EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
29. september 2009. a. nr LVK-M-0137 |
| Erakoolidele linnaeelarve eraldise andmise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel arvestades erakooliseaduse § 22 lg 4, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 4 lg 1 sätestatut.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Erakoolidele linnaeelarve eraldise andmise korras (edaspidi kord) määratakse Tartu linna eelarvest eraldise taotlemise, taotluse läbivaatamise, eraldise eraldamise ja eraldise kasutamise kohta aruandluse esitamise ning kontrolli teostamise tingimused ja kord.
(2) Käesolev kord ei reguleeri erakoolile riigieelarve eraldise eraldamist linnaeelarve kaudu.
§ 2. Terminid ja nende tähendus
(1) Erakool on erakooliseaduse alusel tegutsev kehtivat koolitusluba omav koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, lasteaed-põhikool, põhikool või gümnaasium, mille tegevus vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
(2) Linnaeelarve eraldis on linnaeelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus, mis koosneb toetatavate laste kohta ettenähtud toetuste summast üheks kalendriaastaks.
(3) Toetatav laps on koolieelses lasteasutuses tegelikult kohta kasutav või koolis õppiv õpilane, kelle elukoha andmeteks Rahvastikuregistris on Tartu linn.
(4) Toetus on ühe toetatava lapse kohta linnavalitsuse kinnitatud rahasumma.
2. peatükk
Toetuse suurus
§ 3. Toetuse suuruse määramine
(1) Erakoolile lapse kohta eraldatava toetuse suuruse määramisel lähtutakse munitsipaalõppeasutuste linnaeelarvest finantseerimisel (va riigieelarve eraldised, projektipõhised eraldised ja muud kolmandate isikute eraldised ja linnavalitsuse määratud kulud) tulenevast arvestuslikust kulust aastas ühe lapse või õpilase kohta.
(2) Kui koolieelse lasteasutuse kohta kasutava toetatava lapse ühe seadusliku esindaja elukoha andmeteks Rahvastikuregistris on Tartu linn ja erakool on kehtestanud toetatava lapse õppetasuks mitte rohkem kui 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, on toetuse suuruse määramise aluseks Tartu 6-rühmalise koolieelse munitsipaallasteasutuse linnaeelarvest (va riigi eraldised, projektipõhised eraldised, eraldised kolmandatelt isikutelt) eelarveaastas finantseeritud keskmine kulu ühe lapse kohta sõimerühmas ja lasteaiarühmas.
(3) Erivajadustega laste kohta eraldatakse erakoolile eraldis arvete alusel lähtuvalt erakooli esitatud põhjendatud arvestuslikust kulust.
(4) Toetuse suuruse määramise täpsemad alused ja toetuse suuruse kehtestab linnavalitsus.
3. peatükk
Linnaeelarve eraldise taotlemine
§ 4. Taotluse esitamise tähtaeg
Erakool esitab taotluse linnaeelarvest järgnevaks kalendriaastaks eraldise saamiseks Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale (edaspidi haridusosakond) eelneva kalendriaasta 20. septembriks.
§ 5. Taotluse andmed
(1) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) andmed taotleja kohta,
2) toetatavate laste arv,
3) linnaeelarve eraldise kasutamise sihtotstarve,
4) kinnitus erakooli tegevuse vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Taotluse vormi ja nõutavate andmete täpsema loetelu kehtestab linnavalitsus.
§ 6. Taotlusele lisatavad dokumendid
(1) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid või nende ärakirjad:
1) kehtiv koolitusluba,
2) arengukava,
3) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta,
4) toetatavate laste nimekiri,
5) käesoleva korra paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud juhul toetatavate laste seaduslike esindajate nimekiri.
(2) Korduva taotluse esitamisel lisatakse käesoleva paragrahvi 1 lõike punktides 1-2 nimetatud dokumendid, kui need on muutunud, uuenenud või uuena välja antud.
(3) Eraldise saaja esitab linnaeelarve eraldise kasutamise ajal haridusosakonnale esimesel võimalusel kõikide käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentide muudatused või uuena väljaantud dokumendid pärast dokumendi muutumist või väljaandmist.
§ 7. Toetatavate laste arvu määramine
(1) Toetatavate laste arv määratakse taotluse esitamise aasta 10. septembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud andmete alusel.
(2) Linnaeelarve eraldise kasutamise kalendriaastal vaadatakse septembrikuus toetatavate laste arv üle EHIS-sse kantud andmete alusel 10. septembri seisuga.
(3) Toetatavate laste arv ega erakoolis kohta kasutavate või õppivate õpilaste arv ei või olla suurem koolitusloal lubatud laste või õpilaste arvust.
4. peatükk
Taotluse läbivaatamine
§ 8. Taotluse läbivaatamine
(1) Haridusosakond vaatab esitatud taotluse läbi, hindab linnaeelarve eraldise eraldamise põhjendatust ning lülitab nõuetekohaselt esitatud põhjendatud taotluse alusel linnaeelarve eraldise suuruse haridusosakonna koostatavasse eelarve eelnõusse ja esitab eelarve eelnõu linnavalitsusele.
(2) Puudustega taotluse menetlemisel antakse taotluse esitajale haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras võimalus taotluse puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Kui erakool ei kõrvalda taotluses puudusi tähtaegselt, jätab haridusosakond taotluse läbi vaatamata.
§ 9. Taotluse tagasilükkamine
(1) Haridusosakond lükkab taotluse tagasi, kui:
1) erakool on jätnud esitamata varem eraldatud linnaeelarve eraldise kasutamise kohta aastaaruande või majandusaasta aruande,
2) erakool on linnaeelarve eraldise taotlemisel esitanud valeandmeid,
3) erakool on jätnud järelevalve ettekirjutused põhjendamatult täitmata või on neid eiranud,
4) erakooli tegevus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele,
5) erakoolis töötavad pedagoogid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele,
6) erakoolil on maksuvõlgnevus,
7) erakoolil puudub kehtiv koolitusluba.
(2) Taotluse tagasi lükkamisest teavitab haridusosakond erakooli kirjalikult ühe nädala jooksul tagasilükkamise otsustamisest.
5. peatükk
Eraldise eraldamine, aruandlus ja kontroll
§ 10. Eraldise eraldamise alused
(1) Linnaeelarve eraldise eraldamise aluseks on toetatavate laste arv ja toetuse suurus toetatava lapse kohta.
(2) Kinnitatud linnaeelarve jaotuses ette nähtud eraldise suurust korrigeeritakse üks kord aastas septembrikuus lähtuvalt toetatavate laste arvust.
§ 11. Eraldise eraldamise otsustamine
(1) Linnaeelarve eraldise eraldamiseks näeb rahalised vahendid ette linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel. Eelarve eelnõus on kajastatud linnaeelarve eraldise eraldamiseks vajalikud rahalised vahendid nõuetekohaste ja põhjendatud taotluste alusel.
(2) Linnaeelarve eraldise eraldamise otsustab linnavalitsus linnaeelarve jaotuse kinnitamisel.
(3) Linnaeelarve eraldise eraldamisest teavitab haridusosakond taotlejat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühe nädala jooksul pärast linnaeelarve jaotuse kinnitamist.
§ 12. Linnaeelarve eraldise kasutamise leping
(1) Haridusosakond sõlmib erakooliga linnaeelarve eraldise kasutamise lepingu kalendriaastaks ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve jaotuse kinnitamist linnavalitsuses.
(2) Linnaeelarve eraldise kasutamise lepingus lepitakse kokku vähemalt:
1) linnaeelarve eraldise kasutamise sihtotstarve,
2) linnaeelarve eraldise suurus,
3) linnaeelarve eraldise väljamaksmise ajad ja suurused,
4) linna õigused linnaeelarve eralduse sihipärase kasutamise kontrollimisel,
5) õiguskaitsevahendite rakendamine lepingu rikkumise korral.
(3) Toetuse eraldamise lepingu vormi kinnitab ja täpsemad lepingu tingimused määrab linnavalitsus.
(4) Kui erakoolis tegutsevad mitu erinevat õppeasutuse liiki (kool ja koolieelne lasteasutus), siis sõlmitakse iga õppeasutuse liigi kohta eraldi leping.
(5) Erakooliga sõlmitud lepingu järgseid Tartu linna kohustusi täidab haridusosakond, ühtlasi kontrollib haridusosakond lepingu täitmist erakooli poolt ja linnaeelarve eraldise kasutamise vastavust käesolevale korrale ja sõlmitud lepingule ning rakendab vajadusel õiguskaitsevahendeid.
§ 13. Linnaeelarve eraldise kasutamise lepingu muutmine
(1) Erakool esitab linnaeelarve eraldise kasutamise aastal 20. septembriks toetatavate laste arvu ja nimekirja. Toetatavate laste arv määratakse vastavalt käesoleva korra paragrahvi 7 lõikele 1.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esitatud toetatavate laste arv erineb linnaeelarve eraldise kasutamise lepingus kokkulepitud toetatavate laste arvust, korrigeerib haridusosakond vastavaks kalendriaastaks lepingus kokku lepitud linnaeelarve eraldise suurust alates 01. septembrist ning vajadusel vähendab või suurendab linnaeelarve eraldise suurust.
(3) Linnaeelarve eraldise kasutamise lepingu ühepoolsest muutmisest teavitab haridusosakond oktoobrikuu jooksul erakooli kirjalikult.
§ 14. Aruandlus
(1) Erakool esitab haridusosakonnale kinnitatud aastaaruande linnaeelarve eraldise kasutamise kohta linnaeelarve eraldise kasutamisele järgneval kalendriaastal 31. jaanuariks.
(2) Linnaeelarve eraldise kasutamise nõutele vastavuse kontrollimiseks on haridusosakonnal õigus nõuda erakoolilt eraldise kasutamise ajal ja pärast seda täiendavaid andmeid eraldise kasutamise kohta, kuludokumentide ärakirju, seletusi, vahearuandeid ja tutvuda erakooli dokumentidega ning teha erakoolis kohapeal paikvaatlust eelnevalt kokkulepitud ajal.
(3) Aastaaruande vormi kinnitab ja linnaeelarve eraldise kasutamise kohta aastaaruandes nõutavate andmete koosseisu määrab linnavalitsus.
(4) Erakool esitab haridusosakonnale linnaeelarve eraldise kasutamise ajaga kattunud majandusaasta kohta kinnitatud majandusaasta aruande ühe kuu jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.
(5) Erakool on kohustatud viivitamatult teavitama haridusosakonda riiklikku järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest.
§ 15. Linnaeelarve eraldise tagasinõudmine
(1) Haridusosakonnal on õigus nõuda linnaeelarve eraldis tagasi ja peatada eraldise väljamaksmine, kui:
1) eraldist ei kasutata sihtotstarbeliselt,
2) eraldise taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(2) Haridusosakonnal on õigus nõuda linnaeelarve eraldis osaliselt tagasi ja peatada eraldise väljamaksmine, kui:
1) erakool on oma tegevuse lõpetanud enne selle eelarveaasta lõppu, milleks linnaeelarve eraldis eraldati,
2) toetatav laps on erakooli õpilaste nimekirjast väljaarvatud või ei kasuta kohta koolieelses lasteasutuses,
3) riikliku järelevalve ettekirjutus on jäetud põhjendamatult täitmata või seda on eiratud,
4) koolitusluba tühistatakse,
5) erakooli tegevus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele.
(3) Linnaeelarve eraldise osalisel tagasinõudmisel jääb erakooli kasutada eraldis, mida oli erakoolil õigus kasutada enne käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud asjaolu esinemist.
(4) Linnaeelarve eraldise tagasinõudmisel vähendatakse võimaluse korral tagasinõutava summa võrra kokkulepitud linnaeelarve eraldise suurust ja tehakse tasaarveldus eraldise väljamaksmisel.
(5) Täiendavad linnaeelarve eraldise tagasinõudmise alused kehtestab vajadusel linnavalitsus.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 16. Korra rakendamine
Käesoleva korra rakendamiseks võib linnavalitsus kehtestada erakoolidele linnaeelarvest eraldise andmise täpsema korra.
§ 17. Korra jõustumine
(1) Tartu Linnavolikogu 13. veebruari 2003. a määrus nr 20 „Tartu linnas tegutsevatele erakoolidele toetuse andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 01. jaanuaril 2010. a.
Tartu Linnavolikogu kehtestas 13. veebruaril 2003. a määrusega nr 20 Tartu linnas tegutsevatele erakoolidele toetuse andmise korra. Nimetatud ajast on möödunud juba 6 aastat. Määrus on normitehniliselt vananenud.
Teisalt on määruse rakendamise käigus selgunud mitmeid probleeme, mida on võimalik uue määrusega lahendada.
Praegu kehtiv määrus sätestab Tartu linnas tegutsevate erakoolide toetamise, tegelikult õpib Tartu linnas elavaid lapsi ka teistes Eesti asulates tegutsevates erakoolides, nt Põlvamaal. Nende arv ei ole suur, kuid kuna tegemist on Tartu linna elanikega, siis on mõistlik ka neid toetada samadel alustel teiste Tartu linnas elavate lastega. Toetuse eraldamine ei peaks olema seotud erakooli tegutsemise kohaga.
Eraldi küsimuse on tekitanud erivajadustega lastele mõeldud erakoolis õppiva lapse toetamine. Erivajadustega laste koolide ülalpidamine on kallim ja seega ei mahuks eraldatav toetus kuidagi tavapärase toetuse suuruse piiridesse. Samuti on selline kulu kooliti väga erinev. Kõik sõltub laste erivajadustest jne. Kuna erivajadusega lapsi ei ole erakoolides palju, oleks erivajadustega laste kohta toetuse eraldamisel mõistlik lähtuda kooli tegelikest kuludest ja individuaalsest kokkuleppest kooliga ning välistada erivajadustega lapse kohta toetuse eraldamine tavapärasel viisil.
Uue põhimõttena on sisse toodud võimalus, et eralasteaed võib saada samaväärse eraldise nagu Tartu linna munitsipaallasteasutus. Selleks peavad olema lapse ja ühe vanema andmeteks Rahvastikuregistris Tartu linn ja eralasteaias kehtestatud õppetasu ei tohiks olla suurem kui 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, on eralasteaial võimalik saada toetust samas mahus, mille eraldab Tartu linn 6-rühmalisele lasteasutusele keskmiselt ühe lapse kohta.
Uus on ka põhimõte, et linnavalitsus kehtestab igaks kalendriaastaks lapse kohta eraldatava toetuse suuruse vastavalt eelarvelistele võimalustele või eelnimetatud alusel.
Eelnõus on olulisel määral muudetud sõnastust. Kuna varasemalt kasutati sõna "toetus" kahes tähenduses, siis eelnõus on võetud uue terminina kasutusele "linnaeelarve eraldis". Toetus on summa, mille linn eraldab erakoolile lapse kohta. Linnaeelarve eraldis on ühel kalendriaastal kõik eraldatavad toetused kokku, st kõikide laste kohta eraldatavad toetused kokku.
Eraldi on välja toodud juba eelnevalt kehtinud põhimõte, et käesolev kord ei reguleeri riigieelarve eraldise andmist erakoolidele. Riigieelarve eraldis antakse erakoolidele riigieelarve ja vastavate õigusaktide alusel ning see ei vaja dubleerimist.
Praegu kehtivas korras ei ole lahti kirjutatud terminite tähendusi. Uues eelnõus on need lahti kirjutatud ja kasutusele on võetud osaliselt uued terminid, nt toetatav isik. Kuna lapse kohta toetuse eraldamise eelduseks on siiski asjaolu, et lapse elukoht on Tartu linnas, siis on oluline juba korra alguses seada üldiseks eelduseks, et toetatav isik saab olla ainult Tartu linnas elav isik.
Varasemaks on tõstetud eraldise taotluse esitamise tähtaeg. Praegu kehtivas korras on see 1. oktoober. Kuid kuna eelarvet tehakse enne 1. oktoobrit, peaksid erakoolid oma taotlused varem esitama, et nendega saaks arvestada eelarve menetlemisel.
Andmed esitatakse 10. septembri seisuga.
Lapse kohta toetuse eraldamine ei ole linna jaoks kohustuslik. Linn teeb seda vabatahtlikult. Kuid siiski peab toetuse taotleja arvestama asjaoluga, et linn saab lähtuda ikkagi kinnitatud eelarvest ja et üldjuhul kajastatakse eelarves kulusid, mida eelarve menetlemise ajal teatakse.
Seepärast on erakooli jaoks oluline kooli tegevuse käivitamisel silmas pidada toetuse taotlemise aegu. Nt kui käivitatakse uus erakool, tuleks esitada taotlus juba käivitamisele eelneva aasta 20. septembriks. Kooli tegevuse käivitamine on aega nõudev protsess ja seepärast tuleb seda pikalt ette planeerida ja seetõttu peaks olema erakooli pidajal võimalik oma soovidest teavitada linna juba aasta ette. Eeldatakse ju ikkagi, et erakool alustab tegevust 1.septembril.
Kui erakooli pidaja Tartu linna oma soovidest tähtaegselt ei teavita, tuleb tal leppida asjaoluga, et toetus eraldatakse alles uuest kalendriaastast ehk 01.09.-31.12. ta toetust ei saa. Kuna toetuse andmine on vabatahtlik, kuid linn siiski tahab toetada ka erakoole, siis on igati mõistlik, et erakoolid toetuse nimel esitavad andmeid vastavalt linna vajadustele.
Eraldi on uudselt käsitletud toetatavate isikute arvu määramist ja uudne on põhimõte, et üks kord aastas (septembrikuus) korrigeeritakse aastaks eraldatud toetust. Kuna septembris algab uus õppeaasta ja toimuvad muudatused laste/õpilaste arvudes, siis on mõistlik septembris vaadata üle toetatavate isikute arv ning vajadusel linnaeelarve eraldist suurendada või vähendada. Selleks nähakse ette võimalus lepingut ühepoolselt muuta.
Eraldise osalise tagasinõudmise ainsaks uueks aluseks on asjaolu, et laps lahkus lasteaiast või koolist. Kui selgub, et keegi on lahkunud ja asemele ei ole last tulnud, siis on linnal õigus selle lapse osas eraldatud toetus tagasi nõuda.
Anne Juhkam koostas ülevaate 2010. a eelnõu alusel tulevase eralasteaiale eraldatava eraldise kohta, kui § 3 lg 2 tingimused on täidetud.
