EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
06. oktoober 2009. a. nr LV-IP-0311 |
| Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Maamaksust vabastamise summa suuruse kehtestamine 2010. aastaks" esitamine | |
| KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse eelnõu "Maamaksust vabastamise summa suuruse kehtestamine 2010. aastaks";
2. määrata volikogus ettekandjaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven; |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0311 juurde
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, maamaksuseaduse § 11 lg 2, lg 21 ja Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2004. a määruse nr 83 "Maamaksust vabastamise kord" punkti 3 alusel.
§ 1. Kehtestada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajale 2010. aastal Tartu linnas tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 3000 m² ulatuses maamaksust vabastamise summa suuruseks ühe maksuvabastuse saaja kohta kuni ....... krooni.
§ 2. Kehtestada represseeritule 2010. aastal Tartu linnas tema kasutuses olevalt elamumaalt maamaksust vabastamise summa suuruseks ühe maksuvabastuse saaja kohta kuni ....... krooni.
§ 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Maamaksust vabastamise summa suuruse kehtestamine 2010. aastaks" esitamine " juurde
- Maamaksuseaduse § 11 lõike 2 alusel võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajat tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 3000 m² ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.
Sama seaduse § 11 lõike 21 alusel võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust ka represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsiooniržiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.
Alates 2. juulist 2009. a lisandus maamaksuseaduses § 11 lõige 22. Nimetatud lõike alusel võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust ka maa omaniku või maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 3000 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Siin kehtib samuti tingimus, et omanik ei tohi saada kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Maamaksuseaduse järgi nn kodu omaniku maamaksust vabastamine eeldab vastava avalduse esitamist. Riigi poolt ei kompenseerita saamata jäävat tulu ning omanike maamaksuvabastus vähendaks veelgi linna tulubaasi.
Hetkel saavad Tartu linnas maamaksusoodustust pensionärid ja represseeritud. Kodu omanikule maamaksuvabastust ei rakendata. Teisest küljest vaadatuna paljud kodu omanikud juba saavad pensionärina või represseerituna maamaksu soodustust.
Maamaksuseaduse § 11 lõike 3 järgi vaatab maksuvabastuse taotluse isiku kirjaliku avalduse alusel läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras.
Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2004. aasta määrusega nr 83 kehtestati maamaksust vabastamise kord, mille punkti 3 alusel kehtestab linnavolikogu pensioni saajate ja represseeritute maksuvabastuse summa suuruse igal aastal enne järgneva aasta linna eelarve vastuvõtmist. Alates 2002. aastast on volikogu poolt kehtestatud maamaksust vabastuse summa suuruseks olnud 400 krooni ühe maksuvabastuse saaja kohta. Nimetatud summa suurus kehtis kuni 2004. aasta lõpuni ainult pensionisaajatele.
Maamaksuseadus näeb pensionisaajatele ette ka piirangu linnas 3000 m², mis tähendab, et üle 3000 m² pindala osas ei saa soodustust anda.
Näide. Pensionisaaja maksuvabastuse summaks on volikogu poolt kehtestatud 500 kr; vabastuse saajale kuuluva kogu krundi või krundi mõttelise osa suurus on 3200 m² ning krunt asub piirkonnas, kus maa väärtuseks on 15 kr/m² ja maksumääraks on 1% maksustamishinnast. Maksuvabastuse saamise arvutamine toimub jägmiselt:
Aastane maamaks on 480 kr (3200 m² * 15 kr/m² = 48 000 kr, millest võetakse 1%);
Kuna soodustust saab anda kuni 3000 m² ulatuses, siis arvutatakse 3000 m² maamaks, milleks on 450 kr (3000 m² * 15 kr/m² = 45 000 kr, millest võetakse 1%). Seega saab antud näites isik maamaksuvabastust mitte 480 kr, vaid 450 kr ning 30 kr tuleb tal maamaksu tasuda.
Tavaliselt tuleb odavama maksustamishinnaga piirkonnas arvestada maamaksuseadusest tuleneva 3000 m² piiranguga (muidugi juhul, kui vabastuse saajale kuuluva osasuuruse pind on üle 3000 m²) ja kallima maksustamishinnaga piirkondades tuleb arvestada volikogu poolt kehtestatud suurima maksuvabastuse summaga.
Represseeritute puhul maamaksuseadus 3000 m² piirangut ei sea. Seega represseeritute puhul arvestatakse maamaksu vabastuse andmisel piiranguna ainult volikogu poolt kehtestatud suurimat maamaksuvabastuse summat (välja arvatud juhul, kui volikogu otsustab represseeritud täielikult maamaksust vabastada).
Käesoleval aastal on maamaksu soodustust saanud 7960 pensioni saajast või represseeritud isikust kinnis- või vallasvaraomanikku (rahaliselt ligikaudu 1,22 miljonit krooni). Vastavalt maamaksust vabastamise korra punktile 5 saab maksuvabastuse saamiseks järgnevate aastate eest esitada vormikohase avalduse hiljemalt maksustamisaasta 20. jaanuariks. Varasematel aastatel avalduse esitanud isikud uut avaldust esitama ei pea.
Seisuga 09.10.2009 on uusi avaldusi laekunud 120. Nende hulgas on 9 avaldust esitanud represseeritud isikud. Kuna järgmise aasta 20. jaanuarini on veel võimalik maamaksu soodustuse avaldusi esitada, siis ei ole praegu võimalik täpset maamaksu soodustust saavate isikute arvu ja summat järgmise aasta kohta öelda. Varasemaid aastaid silmas pidades tuleb tõdeda, et rohkem hakkab maamaksu soodustuse taotlusi laekuma tähtaja lähenedes.
Tõenäoliselt laekub tähtajaks veel mitusada avaldust. Seega võib prognoosida, et 2010. aastal saab maamaksust täielikult või osaliselt vabastust ligikaudu 8500 pensionisaajast ja represseeritud isikust krundi omanikku.
Alljärgnevates tabelites on toodud prognoosid erinevate maksumäärade ja maksuvabastuse summa suuruste korral maamaksust linnale laekumata jäävad summad pensioni saajatel ja represseeritutel.
Tabel 2. Pensionisaajad. Prognoos linnal saamata jääv summa erinevate maksumäärade ja pensionäride maksuvabastuse summa suuruse korral.
Maksumäär | 1,0% | 1,1% | 1,2% | 1,3% |
| Maksuvabastuse summa suurused: |  | milj | kr | |
| 400 kr | 1,34 | 1,40 | 1,46 | 1,51 |
| 500 kr | 1,48 | 1,56 | 1,63 | 1,70 |
| 600 kr | 1,59 | 1,68 | 1,77 | 1,86 |
Tabel 3. Represseeritud. Prognoos linnal saamata jääv summa erinevate maksumäärade ja represseeritute maksuvabastuse summa suuruse korral.
Maksumäär | 1,0% | 1,1% | 1,2% | 1,5% |
| Maksuvabastuse summa suurused: | | milj | kr | |
| 400 kr | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 |
| 500 kr | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,06 |
| 600 kr | 0,05 | 0,06 | 0,06 | 0,06 |
| 700 kr | 0,06 | 0,06 | 0,06 | 0,07 |
| täielik vabastus | 0,14 | 0,15 | 0,17 | 0,20 |