Õigusakti eelnõu: Linnavolikogu liikmetele tasu ja hüvituste maksmise kord

TARTU LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tartu	25. mai 2009. a. nr LVK-M-0127
Linnavolikogu liikmetele tasu ja hüvituste maksmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 21 ja 22 alusel.


§ 1. Üldsätted

Linnavolikogu liikmetele tasu ja hüvituste maksmise korraga määratakse kindlaks Tartu Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele töötasu või hüvituse ning linnavolikogu liikmetele, linnavolikogu komisjonide esimeestele, komisjonide liikmetele ja fraktsioonide esimeestele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suurus ja maksmise põhimõtted.


§ 2. Linnavolikogu esimehe, aseesimehe, komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe tasu

Linnavolikogu esimehe, aseesimehe, komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe tasu ning hüvitused otsustab linnavolikogu nimetatud isikute ametisse valimisel või registreerimisel.


§ 3. Linnavolikogu liikmete tasu

(1) Linnavolikogu liikmele makstakse:

1) linnavolikogu istungil osalemise eest tasu 1000 krooni, välja arvatud volikogu koosseisu esimene istung, millel osalemise eest tasu ei maksta;

2) linnavolikogu liikme ülesannete täitmise eest kuutasu 500 krooni, välja arvatud juulis ja augustis, kui volikogu istungeid ei toimu;

3) linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitust esitatud dokumentide alusel.

(2) Linnavolikogu komisjoni liikmele makstakse:

1) komisjoni koosolekul osalemise eest tasu 300 krooni;

2) elektroonilisel koosolekul osalemise eest tasu 50 krooni.


§ 4. Rakendussätted

(1) Tartu Linnavolikogu 20. novembri 2008. a määruses nr 102 "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" tehakse järgmised muudatused:

1) § 8 pealkirjast jäetakse välja sõnad "Linnavolikogu liikmete" ning pealkiri sõnastatakse: "§ 8. Linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri tasu";

2) § 8 lg 1 ja 2 jäetakse välja sõnad "Linnavolikogu esimehe, aseesimehe" ning sõnastatakse:
"(1)Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab linnavolikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.
(2) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalk ning neile rakendatavad muud tasud ja soodustused kehtestatakse nende volituste ajaks."

3) § 8 lg 3 tunnistatakse kehtetuks.

(2) Kinnitada määruse "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" terviktekst vastavalt lisale.

(3) Tartu Linnavolikogu 11.11.1993. a otsus nr 6 "Volikogu esimehe, aseesimehe ja linnapea töötasu määramine", Tartu Linnavolikogu 11.11.1993. a otsus nr 7 "Volikogu liikmete töö kompenseerimine", Tartu Linnavolikogu 25.11.1993. a otsus nr 12 "Linnavalitsuse liikmete töötasu kehtestamine", Tartu Linnavolikogu 09.06.2005. a otsus nr 450 "Linnavolikogu ja volikogu komisjonide töös osalemise hüvitamine" ning Tartu Linnavolikogu 15.03.2007. a otsus nr 184 "Linnavolikogu 09.06.2005. a otsuse nr 450 "Linnavolikogu ja volikogu komisjonide töös osalemise hüvitamine" täiendamine" tunnistatakse kehtetuks.

(4) Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tasud rakenduvad linnavolikogu järgmisele koosseisule.

(5) Määrus jõustub 10. juulil 2009. a.

Esimees

---

	Lisa
	Tartu Linnavolikogu
	määruse eelnõu nr LVK-M-0127 juurde
TARTU LINNA AMETIASUTUSTE PALGAJUHEND (Terviktekst seisuga 10. juuli 2009. a) Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 35 ja p 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Tartu linna ametiasutuste palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Tartu linna ametiasutuste teenistujate töö tasustamise korraldus, tingimused ja tasu maksmise põhimõtted, et tagada õiglane ja arusaadav tasusüsteem, mis arvestab ametikoha väärtust ning tagab palkade sisemise õigluse ja võrdluse palgaturuga. (2) Tartu linn soovib maksta oma teenistujatele konkurentsivõimelist tasu ja soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi. (3) Tasu maksmise põhimõtted on avalikud ja kättesaadavad kõikidele teenistujatele. § 2. Mõisted Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: teenistuja - Tartu linna ametiasutuste teenistujate koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud ametnik, abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud abiteenistuja ning määratud ajaks ajutist iseloomu omavate ülesannete täitmiseks koosseisuvälisena moodustatud kohale võetud ametnik või abiteenistuja; ametipalk - teenistujale määratud kuupalgamäär, mille aluseks on vastava ametikoha grupile vastav palgamäär; palgavahemik – palgaklassile vastav kuu ametipalga miinimum- ja maksimummäära vahemik; lisatasu – ametipalgale lisaks makstav täiendav tasu palgajuhendis kindlaks määratud alustel ülesannete eest, mis ületavad kokkulepitud töömahtu, ei tulene töö sisust või ei ole seotud ametikoha eesmärgiga; palk - teenistuja ametipalk koos töötulemustel põhinevate lisatasude ja preemiatega; toetus – tasu, mida makstakse töösoorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel; preemia – tasu, mida makstakse ühekordselt asutuse, struktuuriüksuse või teenistuja eduka tulemuse eest. § 3. Ametikohtade hindamine (1) Kõik Tartu linna ametiasutuste ametikohad hinnatakse ja vastavalt ametikohtade hindamistulemustele grupeeritakse ametikohale antud väärtuspunktide alusel põhimõttel, et sarnase keerukuse ja/või töö sisuga ametikohad on ühes grupis. (2) Ametikohtade hindamisel kasutatakse Fontes PMP ASi ja Riigikantselei väljatöötatud metoodikat ametikohtade hindamiseks avalikus sektoris. (3) Uued ametikohad hinnatakse enne nende moodustamist. Juba hinnatud ametikohtade hindamistulemus vaadatakse üle, kui ametiasutuste struktuuris toimuvad muutused või ametikohtade sisu muutub, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. (4) Ametikohti hindab linnapea poolt moodustatud vähemalt 5-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad ametikoha järgselt linnasekretär, personalijuht, rahandusosakonna juhataja. Komisjoni ülejäänud liikmed nimetatakse linnavalitsuse struktuuriüksuste juhatajate hulgast. § 4. Ametiasutuste ametikohtade grupid Tartu linna ametiasutuste ametikohad jagunevad kuude erinevasse gruppi. Grupid on moodustatud lähtudes sellest, millised on ametikohtadele esitatavad nõuded ja ootused hariduse, kogemuse, töö reguleerituse, mõtlemisülesande keerukuse, juhtimisülesande täitmise ja vastutuse osas. § 5. Tasustamise üldpõhimõtted (1) Teenistujatele tasu maksmisel kasutatakse järgmisi tasukomponente: 1) ametipalk; 2) lisatasu; 3) preemia; 4) toetused; 5) rahalised soodustused. (2) Iga ametikohtade grupp ja neile vastavad palgavahemikud moodustavad palgaklassid. Palgaklassi keskmise väärtuspunkti tasemete erinevus ehk palgaklassi samm on 25-40%. (3) Palgaklasside palgavahemike määramisel arvestatakse palgaanalüüside tulemusi ja palgaturu-uuringutest saadavat palgainfot ametikohtade väärtusest turul. (4) Kord aastas viiakse läbi palkade sisemise õigluse analüüs ja palkade konkurentsivõime analüüs. (5) Palkade siseanalüüsi tulemusena arvutatakse välja asutuste palgasirge. Siseanalüüsis arvestatakse, et sisemise õigluse printsiibile vastavad palgad, mis ei paikne asutuse palgasirgest rohkem kui 20% üleval- või allpool. (6) Palkade konkurentsivõime analüüsis võrreldakse teenistujate palkasid samaväärsete ametikohtade palkadega palgaturul. Konkurentsivõime analüüsis võetakse aluseks Fontes PMP ASi palgauuring (edaspidi palgauuring). Teenistujatele soovitakse maksta palka, mis ei jää alla palgauuringus nimetatud samaväärsete ametikohtade mediaantasemest. (7) Palgaklasside palgavahemikud vaadatakse üle üks kord aastas. Palgavahemikke korrigeeritakse: 1) et hoida linnavalitsuse palgatase kooskõlas palgaturuga; 2) kui enamike ametikohtade palga suurus hakkab jõudma vastava palgaklassi ülemisele tasemele. Linnavalitsus esitab ettepaneku palgavahemiku korrigeerimiseks koos järgmise aasta eelarve eelnõuga. § 6. Teenistuja ametipalk (1) Teenistuja ametipalga kindlaksmääramise aluseks on ametikoha kuuluvus hindamistulemuste alusel vastavasse palgaklassi. (2) Ametipalga määramisel arvestatakse teenistuja tööalast kompetentsust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nt töö intensiivsust, võrdlust palgaturuga, materiaalset vastutust, juhi asendamise kohustust jms). (3) Ametiasutuste tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõttes kriitiliste ametikohtade puhul (ametikohad, mis on eriti olulised eesmärkide saavutamisel ja vastavate tööde palk turul ületab ametikoha palgaklassi palgataset) võib teenistujale määrata lubatud palgavahemikust kõrgema ametipalga. Sellise palga määramine tuleb kooskõlastada linnapeaga. Teenistujale määratav palk ei tohi siiski ületada palgauuringus nimetatud samaväärsete ametikohtade 75% taset. (4) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20% vastava palgavahemiku miinimummäärast madalama palga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva ametniku asendajale ja teisele ametikohale üleviidud ametnikule, kuid mitte kauem kui kuus kuud. (5) Teenistuja ametipalk vaadatakse üle kord aastas kalendriaasta lõpus ja ametipalga muutus vormistatakse uue aasta algusest, v.a ametipalga muutmine pärast katseaja lõppu. Muul ajal tohib ametipalka suurendada vaid kooskõlastatult linnapeaga. (6) Puhkuse, sh õppepuhkuse ajaks säilitatakse teenistujale ametipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja jaoks soodsam. § 7. Palgaklasside palgavahemikud Palga- klass Palga- vahemik Ametikohtade grupp Min tase Palgaklassi keskmine palgatase Max tase 1 8500 10600 12700 Spetsialistid 1 2 10500 13100 15700 Spetsialistid 2, Peaspetsialistid 1 3 13200 16500 19800 Peaspetsialistid 2 4 15800 19700 23600 Tippspetsialistid, Teenistuste juhatajad 1 5 18600 23300 28000 Osakonna juhataja asetäitjad, Teenistuste juhatajad 2 6 23400 29300 -* Osakonnajuhatajad * osakonnajuhatajate maksimaalne palgatase on palgauuringus nimetatud samaväärsete ametikohtade 75% tase § 8. Linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri tasu (1) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab linnavolikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ... 2009. a määrusega nr ...) (2) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalk ning neile rakendatavad muud tasud ja soodustused kehtestatakse nende volituste ajaks. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ... 2009. a määrusega nr ...) (3) Kehtetu (Tunnistatud kehtetuks Tartu Linnavolikogu ... 2009. a määrusega nr ...) (4) Linnasekretäri ametipalga suuruse otsustab linnapea ja see peab jääma palgaturu uuringus nimetatud samaväärsete ametikohtade mediaantaseme ja 75% taseme vahemikku. § 9. Lisatasud (1) Teenistujale makstakse järgmiseid lisatasusid: 1) ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest; 2) ära oleva töötaja asendamise eest; 3) ületunnitöö või puhkepäeval või riigipühal töötamise eest. (2) Ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest võib lisatasu maksta vaid juhul, kui lisatasu maksmises on kokku lepitud enne lisaülesande täitmist. Sellekohase kokkuleppe kohta annab lisatasu maksmise õigust omav isik käskkirja. (3) Lisatasu võib määrata kuni kuueks kuuks. Pikemaks ajaks võib lisatasu määrata vaid kooskõlastatult linnapeaga. (4) Ühes kalendrikuus võib lisatasu ametijuhendi väliste ülesannete täitmise eest maksta mitte enam kui 50% teenistuja ametipalgast. Suuremas määras lisatasu maksmine võib toimuda vaid kooskõlastatult linnapeaga. (5) Lisatasu ajutiselt ära oleva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta mitte enam kui 20% puuduva teenistuja ametipalgast, täitmata ametikoha puhul vastava palgagrupi palgavahemiku keskmisest palgatasemest. (6) Lisatasu ära oleva töötaja asendamise eest võib maksta vaid teenistujale, kelle ametijuhendijärgne kohustus ei ole asendada puuduvat teenistujat ning mitte enam kui 20% puuduva teenistuja ametipalgast asendamise perioodil. Kui asendatava teenistuja ametipalk on kõrgem asendava teenistuja ametipalgast, siis võib asendava teenistuja määrata asendatava teenistuja ülesannetesse ja maksta talle asendatava teenistuja ametipalka. (7) Lisatasu ületunnitöö või puhkepäevadel töötamise eest makstakse vaid juhul, kui seda ei ole võimalik hüvitada vaba aja andmisega. (8) Lisaülesannete täitmise eest tasu maksmiseks võlaõiguslikke lepinguid teenistujatega ei sõlmita. § 10. Preemia (1) Teenistujatele võib maksta preemiat teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest, samuti ametiasutuse või struktuuriüksuse heade tulemuste korral. (2) Preemiat võib maksta ühekordselt erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest. (3) Ametiasutuse või struktuuriüksuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. (4) Linnavolikogu kantselei juhataja, linnasekretäri või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib ametiasutuse juhi otsusel maksta neile preemiat kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. (5) Otsus preemia maksmiseks teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest peab olema motiveeritud. (6) Preemia maksmine ühes kalendrikuus enam kui 50% teenistuja ametipalgast peab olema kooskõlastatud linnapeaga (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul). (7) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta. (8) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta. § 11. Toetused (1) Teenistujatele makstakse järgmisi toetusi: 1) toetus perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral; 2) toetus isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul. (2) Perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea. (3) Isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud linna ametiasutustes vähemalt viimased kolm aastat. (5) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt. § 12. Soodustused (1) Tartu linna ametiasutustes võib rakendada soodustusi, et toetada teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahuldamist (koolitus-, transpordi- või sidekulude hüvitamine) ja tervise ning töövõime säilimist. (2) Tartu linna ametiasutustes rakendatavate soodustuste loetelu kinnitab linnapea. (3) Soodustuste andmise põhimõtted on avalikud ja soodustusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt. § 13. Rakendussätted (1) Linnapea võib palgajuhendi rakendamiseks kehtestada täpsustava juhendi. (2) Linna ametiasutuste juhtidel tagada teenistujate ametijuhendite ülevaatamine ja vajadusel muutmine nii, et ametijuhendites oleks reguleeritud teenistujate asendamine nende puhkusel või teenistuslähetuses viibimise ajal. (3) Palgajuhendi täitmist kontrollivad linnakantselei personaliteenistus ja sisekontrolliteenistus, kes informeerivad kontrolli tulemustest linnavalitsust. (4) Seoses avaliku teenistuse seaduse §-i 37 lõikes 2, §-s 38 ja §-s 39 nimetatud lisatasude ning puhkusetoetuse ärakaotamisega muudetakse alates 1. jaanuarist 2009. a teenistujate ametipalkasid ning seni kehtinud lisatasud ja 1/12 puhkusetoetusest liidetakse teenistujate ametipalkadele. (5) Linnavalitsusel viia nende ametikohtade palgad, mis ei vasta palgajuhendiga kehtestatud palgaklasside palgavahemike miinimummäärale, palgajuhendiga vastavusse hiljemalt 2012. a 1. jaanuariks. (6) Linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnavolikogu liikmetele, linnavolikogu komisjonide esimeestele ja liikmetele enne palgajuhendi jõustumist määratud hüvitis ja/või muud tasud kehtivad palgajuhendi vastuvõtmise ajal kehtivas suuruses kuni nende volituste lõppemiseni. (7) Linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele enne palgajuhendi jõustumist määratud ametipalk ja/või muud tasud kehtivad palgajuhendi vastuvõtmise ajal kehtivas suuruses kuni nende volituste lõppemiseni. (8) Tartu Linnavolikogu 04.11.2004 otsuse nr 353 "Tartu linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja teenistujate palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine" punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. (9) Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 otsuse nr 156 "Tartu linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine"" punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. (10) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a. Olev Raju Esimees

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 21 järgi kuulub volikogu ainupädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine ning § 22 lg 1 p 2 järgi volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine.

Käesoleva korraga kehtestatud linnavolikogu liikmete tasud rakenduvad linnavolikogu järgmisele koosseisule.

Volikogu esimehe, aseesimehe, komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe tasu suuruse otsustab volikogu nimetatud isikute ametisse valimisel või registreerimisel.

Käesoleval ajal makstakse volikogu esimehele tasu 44 724 krooni kuus, aseesimehele 12 424 krooni kuus, komisjoni esimehele 2485 krooni kuus. Volikogu liikmele makstakse istungil osalemise eest 1052 krooni, komisjoni liikmele esimese tunni eest 100 krooni, iga järgmise tunni eest 75 krooni ning elektroonilisel koosolekul osalemise eest 50 krooni. Fraktsioonide esimeestele tasu ei maksta.

Komisjonidele tehtavad kulutused sõltuvad komisjonide arvust, mis käesoleval hetkel on 9, ning komisjonide liikmete arvust, mis käesoleval ajal on kuni 15. Vähendades komisjonide arvu ja komisjonide liikmete arvu ning komisjoni esimehe tasu 2000-le kroonile kuus, on võimalik kulusid kokku hoida. Komisjoni liikme tasu on käesoleval ajal keskmiselt 250 krooni kuus (kaks koosolekut kuus), mis uue korra järgi oluliselt ei muutu, kui volikogu istungeid on üks kord kuus ning vastavalt ka üks komisjoni koosolek kuus.

Volikogu liikme tasu istungil osalemise eest on käesoleval ajal, kui arvestada, et kuus toimub kaks istungit, 2104 krooni kuus. Uue kehtestatava korra järgi oleks volikogu liikme tasu kuus 1500 krooni, kui ühes kuus on üks istung, ning 2500 krooni, kui on kaks istungit.

Fraktsioonide esimeestele on tehtud ettepanek maksta tasu võrdselt komisjonide esimeestega. Tasu suuruse otsustab uus valitav volikogu, samuti jääb volikogu otsustada, kas fraktsioonide esimehed saavad tasu võrdselt või proportsionaalselt fraktsiooni liikmete arvule.

Kokkuvõtvalt: volikogu kulutusi mõjutavad volikogu esimehele ja aseesimehele ning komisjonide esimeestele ja fraktsioonide esimeestele määratava tasu ja muude hüvituste suurus, volikogu istungite arv, volikogu komisjonide arv ning volikogu liikmete ja komisjonide liikmete volikogu töös osalemine.

=========================

Rahanduskomisjoni 26.06.2009 koosoleku protokoll nr 57:

Otsustati:
4.1. asendada eelnõu § 3 lg 1 p 2 sõnad "juulis ja augustis" sõnaga "kuud" ning sõnastada punkt 2 vastavalt:
"2) linnavolikogu liikme ülesannete täitmise eest kuutasu 500 krooni, välja arvatud kuud, kui volikogu istungeid ei toimu";
4.2. toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 11, vastu ei olnud).