EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
18. september 2009. a. nr LV-IP-0287 |
Osalemine projektis "Tartu linna jäätmejaama rajamine" ja mittetulundusühingu Tartumaa Jäätmearendus asutamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8 ja p 25, § 35 lg 1 ja lg 4 ning Tartu Linnavolikogu 14. mai 2009. a määruse nr 116 „Välisprojektides osalemise kord“ § 1 lg 2 p 3, § 3 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Osaleda partnerina projektis "Tartu linna jäätmejaama rajamine", mis esitatakse Ühtekuuluvusfondi pool rahastatava meetme "Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" raames.
2. Projekti kogueelarve heakskiitmisel summas 14 874 950 Eesti krooni, kaasfinantseerida projekti kuni 2 250 000 Eesti krooni ulatuses.
3. Osaleda mittetulundusühing Tartumaa Jäätmearendus asutamisel.
4. Otsus jõustub ... oktoobril 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Osalemine projektis "Tartu linna jäätmejaama rajamine" ja mittetulundusühingu Tartumaa Jäätmearendus asutamine " juurde
Projekti nimi ja number
VP-09-0114 - Tartu linna jäätmejaama rajamine -
Lühikokkuvõte
Projekti raames rajatakse Tartu linna Turu 49 krundile jäätmejaam (keskkonnajaam).
Eesmärk ja alleesmärgid
Projekti eesmärgiks on Tartu linna jäätmekäitluse, sh jäätmete liigitikogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine. Projekt aitab kaasa ka elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele.
Tegevused
Projekti raames rajatakse Turu 49 krundile jäätmejaama hoone, kus on eraldi ruumid ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas nähake ette ruumid suuremõõtmeliste esemete (mööbli) remontimiseks, et suunata võimalikult suur osa kogutud suurjäätmetest korduskasutusse.
Krundile rajatakse ka asfalteeritud plats, kuhu paigaldatakse konteinerid eriliigiliste jäätmete kogumiseks. Rajatakse välisvõrgud, jäätmejaama territoorium ümbritsetakse aiaga.
Tulemused
Valmib jäätmejaam, kus Tartu linna ja lähivaldade elanikud saavad üle anda ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid.
Eelarve
Projekti kogueelarve 14 874 950 krooni
Tartu linna kaasfinantseering 2 250 000 krooni (sh a 2010 -1 milj krooni, 2011 - 1,25 milj krooni)
Toetus 12 624 950 krooni
Eelarve peamiste kululiikide lõikes
ehituskulud 14 874 950 krooni (sh käibemaks)
Rahastaja
Ühtekuuluvusfond
Meede "Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine"
Partnerid
Projekti juhtpartner ja tema kontaktid: MTÜ Tartumaa Jäätmearendus
Aeg
Projekti taotluse esitamise tähtaeg on 3. november 2009 ning rahastamisotsus tehakse mais 2010.
Projekti läbiviimine on planeeritud aastatel 2010-2011, projekti lõpptähtaeg on detsember 2011.
Seos arengudokumentidega
Tartu linna jäätmekava 2005-2009 p 9.2 näeb ette täiendava keskkonnajaama (jäätmejaama) rajamise Turu 49 krundile.
Tartu linna arengukava 2007-2013 p 2.2.6 näeb ette täiendava keskkonnajaama rajamise Turu tänavale.
Sildfinantseerimise vajadus puudub
Käesoleva eelnõuga tehakse kaks ettepanekut:
1) osaleda projektis Tartu linna jäätmejaama rajamine
2) asutada mittetulundusühing Tartumaa Jäätmearendus.
MTÜ Tartumaa Jäätmearendus liidaks Tartu ja lähiümbuse valdasid jäätmealase koostöö tegemisel. MTÜ eesmärgiks oleks jäätmealaste projektide läbiviimine ning esimeseks projektiks oleks Tartu linna jäätmejaama rajamine.
Jäätmejaama kasutaksid nii Tartu linna kui lähiümbruse valdade elanikud.
Projekti rahastamiseks esitatakse taotlus Ühtekuuluvusfondile.
Perioodil 2007-2013 on Ühtekuuluvusfondi toetus jäätmekäitluse valdkonnale 2,8 miljardit krooni ning see summa jaguneb erinevate meedete vahel.
Keskkonnaminister on kehtestanud 3. augustil 2009. a määruse nr 47 “Meetme “Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused.”
Määruse raames antakse toetust ka näiteks jäätmejaamade rajamiseks ning määruse p 10 lg (1) p 1 kohaselt võivad selleks toetust taotleda kohalike omavalitsuste asutatud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste asutatud juriidiliseks isikuks loetakse jäätmeseaduse § 67 lg 1 nimetatud mittetulundusühing või vähemalt kolmele omavalitsusele 100%-liselt kuuluv äriühing.
Seega puudub omavalitsustel eraldi võimalus Ühtkuuluvusfondist vahendeid taotleda, rahade taotlemiseks on vajalik ühise juriidilise isiku asutamine.
Asutatava mittetulundusühingu asutamislepingu ja põhikirja projekt on toodud eelnõu lisana.