EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
OTSUS |
|
Tartu
|
08. september 2009. a. nr LVK-O-0614 |
Loa andmine piirkondliku õppenõustamiskeskuse ehitustöödeks riigihanke korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, Tartu linnavara eeskirja § 7 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b :
1. Lubada linnavalitsusel korraldada riigihange Tähe 56 piirkondliku õppenõustamiskeskuse ehitustööde korraldamiseks.
2. Otsus jõustub ....... oktoobril 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine piirkondliku õppenõustamiskeskuse ehitustöödeks riigihanke korraldamiseks " juurde
Tartu Linnavalitsus otsustas 23. märtsi 2009. a korraldusega nr 303 osaleda projektis "Tartumaa avalike hariduse tugiteenuste arendamine - TAHTA"
01. aprillil 2009. a esitas haridusosakond Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele taotluse Norra ja EMP finantsmehhanismist toetuse saamiseks (välisprojekt ). Projekti dokumentidega on võimalik tutvuda ka veebilehel www.tartu.ee/tahta.
30. juulil 2009. a otsustas EASi juhtkond rahuldada haridusosakonna esitatud taotluse (EASi vastav otsus: ). Projekti üheks tegevuseks on Tähe 56 asuva endise kaupluse "Linda" I korruse ruumide rekonstrueerimine õppenõustamiskeskuseks.
Ehitustööde orienteeruv maksumus on hankija hinnangul 1,8-2,1 miljonit krooni. Sellest toetussumma ehitustöödeks on 1,55 miljonit krooni.
Ehitustööde korraldamiseks on OÜ Tartu Arhitektuuribüroo poolt koostatud põhiprojekt ja Tartu linna poolt on väljastatud ehitusluba.
Projekti ajakava järgi avatakse õppenõustamiskeskus 26. märtsil 2010. a. Projekti ajakava täitmiseks tuleb 2009. a sügisel välja kuulutada riigihange ehitaja leidmiseks ja alustada ehitustöödega. Ehitustööde teostamise peroodiks on planeeritud november 2009 - märts 2010, seega on vajalik Tartu Linnavolikogu luba hankenetluse väljakuulutamiseks ja rahaliste kohustuste võtmiseks 2010. a investeeringute eelarves.
Projekti lühikirjeldus
Projekti nimi ja number
VP-09-0028 - TAHTA - Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine
Lühikokkuvõte
Tartu linn, Tartumaa omavalitsusüksused ja Tartu Maavalitsus arendavad koostöös õppeasutusesiseseid ja -väliseid tugiteenuseid ning rajavad teise tasandi tugiteenuste osutamiseks piirkondliku õppenõustamiskeskuse.
Piirkondlike õppenõustamiskeskuste rajamise on algatanud haridus- ja teadusminister programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames. 2008. a kevadel otsustas Tartumaa Omavalitsuste Liit, et Tartumaal tuleks vastav keskus kujundada Tartu Nõustamis- ja Õpiabikeskuse baasil. Piirkondlik keskus hakkab ühiste avalike teenustena osutama teise tasandi tugiteenuseid Tartumaa lastele/noortele, vanematele ja lastega tegelevatele spetsialistidele.
Eestis teistel omavalitsusüksustel ei ole taolist keskust, mille baasil piirkondlikku õppenõustamiskeskust luua (v.a Pärnu). Teised tegelevad praegu kohaliku koordinaatori otsimisega. Pärnu õppenõustamiskeskus on aga teistsugune, kuna keskus tegeleb peamiselt esimese tasandi tugiteenuste osutamisega (ehk õppeasutusesiseste tugiteenustega).
Tartumaal loodav õppenõustamiskeskus on Eestis seega ainulaadne teise tasandi tugiteenuste keskus, mille tegevus võib olla eeskujuks ka teistele piirkondadele (maakondadele).
Kuigi haridus- ja teadusminister algatas piirkondlike keskuste loomise, ei ole vastavas programmis ette nähtud vahendeid keskusele füüsilise keskkonna loomiseks ega piirkondliku avalike teenuste osutamissüsteemi väljatöötamiseks kohapeal.
Tartu Linnavalitsus eraldas piirkondliku keskuse jaoks ruumid hoones Tähe 56 ning nendes ruumides on võimalik arendada nõustamisteenuseks sobilik keskkond.
Algatatava projekti keskmeks ongi piirkondliku keskuse rajamine, tegevuse käivitamine ja õppeasutustes harjumuse tekitamine piirkondliku keskusega koostööd teha. Täiendavalt on ette nähtud tegevused õppeasutuses laste toetamise tõhustamiseks ehk esmatasandi tugiteenuste kvaliteedi tõstmiseks.
Eesmärk ja alleesmärgid
1. Teise tasandi tugiteenuste süsteemi väljakujundamine ja arendamine
:
- piirkondliku keskuse rajamine
;
- piirkondliku keskuse tegevuse käivitamine;
- piirkondliku keskuse teenuste väljaarendamine
;
- piirkondlike koostöövormide väljatöötamine
;
- piirkondlikule keskusele tegevuseks vajaliku füüsilise keskkonna kujundamine
.
2. Esimese tasandi tugiteenuste tõhustamine:
- pedagoogide teadmiste ja oskuste arendamine
;
- pedagoogidele konsultatsioonisüsteemi rajamine piirkondliku
keskuse kaudu
;
- õppeasutuste nõustamine
;
3. Kohaliku koostöö suurendamine:
- teadmiste jagamine kooli pidaja ja lasteaia pidaja rolli täitmise kohta erinevates KOV üksustes Tartumaal
;
- suurem praktikate ühtlustumine.
4. Tulevikku suunatud arendustegevus
:
- ennetusmeetmete kava koostamine.
Tegevused
Tegevused on jagatud 7 allprojekti vahel:
I allprojekt - piirkondlikule keskusele füüsilise keskkonna loomine;
II allprojekt - lastega tegelevate spetsialistide koolitusprogramm;
III allprojekt - väliseksperdid nõustavad õppeasutusi;
IV allprojekt - keskuse rajamine ja tegevuse käivitamine;
V allprojekt - vanemate teadlikkuse tõstmine ja koostöö tõhustamine
;
VI allprojekt - kohaliku koostöö edendamine
;
VII allprojekt - võrgustiku liikmetega koostöö tugevdamine.
Tulemused
Projekti teostumisel:
1. on arenenud laste toetamise süsteem Tartumaal nii esimesel kui ka teisel tasandil, mille tulemusena:
- väheneb põhikooli õpilaste väljalangevus (seotud munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava eesmärgiga)
;
- kvalifitseeritud tööjõu osakaal kasvab
.
2. on välja kujunenud lasteaialaste toetamise süsteem ja koolieelses eas olevaid lapsi hakatakse toetama (munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava eesmärk)
;
3. on välja kujunenud pedagoogi toetav süsteem erivajadusega lapse õpetamisel;
4. on välja kujunenud vanemat hariduslikes küsimustes toetav süsteem
;
5. on loodud piirkondlik õppenõustamiskeskus (munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava eesmärk).
Eelarve
Projekti kogumaksumus 3 647 058 krooni.
Tartu linna omaosalus 547 058 krooni (summa võib muutuda sõltuvalt korraldatava ehitushanke tulemusest).
Toetus Tartu linnale 3 100 000 krooni.
Mitterahaline omafinantseering võib olla 182 352 krooni.
50% projekti kogusummast võib kasutada investeeringuks ja 50% pehmeteks tegevusteks.