EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
14. august 2009. a. nr LV-IP-0244 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määra kehtestamine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 37, sotsiaalhoolekande seaduse § 23 ning Tartu Linnavolikogu 19. veebruari 2009. a määruse nr 109 "Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale" § 2 lg 1 alusel.
§ 1. Kehtestada hooldajatoetuse määraks puudega lapse hooldajale 1000 krooni.
§ 2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 19. veebruari 2009. a määrus nr 110 "Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määra kehtestamine".
§ 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määra kehtestamine" eelnõu esitamine " juurde
Kuni käesoleva aasta veebruarini maksis puudega lapse hooldajale toetust sotsiaalkindlustusamet kohalike pensioniametite kaudu, alates 1. märtsist 2009 maksab toetust kohalik omavalitsus.
Tartu linna 2009. aasta eelarvesse eraldati sihtotstarbelised vahendid 10 kuu toetusteks ja 9 kuu sotsiaalmaksuks 1,445 mln krooni ulatuses 92 puudega lapse eest. Hooldajatoetuse maksmisel kaasneb tulenevalt sotsiaalmaksuseadusest kohalikul omavalitsusel kohustus tasuda tööealise hooldaja eest sotsiaalmaksu juhul, kui sotsiaalmaksu ei maksa tema eest mõni teine asutus, et tagada hooldajale sotsiaalsed garantiid.
Hooldajatoetuse rahaline määr 400 krooni puudega lapse hooldamise eest on püsinud muutumatuna alates 1999. aastast. Hooldajatoetuse maksmise kohustuse ülevõtmisel jätkati Tartus esialgu toetuse maksmist samas määras.
Sotsiaalabi osakond on käesolevaks hetkeks ära hinnanud pooled Tartu peredest, kes hooldavad puudega last. Hindamise käigus on selgunud, et suurimaks probleemiks on perede majanduslik toimetulek. Majanduslik toimetulek on tihti raskendatud juhtudel, kui peres töötab vaid üks vanem ning hooldus- ja põetusvahenditele ning ravimite kulud on suured.
Hooldajatoetuse maksmise korra alusel makstakse alates 1. jaanuarist 2010 osalise hooldusvajaduse korral hooldajatoetust 75% hooldajatoetuse määrast. Pideva hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 100% hooldajatoetuse määrast. So vastavalt hetkel kehtivale määrale 400 krooni ja 300 krooni. Hooldajatoetuse määra muutmise eelnõu kohaselt hakkaks toetussumma olema pideva hooldusvajadusega lapse puhul 1000 krooni kuus ja osalise hooldusvajadusega lapse puhul 750 krooni kuus.
Tartu linnas on hetkel toetuse saajateks 75 inimest, kes saavad igakuiselt 300 krooni ja 5 inimest, kes saavad 400 krooni puudega lapse hooldamise eest. Sotsiaalmaksu maksab omavalitsus 30 inimese eest. Raske ja sügava puudega lapsi on Tartu linnas kokku 267.
Käesoleva aasta 1. augusti seisuga on hooldajatoetuse ja sotsiaalmaksu maksmiseks puudega laste hooldajatele kasutatud 275 tuhat krooni. Samadel alustel toetuse maksmisel on prognoositav kulu aasta lõpuni kokku 675 tuhat krooni. Kujunev vahendite ülejääk umbes 800 tuhat krooni võimaldab tõsta hooldajatoetuse määra. Rahaliste vahendite ülejäägi tingis hooldajate arvu langemine 92lt 80le ning asjaolu, et sotsiaalmaksu maksab omavalitsus 30 inimese eest. Puudega laste hooldajatoetuseks ettenähtud vahendeid saab käesoleval aastal kasutada sihtotstarbeliselt puudega laste heaolu tõstmiseks peredele, kus vajadus abi järele on kõige suurem.
Kehtestades alates 1. oktoobrist 2009. aastast hooldajatoetuse määraks 1000 krooni, millest makstakse hooldajatoetust vastavalt 100% või 75%, oleks täiendav vahendite kulu 2009. aastal:
hooldajatoetuse tõus 450 krooni võrra 75 hooldatava eest x 3 kuud = 101 250
hooldajatoetuse tõus 600 krooni võrra 5 hooldatava eest x 3 kuud = 9 000
kokku: 110 250 krooni. Sotsiaalmaksu kulu ei muutu.
Prognoositavalt on 2010. a puudega lapse hooldamise eest toetuse saajaid hinnanguliselt kuni 40 inimest, mis teeb eelarveliste vahendite vajaduseks kokku umbes 1,1 miljonit krooni.
2010. aasta prognoositavad kulud puudega lapse hooldajatoetuseks oleks sel juhul:
hooldajatoetus 30 osalise hooldusvajadusega lapse eest summas 750 krooni x 12 kuud = 270 000
hooldajatoetus 10 pideva hooldusvajadusega lapse eest summas 1000 krooni x 12 kuud = 120 000
sotsiaalmaks 40 hooldaja eest summas 1436 krooni x 12 kuud = 689 280
kokku: 1, 08 mln krooni
Hooldajatoetuse määra tõstmisega soovime väärtustada puudega lapse hooldamist lapse loomulikus elukeskkonnas ja paremini toetada peresid, kus lapsevanem ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. Teeme ettepaneku kinnitada hooldajatoetuse määraks 1000 krooni.
Sirli Peterson
SAO lastekaitseteenistuse juhataja