldavad nn puhvertsoonid. Teise - suuremad tervikutena säilinud rohelised alad puhke- ja virgestusaladena, ning päevapuhkuse aladena – Raadi järve ümbrus ja Raadi park, Toomemägi, Tähtvere park koos lauluväljakutaguse puhkeala ja dendropargiga. Kolmanda - elamualadel, sotsiaal- ja haridusasutuste lähiümbruses ning kaubandus- ja teenindusettevõtete maadel paiknevad puhke- ja virgestusalad nn tunnipuhkuseks. Säilitada ja võimalusel parandada põhilisi rohelisi koridore;
- tagada transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Konkreetsetele detailplaneeringutele ja projektidele teha vajadusel detailne keskkonnamõju hinnang;
- Emajõe kallaste ulatust võib vähendada Supilinnas ja üldkeskuse piires (üldkeskuse piiridesse jääb ka osa Ülejõe asumist) kuni Turu sillani ja Emajõe paremkaldal kuni Sõpruse sillani, Emajõe vasakkaldal Ujula-Kvissentali asumis jõe ja Kalmistu paljandi vahel ning sama lõigu vastaskaldal. Vasakkaldal Turu sillast kuni planeeritava Ropka sillani tuleks kalda ulatust suurendada, kuna tegu on paksu turbakihiga ning regulaarselt üleujutatavate aladega;
- tagada kultuurimälestiste säilimine."
Nimetatud üldplaneeringu ja arengukava põhimõtteid on aluseks edasiste tegevuste kavandamisel.
5.8. "5.3. Koostöös linnaga piirnevate omavalitsustega on kokku lepitud linnalähialade maakasutuse tingimused, mis võimaldavad säilitada ja arendada rohelist võrgustikku ning vältida valglinnastumist. Linna kõrghaljastuse, looduslike alade ja looduslike koridoride ühendamist linna ümbruse rohelisse võrgustikku võiks käsitada ühe peaülesandena. Erilist tähelepanu vajab nn roheline lähisvöönd, mis liidab tervikuks linna sisese ja ümbritseva haljastuse. Need on alad, mis jäävad linna funktsionaalsest servast 20-30 minutilise jalgsikäigu kaugusele. Administratiivselt võivad need kuuluda nii linna piiridesse kui jääda ka väljapoole. Soodustada linnalises keskkonnas senisest optimaalsemat ruumi-kasutust, leida funktsiooni kaotanud aladele ja ehitistele uus funktsioon, vähendada sotsiaalset ja kultuurilist kihistumist soodustavaid ruumilisi lahendusi."
Linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks on vajalik maakonna teemaplaneeringu koostamine.
5.9. "6.2. Planeeringute koostamisel jm tegevuses arvestatakse rangelt elektromagnetkiirguse allikate kaitsevööndeid. Elektriliinide kahjulike mõjude vähendaks sobib õhuliinide asendamine maa-aluste kaabelliinidega. Tartu linna üldplaneeringuga on kavandatud olemasolevate 35kV ja kõrgema pingega õhuliinide likvideerimine 9,8 km ulatuses ja uute 110kV kaabelliinide rajamine 7,1-7,6 km ulatuses.".
Üldplaneeringus on nimetatud kaitsevöönditest kinnipidamisega arvestatud. Juhul, kui õhuliine asendatakse maakaabliga ning selle tõttu vabaneb endise kaitsevööndi likvideerumisega maareserv, saab maa-alale koostada linna üldplaneringu muutmise ettepanekut sisaldav(ad) detailplaneering(ud).
6. Tartu linna sotsiaalhoolekande arengustrateegia aastani 2012.
Nimetatud arengustrateegia on linna sotsiaalhoolekande arengut tervikuna käsitlev arengudokument. Strateegia käsitleb linna hoolekande tulevikuvisiooni, esitatud linna hoolekande arengumudel, mis sisaldab hoolekande strateegilisi arengueesmärke ja -ülesandeid ning ülesannete võimalikke lahendusteid (meetmeid).
Tartu Linnavalitsuse 10. aprilli 2007. a määruse nr 7 ”Tartu Linna sotsiaalhoolekande tegevuskava aastateks 2007-2012” (edaspidi tegevuskava) on kehtiva Tartu Linna Sotsiaalhoolekande arengukava I osas: Arengustrateegia aastani 2012 nimetatud eesmärkide täitmiseks koostatud tegevuskava. Mis omakorda tugineb teistele Tartu linnas kehtivatele sotsiaalhoolekannet käsitlevatele pikaajalistele arengudokumentidele:
§ Arengustrateegia „Tartu 2030”;
§ Tartu linna arengukava 2007–2013.
Hoolekandeasutuste maadeks on üldplaneeringuga reserveeritud järgmised krundid (senises kasutuses olevad maad) Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E,, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Staadioni 48, 52, Jaamamõisa 38, Lubja 7. Täiendavad maad reserveeritakse: Uus-Ihaste asumis (Nõlvaku 12), Uus-Tammelinna ja Maarjamõisa asumis (Kulli 1 või kruntidega N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnev ala), Vaksali asumis (Tiigi 67), Jaamamõisa asumis (Jaamamõisa 38 ja lähiümbrus).
Üldplaneeringus ei ole hoolekandeasutuste maad detailsemalt liigitatud.
Tegevuskavaga on nimetatud maade kasutus kavandatud järgmisena:
a) Aadressidel Nisu 2A, Koidu 13, Era 2, Kaunase pst 22, Tiigi 55, Jaama 72, Mäe 33, Aardla 84E, Puiestee 126C, Kalda tee 4, Vaksali 14, Rahu 15, Kaunase pst 23, Liiva 32, Rahu 8, Veski 35, Kaunase pst 22, Rahu 8, Staadioni 48, 52 on osaliselt või täielikult välja arendatud olemasoled sotsiaalhoolekande objektid.
b) Uute hoonete ehitamiseks on vajalikud /reserveeritud järgmised krundid objektide lõikes (Tegevuskava ülesanne,tegevuskava ülesande nr):
6.1. 1.4. Multifunktsionaalsete päevakeskuste rajamine linnaosades
Multifunktsionaalne päevakeskus pakub teenuseid lastele, lastega peredele ja eakatele. Sihtrühmade teenindamine ühe keskusena võimaldab kokku hoida ülapidamiskulusid ja tagada teenuste taset. Päevakeskustesse saab koondada seni eri paigus toimivad teenused. Perspektiivis on keskustes olemas sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskus.
Päevakeskused on vajalik luua Tammelinnas, Ropka- Karlovas ja Annelinnas/Ihastes
Multifunktsionaalsete päevakeskuste rajamine on üldplaneeringu kohaselt võimalik kruntidega N. Lunini 12, 16 ja Ravila 19 piirnevale alale. Annelinna/Ihaste keskuse rajamine on võimalik krundile Anne 67a. Krunt vajab üldlaneeringus vastavasse nimistusse kandmist. Ropka - Karlova päevakeskuse jaoks on vajalik leida vastav maa-ala või ruumid. Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik päevakeskusi kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
6.2. 2.4. Kodutute varjupaiga ehitamine
Linnakodanike ja eriti Raadi linnaosa elanike huve arvestades on otstarbekas rajada kodutute varjupaik lisaks planeeritavale Jaamamõisa 38 rehabilitatsioonikeskusele. Sellega väheneks Lubja 7 varjupaiga
koormus ja paraneksid sealsed elamistingimused.
Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
6.3. 2.8. Pikaajaliste töötute ja marginaliseerunud täisealiste rehabilitatsioonikeskus koos siirdeeluruumide ja sotsiaalkorteritega
Kodutute ja pikaajaliste töötute süsteemse ja kompleksse rehabilitatsioonitegevuse käivitamiseks vajalike ruumide rajamine. Varjupaiga (Lubja 7) ruumipuuduse leevendamine ja senisest paremate elamistingimuste loomine varjupaiga elanikele.
Sihtrühmaga tehtava sotsiaaltöö tulemuslikumaks muutmine. Kliendi arengu jälgimise ja toetamise ning võimalike probleemide ennetamise ja lahendamise võimaluste avardumine. Iseseisva elamise ja toimetulemise võimaluste suurendamise ning motivatsioonisüsteemi loomine siirdeeluruumide süsteemi rakendamisega. Sotsiaaleluruumide hulga suurendamine.
Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
6.4. 3.2. Sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsioonikeskus
Üks asutus kõigile sõltuvushaigetele ning asutuse sees eraldi osakonnad alaealistele ja täisealistele, mis võimaldaks ressurssi otstarbekamalt kasutada.
Juhul kui praegu üldplaneeringus nimetatud kruntide baasil ja/või Tartu Ülikooli vabanevate hoonete või ruumide baasil ei ole võimalik rehabilitatsioonikeskust kavandada, vajab üldplaneering nimetatud küsimuses täpsustamist.
6.5. 3.4. Üldhooldekodude rajamine
Uute peretüüpi (kuni 15-kohaliste) hooldekodude ehitamisega Tartu linna luuakse võimalused mitmesuguse hooldusvajadusega eakate hoolekandeks, tasulise hooldekoduteenuse pakkumiseks ja lõpetatakse hooldekoduteenuse ostmine väljastpoolt Tartu linna. Võimalikuks asukohaks Nõlvaku Hooldekeskuse kõrval asuv krunt.
Üldplaneeringuga on reserveeeritud maa-ala Nõlvaku t ääres, koostamisel on detailplaneering.
6.6. 3.5. Psüühiliste erivajadustega inimeste ja dementsete eakate hooldekodu, Nõlvaku 12 II korpus
Tartu Hooldekodus viibivate dementsete eakate ümberpaigutamiseks ja pereliikmetele lisateenuse ostu võimaldamiseks ehitatakse Nõlvaku Hooldekeskusele 40 kohaline I korruseline juurdeehitis.
Üldplaneeringuga on reserveeeritud maa-ala Nõlvaku t ääres, koostamisel on detailplaneering.
6.7. 3.6. Täisealistele vaimupuudega inimestele grupikodude ja iseseisva elu keskuse rajamine
Intellektipuudega inimeste hoolekande korraldamiseks rajatakse peretüüpi hoolekandeasutus täiskasvanutele ja iseseisva elu keskus, kus jätkatakse pärast üldhariduse andmist intellektipuudega noortele toimetulekuoskuste kinnistamist
Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
6.8. 3.7. Toetatud elamise teenuse üksused
Sotsiaaleluruumide rajamine, milles elavatele inimestele pakutakse tugiisiku teenust. Pidevalt tagatud järelevalve madalate sotsiaalsete oskustega, vaimsete või füüsiliste puuetega inimestele.
Küsimus on lahendatud detailplaneringuga Jaamamõisa linnaosas.
7. Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava üldplaneeringule vastavuse küsimused esitatake linnavalitsusele eraldi eelnõuga, kuna materjalid vaadatakse üle koos võrguvaldajaga.