EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
21. september 2009. a. nr LV-IP-0289 |
| Tartu Linnavolikogule asutuse asutamisettepaneku tegemine ja otsuse "Hariduse Tugiteenuste Keskuse asutamine ja põhimääruse kinnitamine" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Boris Goldmani ettekannet |
| OTSUSTATI: |
lähtudes Tartu linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra punktidest 2.1. ja 2.3. teha linnavolikogule ettepanek asutada munitsipaalasutus Hariduse Tugiteenuste Keskus;
2. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse “Hariduse Tugiteenuste Keskuse asutamine ja põhimääruse kinnitamine” eelnõu;
3. määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Jüri Sasi. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0289 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2 ning Tartu Linnavolikogu 02. detsembri 1999. a määrusega nr 8 kehtestatud "Tartu linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra" punkti 2.1. ning arvestades Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2008-2013 arengueesmärkidega ning haridus- ja teadusministri 03. juuli 2008. a käskkirjaga nr 840 "Programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" kinnitamine ja programmi elluviija volituste andmine", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Asutada 01. jaanuarist 2010. a Hariduse Tugiteenuste Keskus.
2. Kinnitada Hariduse Tugiteenuste Keskuse põhimäärus vastavalt lisale.
3. Otsus jõustub . oktoobril 2009. a.
| Lisa | |
| Tartu Linnavalitsuse | |
| istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr LV-IP-0289 juurde | |
|
Tartu Linnavolikogu oktoobri 2009. a
otsuse nr juurde Hariduse Tugiteenuste Keskuse põhimäärus 1. peatükk Üldsätted § 1. Nimetus Asutuse nimetus on Hariduse Tugiteenuste Keskus (edaspidi keskus). § 2. Haldusala ja õiguslik seisund (1) Keskus on Tartu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsuse) hallatav õppenõustamiskeskus, kes tegutseb Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) haldusalas. (2) Keskus lähtub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, seadustest ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest. § 3. Asukoht Keskus asub Tartu linnas. § 4. Lahtioleku aeg Keskus tegutseb aastaringselt. Keskuse lahtioleku aja kehtestab linnavalitsus. § 5. Pitsat ja sümboolika (1) Keskusel on oma nimetuse ja Tartu linna vapi kujutisega pitsat (2) Keskusel on oma sümboolika ja oma sümboolikaga dokumendiplangid. § 6. Asjaajamine (1) Keskuse asjaajamiskeel on eesti keel. (2) Keskuse asjaajamist korraldatakse vastavalt linnavalitsuse kehtestatud korrale. § 7. Eelarve ja pangakonto (1) Keskusel on oma eelarve Tartu linna eelarve osana. (2) Keskus kasutab haridusosakonna pangakontosid. § 8. Aruandekohustuslikkus Keskus on aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes haridusosakonna kaudu suunab ja korraldab tema tegevust. 2. peatükk Tegevuse eesmärgid ja ülesanded § 9. Keskuse tegevusvaldkond Keskus osutab tugiteenuseid noortele (kuni 26-aastased isikud), nende vanematele (noore koduse kasvatamisega tegelevatele isikutele) ja noortega tegelevatele spetsialistidele (õppeasutuste, noorsootööasutuste töötajad, noortega tegelevate organisatsioonide liikmed ja töötajad, tervishoiutöötajad). § 10. Tegevuse eesmärgid Keskuse tegevuse eesmärkideks on: 1) toetada noore arengut; 2) tagada erinevate teavitamis- ja nõustamisteenuste kättesaadavus ühest asutusest; 3) ühendada noortega tegelevaid eri valdkondade spetsialiste; 4) vähendada noorte arvu, kes jäävad põhihariduseta või tööalase kvalifikatsioonita; 5) olla toeks vanematele ja perekondadele laste kasvatamisel; 6) olla toeks spetsialistidele noortega tegelemisel; 7) täiendada noorte, vanemate ja spetsialistide kasvatustöö-, õppetöö- ja tervisealaseid teadmisi; 8) tõsta laste ja nende vanemate teadlikkust karjääri ja toimetulekut puudutavate otsuste tegemisel; 9) olla toeks muukeelsetele noortele kohanemisel Eesti haridussüsteemis; 10) olla noorele toeks vajaliku rehabilitatsiooniteenuse saamisel. § 11. Keskuse ülesanded (1) Keskuse ülesanneteks noorte tugiteenuste valdkonnas on: 1) võimaldada noortele õppeasutusevälist õpiabi, eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist (õppenõustamist); 2) suunata noortele osutatavat õppeasutusesisest ja –välist õppenõustamisalast tegevust; 3) koostada noortele käitumise tugikavasid; 4) koostada noortele individuaalseid õppekavasid ja jõukohast õppevara; 5) korraldada koduõppe läbiviimist; 6) toetada koduõppel viibivaid noori; 7) võimaldada noortele psühhiaatrilisi uuringuid ja nõustamist; 8) luua noortele juurdepääs karjäärinõustamisteenusele ning teavitada noori tasemekoolituse ja huvihariduse võimalustest; 9) koguda ja vahendada noorteinfot; 10) pakkuda muukeelsetele noortele tegevusi kohanemise toetamiseks Eesti haridussüsteemiga; 11) suunata ja koordineerida tervisealast ennetustööd noortele ja terviseedendusalast koostööd; 12) korraldada noortele suunatud üritusi; 13) koostada noortele rehabilitatsiooniplaane ja võimaldada rehabilitatsiooniteenust; 14) võimaldada noortele pikapäevarühma teenust; 15) soovitada ja leida noortele sobivaid õppevorme ja õppekavasid. (2) Keskuse ülesanneteks vanemate tugiteenuste valdkonnas on: 1) nõustada vanemaid ja perekondi noortega tegelemisel või iseendaga toimetulemisel; 2) võimaldada perenõustamist; 3) vahendada vanematele sotsiaalteenustealast teavet; 4) vahendada vanematele noorte huvihariduse ja tasemekoolituse alast teavet; 5) vahendada vanematele teavet erivajadustega noorte õppimisvõimaluste ja tugiteenuste kohta; 6) nõustada vanemaid õppekavade ja õppevormide alaselt; 7) nõustada muukeelseid vanemaid laste toetamisel Eesti haridussüsteemiga kohanemisel; 8) soovitada vanemale lapsega tegelemiseks vajalikku kirjandust; 9) teavitada vanemaid nende õigustest; 10) võimaldada vanematele huvitegevusi keskuses viibimise ajal; 11) koguda koduõpetajate andmeid ja vahendada neid vanematele; 12) koguda lapsehoidjate andmeid ja vahendada neid vanematele. (3) Keskuse ülesanneteks noortega tegelevate spetsialistide tugiteenuste valdkonnas on: 1) koondada psühholoogilist ja pedagoogilist oskusteavet ja jagada seda noortega tegelevatele spetsialistidele; 2) osutada noortega tegelevatele spetsialistidele psühholoogilist ja pedagoogilist nõustamist; 3) juhendada spetsialiste noortega tegelemisel; 4) juhendada spetsialiste käitumise tugikavade koostamisel; 5) nõustada õppeasutusi, noorsootööasutusi ja hoolekandeasutusi erivajadusega noortega tegelemisel ning nende individuaalsuse arvestamisel; 6) nõustada noortega tegelevaid spetsialiste individuaalsete õppekavade koostamisel ja koduõppe korraldamisel ning jõukohase õppevara koostamisel; 7) nõustada õppeasutusi eestikeelsele õppele üleminekul; 8) teavitada noortega tegelevaid spetsialiste terviseedendamise alaselt ja arendada terviseedendamise alast tööd noortega tegelevates asutustes; 9) koordineerida noortega tegelevate spetsialistide enesetäiendamist ja pakkuda neile enesetäiendamise võimalusi; 10) koordineerida ja suunata pedagoogide koostööd ja ühistegevust ning pakkuda noortega tegelevatele spetsialistidele võimalusi koostöö tegemiseks; 11) koordineerida erialakirjanduse soetamist õppeasutustes ning koguda teavet erialakirjanduse kohta; 12) koordineerida õppeasutuste kovisiooni süsteemi; 13) koordineerida erinevate noortega tegelevate spetsialistide vahelist koostööd ja teha noorele tugiteenuste osutamisel koostööd noorega igapäevaselt tegelevate spetsialistidega; 14) osaleda koostöös ülikoolidega üliõpilaste väljaõpetamisel; 15) koordineerida rehabilitatsiooniteenuste osutajate omavahelist koostööd; 16) osaleda Eestis haridussüsteemi, tugiteenuste süsteemi, noorsootöö arendamisel ning noortele vajalike teenuste väljaarendamisel. § 12. Ülesannete täitmise viisid Oma ülesannete täitmiseks keskus: 1) viib läbi individuaal- ja grupinõustamist; 2) annab nõu kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja telefoni teel; 3) korraldab teabepäevi, seminare ja koolitusi; 4) koostab juhendeid, teavikuid, käsiraamatuid, infovoldikuid, kogumikke ja muid teoseid; 5) peab Internetis kodulehekülge - portaali; 6) viib läbi uuringuid ja küsitlusi, koostab analüüse; 7) teeb ekspertiise; 8) viib läbi töönõustamist; 9) kirjutab ja viib ellu projekte; 10) korraldab projektikonkursse noortele; 11) teeb rahvusvahelist koostööd. 3. peatükk Keskuse juhtimine § 13. Keskuse juhataja (1) Keskust juhib juhataja. Juhataja vastutab keskuse üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase, sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest, samuti vastutab juhataja keskusele kasutada antud linnavara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest. (2) Keskuse juhataja tagab keskuse tulemusliku ja häireteta töö ning keskuse kodukorra ja töösisekorra täitmise, juhib keskuse tegevusi koostöös keskuse organite (üldkogu, kolleegium), linnavalitsuse ja selle struktuuriüksustega. (3) Keskuse juhataja ametikoha täitmiseks korraldab linnavalitsuse avaliku konkursi. Avaliku konkursi korraldamisel lähtutakse linnavalitsuse kinnitatud munitsipaalõppeasutuste juhtide ametikoha täitmiseks konkursside korraldamise põhimõtetest. (4) Linnavalitsus kinnitab ametisse, vabastab ametist keskuse juhataja ja määrab tema palgamäära. Keskuse juhatajaga sõlmib, muudab, lõpetab ja ütleb töölepingu üles ning võtab vastutusele töölepingu rikkumise eest haridusosakonna juhataja. § 14. Keskuse juhataja ülesanded (1) Keskuse juhataja: 1) esindab keskust ja teeb oma pädevuse piires Tartu linna nimel tehinguid, mis on suunatud käesoleva põhimääruses, muudes õigus- ja haldusaktides, töölepingus sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhib keskuse tegevust ja korraldab keskusele pandud ülesannete täitmist ning vastutab nende täitmise ja keskuse organisatsioonilise funktsioneerimise eest; 3) vastutab keskuse tegevuse strateegilise planeerimise ja mainekujundamise eest; 4) korraldab keskuse töötajate tööd, määrab töötajate vajaduse, jagab töötajate vahel tööülesandeid ja –kohustusi; 5) määrab töötajate koosseisu ja esitab selle haridusosakonna kaudu linnavalitsusele kinnitamiseks; 6) sõlmib, muudab, lõpetab ja ütleb üles töölepingud töötajatega, võtab töötajaid vastutusele töölepingu rikkumise eest; 7) kinnitab keskuse töötajate puhkuste ajakava, vormistab töölähetused ja korraldab töötajate täiendkoolitust; 8) kinnitab keskuse teenuste nimekirja, teenuste kirjeldused, teenuste elluviimise tegevusplaanid ja teenuste osutamise juhised; 9) kinnitab keskuse kodukorra, töösisekorra ja muud keskuse tegevust reguleerivad dokumendid; 10) korraldab keskuse arengukava koostamise ja linnavalitsusele kinnitamiseks esitamise; 11) korraldab linnaeelarvest või riigieelarvest rahastamata teenuste hindade kujundamise ning esitab hinnakirja kinnitamiseks linnavalitsuse kehtestatud korras; 12) tagab üldkogu ja kolleegiumi seaduslike otsuste täitmise; 13) tagab linnavalitsuse ja haridusosakonna haldusaktide täitmise; 14) esitab linnavalitsusele haridusosakonna kaudu õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava keskuse eelarve eelnõu; 15) otsustab keskuse eelarvesse eraldatud vahendite kasutamise, tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise, vastutab eelarve sihipärase täitmise eest; 16) vastutab keskuse valdusesse antud linnavara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest, korraldab linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktidele; 17) rakendab abinõusid keskuse tehniliste vahendite arenguks, töötingimuste aja- ja nõuetekohastamiseks ning töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks; 18) tagab asjaajamiskorra, kodukorra, töösisekorra, infosüsteemi kasutamise kodukorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja muude töökorralduslike aktide täitmise; 19) annab linnavalitsusele aru keskuse tegevusest; 20) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 21) esitab keskuse tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente haridusosakonnale; 22) vastutab oma tööülesannete ja –kohustuste õigeaegse, täpse ja õiguspärase täitmise eest; 23) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (2) Oma ülesannete täitmiseks keskuse juhataja: 1) kogub ja analüüsib andmeid; 2) moodustab ajutisi või alalisi töögruppe, komisjone, töörühmi jms; 3) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel välja käskkirju; 4) annab keskuse tegevuse korraldamiseks suulisi ja kirjalikke juhiseid; 5) allkirjastab keskuse dokumente ja linna nimel sõlmitavaid lepinguid; 6) annab keskuse nimel kooskõlastusi kooskõlastamiseks saadetud dokumentidele; 7) viib läbi hankeid. 4. peatükk Keskuse organid ja nende tegevuse alused § 15. Keskuse organid Keskuse organid on üldkogu ja kolleegium, mis moodustatakse keskuse tegevuse paremaks korraldamiseks ja arengu tagamiseks. § 16. Keskuse üldkogu (1) Üldkogu: 1) arutab läbi ja kooskõlastab keskuste teenuste nimekirja, teenuste kirjeldused, teenuste elluviimise tegevusplaanid ja teenuste osutamise juhised; 2) arutab läbi ja kooskõlastab keskuse kodukorra; 3) arutab läbi ja kooskõlastab keskuse töösisekorra; 4) arutab iga aasta septembrikuus läbi keskuse töötajate enesetäiendamise prioriteedid; 5) arutab iga aasta septembrikuus läbi ja kooskõlastab noortega tegelevatele spetsialistidele korraldavate teabepäevade ja koolituste kava; 6) arutab läbi ja kooskõlastab koolituste õppeplaanid; 7) arutab läbi ja kooskõlastab keskuse arengukava eelnõu; 8) arutab läbi rahastamiseks esitatavad projektid; 9) arutab läbi õpperühmade avamise; 10) osaleb noortele suunatud tegevuste määramisel; 11) teeb ettepanekuid mainekujundamiseks ja kodulehekülje täiendamiseks; 12) arutab muid küsimusi, mis eeldavad keskuse töötajate kaasatust. (2) Keskuse üldkogusse kuuluvad kõik keskuse töötajad. (3) Keskuse üldkogu käib koos vähemalt üks kord kuus. Üldkogu koosolekut juhib keskuse juhataja, kes vastutab üldkogu kokkukutsumise eest. Üldkogu otsused protokollitakse. (4) Üldkogu tegutsemise korra kehtestab üldkogu häälteenamusega. § 17. Keskuse kolleegium (1) Kolleegium: 1) arutab läbi ja kooskõlastab põhimääruse muutmise eelnõu; 2) arutab läbi ja kooskõlastab arengukava eelnõu; 3) arutab läbi ja kooskõlastab teenuste nimekirja, teenus kirjeldused, teenuste elluviimise tegevusplaanid ja teenuste osutamise juhised; 4) arutab läbi ja kooskõlastab teenuste hinnad; 5) arutab läbi ja kooskõlastab keskuse eelarve eelnõu ja majandusaasta aruande eelõu; 6) teeb ettepanekuid keskuse välise koostöö korraldamiseks; 7) teeb ettepanekuid mainekujundamiseks ja kodulehekülje täiendamiseks; 8) kuulab keskuse juhataja aruandeid keskuse tegevuse seisust ning nõustab tegevuse käigus esilekerkinud probleemide lahendamisel; 9) kinnitab aruandluseks vajalikud plangid ja andmekogud; 10) arutab muid küsimusi. (2) Keskuse kolleegium on 5-9-liikmeline. Keskuse kolleegiumi koosseisu kinnitab linnavalitsus. Keskuse kolleegiumi koosseisu võivad kuuluda: 1) linnavalitsuse esindaja(d); 2) Tartu Maavalitsuse esindaja(d); 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja(d); 4) Tartumaa Omavalitsuste Liidu esindaja(d); 5) õppeasutsute esindaja(d); 6) nõustamisteenuste osutajate esindaja(d); 7) keskuse juhataja. (3) Keskuse kolleegium käib koos vähemalt üks kord perioodil august-detsember ja vähemalt üks kord perioodil jaanuar-juuni. Keskuse kolleegiumi juhib liikmete poolt valitud isik. Keskuse kolleegiumi kokkukutsumise eest vastutab keskuse juhataja. Kolleegiumi otsused protokollitakse. (4) Kolleegiumi tegutsemise korra kehtestab kolleegium häälteenamusega. 5. peatükk Keskuse tegevuse alused § 18. Keskuse tegevuspõhimõtted (1) Keskus on avatud igale noorele, vanemale ja noorega tegelevale spetsialistile. Neil on õigus siseneda lahtioleku aegadel keskuse ruumidesse ning küsida teavet ja soovitusi ning kokku leppida aeg individuaalseks või grupitegevuseks. (2) Keskuses viibivad isikud võivad kasutada avatud ruumiosas üldiseks kasutamiseks ettenähtud arvuteid haridussüsteemiga seotud e-keskkondade külastamiseks (avalik Internetipunkt). (3) Keskuse töötajad suhtuvad diskreetselt keskuses viibivatesse isikutesse ning abistavad neid igakülgselt. (4) Keskus tagab isikuandmete ja privaatsuse kaitse. (5) Täpsemad käitumisjuhised määratakse keskuse kodukorras. § 19. Allkeskused (1) Keskus korraldab oma tegevust nelja sihtgrupipõhise allkeskuse kaudu: 1) Noortenõukeskus; 2) Vanemate tugikeskus; 3) Kompetentsikeskus; 4) Rehabilitatsioonikeskus. (2) Noortenõukeskuse kaudu osutab keskus käesoleva põhimääruse § 11 lõikes 1 nimetatud noortele suunatud tugiteenuseid. (3) Vanemate tugikeskuse kaudu osutab keskus käesoleva põhimääruse § 11 lõikes 2 nimetatud vanematele suunatud tugiteenuseid. (4) Kompetentsikeskuse kaudu osutab keskus käesoleva põhimääruse § 11 lõikes 3 nimetatud noortega tegelevatele spetsialistidele suunatud tugiteenuseid. (5) Rehabilitatsioonikeskuse kaudu osutab keskus käesoleva põhimääruse § 11 lõikes 1 nimetatud noortele suunatud rehabilitatsiooniteenuseid. § 20. Keskuse arengukava (1) Keskusel on arengukava (sh tegevuskava), mis on keskuse tegevuse planeerimise ja arendamise alusdokument. (2) Keskuse arengukava kinnitatakse Tartu linna põhimääruses sätestatud korras. § 21. Teenuste nimekiri (1) Keskusel on kinnitatud teenuste nimekiri, kus on loetletud kõik keskuse tegevused terviklikkuse põhimõttel teenuste grupiti. (2) Nimekirjas loetletud teenuste sisu on kirjeldatud teenuse kirjelduses ja teenuse tegevusplaanis. (3) Teenuse osutamisel lähtutakse teenuse osutamise juhisest. § 22. Projektid (1) Keskus koostab oma tegevuste elluviimiseks projekte, mille rahastamiseks esitatakse taotlusi erinevatele rahaeraldamisega tegelevatele üksustele. (2) Keskus avaldab projektide kohta teabe koduleheküljel ning viib neid ellu projektis kirjeldatud tegevuskava alusel. § 23. Teabepäevad, seminarid ja koolitused (1) Keskus korraldab teabepäevi, seminare ja koolitusi vastava kava alusel või erakorraliselt kavaväliselt. (2) Õigusaktides ettenähtud juhul on keskus kohustatud taotlema koolitusluba koolituse läbiviimiseks. Sellisel juhul on koolitusel õppeplaan, mille kinnitab keskuse juhataja. § 24. Avalikkuse teavitamine Keskus teavitab avalikkust oma tegevustest ning vastuvõetud otsustest Internetis asuva kodulehekülje kaudu. § 25. Aruandlus Keskus peab arvestust kõikide läbiviidud tegevuste kohta kolleegiumi kinnitatud korras paberkandjal või elektroonilises andmekogus. 6. peatükk Keskuse personal § 26. Keskuse töötajad (1) Keskuse töötajate koosseisu määrab keskuse juhataja arvestades eelarvelisi võimalusi ja tegelikke vajadusi ning esitab selle haridusosakonna kaudu linnavalitsusele kinnitamiseks. (2) Koosseisus ettenähtud ametikohtade täitmiseks korraldab keskuse juhataja töötajate leidmiseks konkursse. § 27. Konkursside korraldamine Töötajate leidmiseks konkursside korraldamise korra koostab üldkogu, kooskõlastab kolleegium ning kinnitab keskuse juhataja. § 28. Töötajate tööülesanded, õigused ja kohustused (1) Töötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse käesoleva põhimäärusega, töösisekorraga, kodukorraga, töölepinguga ja muude õigusaktidega. (2) Töötajatel on keelatud avalikustada oma tööülesannete käigus noortelt, vanematelt või noortega tegelevatelt spetsialistidelt saadud teavet isikuandmete kohta. Teavet võib edastada kolmandale isikule juhul, kui see on kolmandale isikule vajalik õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või kui isik on nõustunud oma andmete edastamisega. (3) Töötajatel on õigus teha keskuse juhatajale ettepanekuid keskuse töökeskkonna ja –tingimuste ning tegevuste parendamiseks. § 29. Intellektuaalsed omandiõigused (1) Tööülesannete käigus loodud intellektuaalse omandi (sh uuringud, ettekanded, aruanded, analüüsid, lahendused jne) (edaspidi teos) varalised autoriõigused lähevad üle Tartu linnale. (2) Kõikidel keskuse kaudu avaldatud teostel peab olema tähistus, mis koosneb Tartu linna vapist ja nimetusest: Tartu Linnavalitsus või Tartu Linnavalitsuse haridusosakond. 7. peatükk Vara, rahastamine, aruandlus, asjaajamine ja järelevalve § 30. Vara (1) Keskuse kasutuses olevaks varaks on keskusele sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu linnavara, õigused ning hüved, samuti lepingu alusel kasutatavad kolmandatele isikutele kuuluvad esemed. (2) Keskuse kasutuses oleva linnavara omanikuks on Tartu linn. (3) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Tartu linnale rahaliste kohustuste võtmine toimub õigusaktidega kehtestatud korras. § 31. Rahalised vahendid (1) Keskuse tegevust rahastatakse riigieelarvest ja linnaeelarvest, sihtotstarbelistest ning projektipõhistest eraldistest ja annetustest ning käesolevas põhimääruses sätestatud tegevuste läbiviimise eest saadud laekumistest (edaspidi tasuline tegevus). (2) Keskuse tasuline tegevus on: 1) keskuse kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine; 2) noortele suunatud tegevuste läbiviimine; 3) teabepäevade, seminaride, koolituste korraldamine ja läbiviimine; 4) individuaalne ja grupinõustamine; 5) suuline ja kirjalik nõustamine; 6) uuringute läbiviimine ja analüüside koostamine; 7) ekspertiiside tegemine; 8) ettekannete ja esitluste tegemine; 9) ringkäikude korraldamine; 10) muud keskuse tegevused. (3) Keskuse tegevused on tasulised ainult linnaeelarve, riigieelarve või sihtotstarbelise eraldise välises ulatuses või teenuse saajale ettenähtud omafinantseeringu ulatuses. Tasulise tegevuse hinnad kinnitatakse linnavalitsuse kehtestatud korras. (4) Keskuse raamatupidamisarvestust korraldab haridusosakond koos keskuse juhatajaga vastavalt õigus- ja haldusaktidele. § 32. Järelevalve Keskuse ja keskuse juhataja tegevuse õiguspärasuse, sihipärasuse ja otstarbekuse üle teostab järelevalvet linnavalitsus vastavalt õigus- ja haldusaktidele. 8. peatükk Keskuse tegevuse lõpetamine § 33. Keskuse tegevuse lõpetamine (1) Keskuse tegevuse lõpetab Tartu Linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (2) Keskuse tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. (3) Keskuse tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse avalikkust 3 kuud enne keskuse tegevuse lõpetamise päeva keskuse kodulehekülje kaudu. (4) Keskuse tegevuse lõpetamisel täidab keskuse juhataja keskuse tegevuse käigus Tartu linnale võetud kohustused ja nõuab sisse võlad arvestades linnavalitsuse moodustatud likvideerimiskomisjoni otsuseid. 9. peatükk Lõppsätted § 34. Keskuse põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine Keskuse põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Tartu Linnavolikogu. § 35. Põhimääruse jõustumine Keskuse põhimäärus jõustub 01. jaanuaril 2010. a. |
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule asutuse asutamisettepaneku tegemine ja otsuse "Hariduse Tugiteenuste Keskuse asutamine ja põhimääruse kinnitamine" eelnõu esitamine " juurde
- Asutamisettepanek
I Asutuse asutamise õiguslik alus
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lg 2 p 2 kohaselt asutavad kohalikud omavalitsused munitsipaalharidusasutusi ja registreerivad neid.
Munitsipaalasutuste asutamist reguleerib täpsemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 35. Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.
Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
Tartu Linnavolikogu on kehtestanud 02. detsembril 1999. a määrusega nr 8 Tartu linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra.
Vastava korra punkt 2.1. sätestab, et asutuse asutamise otsustab linnavolikogu. Asutus asutatakse Tartu linna kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks haridus-, kultuuri-. sotsiaal- või teistes valdkondades.
Hariduse Tugiteenuste Keskus on haridusasutus, mis on üheks haridusasutuseks munitsipaalõppeasutuste süsteemis.
II Asutuse asutamise vajadus
Hariduse Tugiteenuste Keskus on vajalik erinevatele sihtgruppidele tugiteenuste pakkumiseks. Termin "tugiteenus" on sel puhul kasutusel laias tähenduses. Tugiteenused kui hariduse omandamisel vajalikud täiendavad tegevused nii lapsele/noorele, lapsevanemale/perele kui ka lapsega tegelevale spetsialistile.
Hariduse tugiteenuste vajadust tuleb vaadelda sihtgrupiti eraldi.
Kui laps õpib koolis, siis tema õppetöö põhivormiks on traditsiooniliselt õppetund. Paljude laste puhul toimub põhihariduse omandamine ainult õppetunnis ja koduseid töid tehes. Kuid on olemas ka hulgaliselt lapsi, kelle jaoks on õppimine ühes või mitmes aines seotud raskustega. Sellisel juhul tegeletakse lapsega täiendavalt esialgu koolis. Lapsel on võimalik osaleda õpetajate välja pakutud nn järelaitamistundides. Mõnele lapsele sellisest tugiteenusest piisab ja tal ei ole vaja täiendavat tuge.
Kuid on lapsi, kes vajavad veel sellele lisaks täiendavat õpiabi, selleks et nad saaksid koolis põhiharidust omandada. Kui kooli võimalused lapse toetamisel on ammendunud, on lapsel võimalik pöörduda praegu Tartu Kroonuaia Kooli juures tegutseva Nõustamis- ja Õpiabikeskuse poole, kus töötavad kogenud eripedagoogid.
Asutuse asutamisega luuakse Nõustamis- ja Õpiabikeskuse baasil uus iseseisev asutus Hariduse Tugiteenuste Keskus. Lastel on tulevikus võimalik pöörduda uue asutuse poole, milles panustatakse lapse toetamisel meeskonnatööle ja individuaalsele nõustamisele. Lapsel on võimalik saada keskusest individuaalselt eripedagoogi tuge, kes aitab tal õppeaines raskused ületada.
Lisaks sellele on keskuse kaudu lapsel võimalik saada ka psühholoogilist nõustamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Raskused õppeaines või käitumisprobleemid võivad olla saanud alguse erinevatest asjaoludest. Seepärast peaks lapsega tegelema terve keskuse meeskond juhtumipõhiselt arvestades iga lapse eripärasid.
Diskussioonid lapsevanematega ja läbiviidud küsitlused on näidanud, et vanemad peavad sellist keskust vajalikuks. Peamine põhjendus on keskuse vajadusele on see, et vanemad ise ei oska oma last vajalikul määral toetada.
Vanemad on ühe põhjusena välja toonud ka, et sageli on vanemal vaja lapse erivajaduse märkamisel teist arvamust küsida (lisaks koolile). Sellisel juhul saaksid nad selle teise arvamuse keskusest. Osad lapsevanemad on välja toonud, et teatud juhtudel nad eelistaksid kooli tugiteenustele just koolivälist tugiteenust. Lapsevanematele aga ei meeldi tugiteenuseid saada Tartu Kroonuaia Koolilt, mis on lihtsustatud õppekava alusel tegutsev kool.
Ka Nõustamis- ja Õpiabikeskuse senini tegevus ja kogemus näitab, et keskuse teenuste järele on suur vajadus.
Senini ei ole ruumipuudusel saanud piisavalt tegeleda lapsevanematega ja peredega. Paljuski saaksid vanemad ise kodus last teadlikult toetades aidata lapsel õppeainetes raskusi ületada. Kuna lapsevanemad ei ole enamasti pedagoogilist väljaõpet saanud, siis vajavad nad sageli juhiseid ja metoodilist õpetust. Selleks, et kodusest toest kasu oleks, peab vanem teadma, millised võtted milliste raskuste puhul olemas on ja kuidas neid efektiivselt kasutada.
Loodav keskus hakkab tegelema ka vanemate nõustamise ja juhendamisega. Aidates seeläbi ka koole, sest vanemad oskavad siis paremini luua kodus last toetavat keskkonda ja lapse arendamises hakkavad lisaks koolile seeläbi rohkem ka vanemad osalema.
Koolid ja lasteaiad on senini tegelenud erivajadustega laste toetamisega iseseisvalt ning tegevuseks vajalikke teadmisi saanud täiendkoolitustelt. Kuid pedagoogide küsitlused ja vestlused pedagoogidega näitavad, et ka pedagoogid vajavad nõustamist ja tuge. Eriti just on tuge vaja individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise kohta, kuid ka individuaalse õppekavaga kaasneva õppevara lapsele jõukohastamise kohta. Keskus hakkab pedagooge toetama ja neid aitama individuaalse õppekava rakendamisel. Keskuses töötavad oma ala spetsialistid, kes oskavad pedagooge toetada.
Kõik need eelnimetatud tugiteenused on igale sihtrühmale vajalikud. Seda on näidanud kõik haridusosakonna läbiviidud küsitlused, millega on võimalik tutvuda Tartu linna veebilehe kaudu.
Munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukavas aastateks 2008-2013 on ette nähtud tugiteenuste lainendamine koolieelses eas olevatele lastele. Ka selle eesmärgi täidab loodav keskus.
Kuna koolieelsetes lasteasutustes käivatel lastel on ka vajadus erinevate tugiteenuste järele (näitab vanemate küsitlus), siis on võimalik keskuse kaudu koolieelses eas olevatele lastele pakkuda nt psühholoogi tuge. Lasteaedadesse ei ole otstarbekas vastavaid ametikohti luua, kuna nende suurus oleks liiga väike. Kõige otstarbekam on psühholoogilist nõustamist pakkuda loodava keskuse kaudu.
Tõuke tugiteenuste jõudsamaks arendamiseks andis haridus- ja teadusministri kinnitatud "Õppenõustamissüsteemi arendamise" programm.
Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest. Programmis on lahti kirjutatud õppenõustamisteenuste tähendus ning õppenõustamiskeskuse olemus.
Programmi raames luuakse igasse maakonda üks õppenõustamiskeskus. Tartumaal on võimalus õppenõustamiskeskuseks olla loodaval keskusel. Sellega seoses saab keskus endale vajaliku positsiooni haridusasutuste võrgustikus. Kui koolis õpetatakse lapsi traditsiooniliselt õppetunnis, siis keskuses õpetatakse lapsi teistsugustes vormides (nt individuaalselt või väikeses grupis).
Programmi raames on ette nähtud toetus tugiteenuste osutamiseks. Tugiteenuste osutamiseks vajaliku füüsilise keskkonna jaoks ei ole programmis vahendeid ette nähtud. Füüsilise keskkonna loomine on keskuse pidaja ülesanne.
Kuna linnavalitsus teadis programmi võimalusi ja nägi vajadust keskusele füüsilise keskkonna loomiseks, koostati projekt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi. Projekt "Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine - TAHTA" oli EASi 30. juuli 2009. a otsuse kohaselt edukas ning keskuse tegevuseks vajaliku keskkonna loomiseks eraldati 3,1 miljoni krooni suurune toetus. 50% toetusest on võimalik kasutada füüsilise keskkonna loomiseks ja 50% toetusest nö sotsiaalse keskkonna loomiseks. Projekti kohta saab täiendavat teavet veebilehelt www.tartu.ee/tahta
Õppenõustamissüsteemi arendamise programmi ja TAHTA projekti üheks tegevuseks on õppenõustamiskeskuse asutamine.
Hariduse Tugiteenuste Keskusena asutataksegi õppenõustamiskeskus ning ühtlasi viiakse ellu projekti üks tegevus.
III Asutuse asutamise võimalus
Hariduse Tugiteenuste Keskuse asutamiseks on linnal olemas kõik võimalused.
Tartu Linnavalitsus andis haridusosakonna kasutusse loodava keskuse jaoks Tähe 56 I korruse ruumid. Ruumid kaasajastatakse ja kohandatakse nõustamiseks sobilikuks Norra ja EMP toel. Linna 2010. a eelarvesse planeeritakse omafinantseeringu (15%) osa.
Tähe 56 ruumide avamine on planeeritud 26. märtsiks 2010. Kuna TAHTA projekt on rahvusvaheline projekt, osalevad avamisel lisaks kohalikele esindajatele ka Norra partneri esindajad ja Norra Suursaatkonna esindajad.
Senini on Tartu linn finantseerinud tugiteenuste osutamist Tartu linna õpilastele Tartu Kroonuaia Kooli kaudu. Uuest aastast eraldatakse Tartu Kroonuaia Kooli eelarvest Nõustamis- ja Õpiabikeskuse eelarve ning sellest saab Hariduse Tugiteenuste Keskuse eelarve.
Nõustamis- ja Õpiabikeskuses on olemas spetsialistid, kes on pädevad tugiteenuste arendamist ja osutamist korraldama ja kujundama Hariduse Tugiteenuste Keskusest ühe munitsipaalõppeasutuste võrgustiku liikmena.
Hariduse Tugiteenuste Keskus on linnavalitsuse hallatav asutus ja hakkab tegutsema haridusosakonna haldusalas. Haridusosakond tagab asutuse finants-, raamatupidamisliku ja muu teenindamise.
IV Asutuse tegevuseks vajalikud toimingud
Asutuse asutamine eeldab linnavolikogu vastavat otsust. Lisaks asutuse asutamisele tuleb muuta ka Tartu Kroonuaia Kooli põhimäärust ning põhimäärusest välja jätta ülelinnalist õpiabi osutava Nõustamis- ja Õpiabikeskuse regulatsioon.
Pärast otsuse vastuvõtmist korraldavad Nõustamis- ja Õpiabikeskuse töötajad ja haridusosakond uue keskuse käivitamise Nõustamis- ja Õpiabikeskuse baasil. Nõustamis- ja Õpiabikeskuse tegevuse lõpetatakse.
Haridusosakond registreerib keskuse kohalike omavalitsuse asutuste registris.
V Asutuse koosseis
Asutuse eeldatav koosseis on aastal 2010:
VI Asutuse eelarve
Asutuse eelarve planeeritakse linna 2010. a eelarvesse.
Asutuse 2010. a eelarve on järgmine:
VII Asutuse nimetus
Asutusele nimetuse leidmiseks pakkusime inimestele võimalust esitada nimeettepanek projekti veebilehe kaudu. Kahjuks ei olnud osalemine nime pakkumises kuigi aktiivne, kuigi veebilehe enda külastatavus on üsna aktiivne.
Nõustamis- ja Õpiabikeskuse spetsialistid (loodava keskuse töötajad) pidasid vajalikuks, et keskuse nimi annaks edasi keskuse tegevust. Kuna keskuse tegevused on seotud erinevate sihtrühmadele suunatud tegevustega, siis on sellele raske ühist nimetajat leida.
Nagu eelnevalt öeldud on termini "tugiteenused" tähendus lai ja tugiteenuseid on võimalik osutada erinevatele sihtrühmadele. Kuid keskuse tegevuse puhul on siiski läbivaks põhimõtteks kuulumine õppeasutuste võrgustikku ja hariduse omandamisel tekkinud olukordadega tegelemine.
Seega annab nimetus Hariduse Tugiteenuste Keskus kõige paremini edasi keskuse tegevuse sisu.