Planeeringuala kohta kehtib Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 609 kehtestatud Ujula ja Liiva tänavate, Emajõega ning Ujula tänava supelranna krundiga piirneva kvartali detailplaneering. Planeeritav ala pindalaga ca2,4 ha asub Ülejõe linnaosas Ujula ja Lubja tänavate, Lubja tn 2, Ujula tn 84a, 86a, 88, 90, 92 ja 98 kinnistute ja Emajõe vahelisel alal.
Tartu linn on huvitatud uue detailplaneeringu koostamisest, kuna kehtiva planeeringu kohaste eramute puhul on antud liigselt suured hoonete ehitusalused pindalad ning ka arhitektuurinõuded on suhteliselt vabad. Samuti kujunes kvartalisisene liiklusskeem kehtinud puurkaevu sanitaarkaitsetsooni tõttu linna seisukohalt ebasoodsaks, kuna juurdepääs jõeäärsetele kruntidele on kavandatud Ranna tee äärselt alalt.
Linn on jõudnud seisukohale, et kesklinna läheduses on otstarbekas kavandada suuremat asustustihedust, kui seda võimaldab individuaalelamute grupp. Seetõttu soovib linn algatada detailplaneeringu, et kaaluda võimalusi kavandada kvartalisse väiksemamahulised korterelamud. Emajõe kaldad ja kaldaäärne allee planeeringuala edela-servas säilivad.
2009. a jaanuaris valmis Ujula ja Lubja kvartali hoonestuskava mahuline eskiislahendus, mille tutvustamiseks korraldati 23. septembril 2009 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas arutelu. Kohalekutsutud 23-st kvartali elanikust võttis arutelust osa 5. Arutelul tutvustatud eskiislahendus sai positiivset vastukaja.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 10 lg 5, lg 61 p 4, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 6 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi määrata ehitusõigus väikesemahuliste korterelamute rajamiseks.
2. Kinnitada planeeritava ala piir vastavalt otsuse lisale "Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, arvestades järgnevate täiendavate seisukohtadega:
3.1 Planeeringu kaardid ─ olemasolev olukord, põhikaart, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused ─ anda mõõtkavas M 1:500.
3.2 Planeeringuala kruntide ehitusõigus määrata järgmiselt:
3.2.1 krundi kasutamise sihtotstarve ─ korterelamu, krundil Lubja tn 2a on linnaehitusliku sobivuse korral võimalik ka ridaelamu, esimeste korruste mahus vajadusel ärimaa, üldkasutatava haljasala maa sihtotstarbega;
3.2.2 hoonete suurim lubatud arv krundil ─ määrata planeeringuga, sõltuvalt kujundatavast krundistruktuurist;
3.2.3 suurim lubatud ehitusalune pindala ─ kuni 18% krundi pindalast (rõdud ja terrassid võivad välja ulatuda);
3.2.4 suurim absoluutkõrgus ─ määrata planeeringuga;
3.2.5 anda lubatud ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.3 Planeeringuga moodustada uute hoonete baasil eraldi krundid. Detailplaneeringuga võimaldada ka suuremate, mitut hoonet hõlmavate kruntide moodustamine.
3.4 Määrata põhilised arhitektuurinõuded järgmiselt:
3.4.1 suurim lubatud korruselisus: 3;
3.4.2 arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav;
3.4.3 arvestada vähemalt 120 m² krundi pinda korteri kohta, võimalikul ridaelamu planeerimisel määrata bokside arv;
3.4.4 keelatud on algupäraseid matkivate välisviimistlusmaterjalide kasutamine, kaaluda murukatuste rajamist;
3.4.5 määrata ala hoonestamise planeeringuline reeglistik (ehitusjooned jmt), soovitavalt vastavalt lisatud hoonestuskavale;
3.4.5 munitsipaalomandis olevatele kruntidele kavandada korterelamud, mis peavad vastama energiatõhususe arvutuse alusel antava Eesti energiamärgise klassile A (hoone energiatõhususarv 80 kWh/m2a). Ülejäänud kruntidel anda nimetatud nõue soovituslikuna.
3.5 Kruntide haljastatud osa peab olema suurem, kui kõvakattega alad (parklad, juurdepääsud), 10% haljastusest peab moodustama kõrghaljastus. Kõvakattega parklad ja juurdesõiduteed kruntidel ei tohi olla asfaltkattega. Emajõe äärne alleestruktuur tuleb säilitada. Planeeringuala keskmesse näha ette haljasala. Planeeringuga anda vertikaalplaneerimise põhimõtted. Vertikaalplaneerimisega anda lahendused, kus võimalikult palju sademevett immutatakse (või taaskasutatakse) krundil.
3.6 Sõidukite parkimine tuleb lahendada krundil arvestusega iga korteri kohta 1,2 parkimiskohta ja lisaks iga 10 korteri kohta 1 külaliste parkimiseks. Parkimine lahendada võimaluse korral vastavalt hoonestuskavale hoonete vahel terrassipindade all. Planeeringuga mitte ette näha kruntidele autodega juurdepääsu Ranna tee poolselt küljelt.
3.7 Määrata Lubja tn - Marja tn silla ehitamiseks vajalik maa-ala.
3.8 Planeering kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega ja Keskkonnaametiga.
4. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
5. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada Ranna tee ja Lubja tänava piirkonna detailplaneeringu koostamise algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
6. Otsus jõustub 23. novembril 2009. a.
