EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
02. juuni 2009. a. nr LVK-O-0588 |
| Tartu linna 2008. a majandusaasta aruande kinnitamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, valla-ja linnaeelarve seaduse § 26 ja Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määruse nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" ning arvestades ASi KPMG Baltics järeldusotsust, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2008. majandusaasta aruanne, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne;
1.2. raamatupidamise aastaaruanne, s.h eelarve täitmise aruanne ning reservfondi kasutamise aruanne;
1.3. audiitori järeldusotsus raamatupidamise aastaaruandele.
2. Võtta teadmiseks informatsioon Tartu linna 2008. aasta eelarve täitmise aruande kohta.
3. Linnavalitsusel esitada majandusaasta aruanne Rahandusministeeriumile ja Tartu Maavalitsusele.
4. Otsus jõustub 15. juunil 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linna 2008. a majandusaasta aruande kinnitamine " juurde
Käesolevaga esitatakse Tartu Linnavolikogule kinnitamiseks Tartu linna 2008. a majandusaasta konsolideeritud aruanne, sealhulgas ka linna eelarve täitmise aruanne ning reservfondi kasutamise aruanne.
Konsolideeritud aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2008. a majandusaasta konsolideeritud aruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltics AS.
Tartu linna 2008. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna linnavalitsuse ja linna valitseva mõju all olevate üksustega, s.o 7 sihtasutuse ja 7 äriühinguga ning olulise mõju all olevad sidusüksused-äriühingud on kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
Konsolideeritud bilanss
2008. a konsolideeritud bilansi maht on 3 998 mln krooni, sh netovara 2 815 mln ja kohustused 1183 mln krooni. Võrreldes 2007. a saldodega on bilansi maht suurenenud 163 mln krooni võrra, kasv 4%. Materiaalsete põhivarade olemi kasvu on põhjustanud hoonete ja rajatiste maksumuste suurenemine renoveerimiste ning uute objektide käikuminek investeerimistegevuse tulemusena.
Kohustuste vähenemine kokku 3 mln krooni võrra on valdavas osas võlgade vähenemise arvel tarnijatele. Võrreldes 2007. a vähenesid võlad tarnijatele 83 mln krooni, linna soojamajanduse laenuga seonduvad kohustused vähenesid 25 mln krooni, linna laenukohustused suurenesid 82 mln krooni, võlad töövõtjatele suurenesid 13 mln krooni, Tartu Veevärgi liitumistasude amortiseerimata jääk suurenes 9 mln krooni ning muud kohustuste muutused 1 mln krooni.
Netovara suurenes 165 mln krooni, sh 2008. a tulemi arvel 145 mln krooni ning maa munitsipaliseerimise arvel 20 mln krooni.
Konsolideeritud tulemiaruanne
Konsolideerimisgrupi 2008. a tulud kokku ületasid kulusid 145 mln krooni. Aruandeaasta tulem on 2007. a tulemist 84 mln krooni võrra väiksem kulude suurema kasvu tõttu võrreldes tulude kasvuga, tulud suurenesid 80 mln, kulud 160 mln krooni.
Tegevustulud kasvasid aastaga 78 mln krooni ehk 5%, tegevuskulud kasvasid 144 mln krooni ehk 10%. Tegevustuludest poole moodustasid maksutulud, ligi kolmandiku saadud toetused. Tulu põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist moodustas 0,3% tegevustuludest ning vähenes võrreldes 2007. a 17 mln krooni. Enim suurenesid maksutulud (70 mln krooni, 8%) ja tulu kaupade teenuste müügist (17 mln krooni, 6%), saadud toetused. Tulumaksu kasv tulenes tööhõive ja keskmise palga tõusust.
2008. a tegevuskuludest moodustasid tööjõukulud 44%, majandamiskulud 27%, antud toetused 12%, põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus 10% ning muud kulud 7%. Tööjõukulud kasvasid 18% ehk 111 mln krooni. Tööjõukulude suurenemine tulenes keskmise palga tõusust. Majandamiskulud suurenesid 6% ehk 24 mln krooni ning antud toetused 7% ehk 12 mln krooni. Põhivara amortisatsioonikulu suurenes 6% ehk 10 mln krooni.
2008. a finantskulud ületasid finantstulusid 27 mln krooni.
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt teeniti 6 mln krooni ehk 3 mln krooni vähem kui 2007. a. Suurimateks finantskuludeks olid laenude, emiteeritud võlakirjade ja kapitalirendi intressikulud kokku 34 mln krooni ehk 15 mln krooni rohkem kui 2007. a.
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
Raha jääk koos selle ekvivalentidega (lühiajalised osalused investeerimisfondides) vähenes võrreldes aruandeaasta algusega 63 mln krooni võrra, moodustades aruandeaasta lõpuks 80 mln krooni. Rahavood suurenesid põhitegevuse arvel 273 mln krooni, vähenesid investeerimistegevuse arvel 441 mln krooni ning suurenesid finantseerimistegevuse arvel 104 mln krooni, s h suurenemine 129 mln laenukohustuste suurendamisega ning vähenemine 48 mln krooni saadud laenude ja võlakirjade tagasimaksetega.
Konsolideerimata raamatupidamise põhiaruanded
Linnavalitsuse konsolideerimata tulem oli 64 mln krooni võrra väiksem 2007. a tulemist kulude suurema kasvu tõttu võrreldes tulude kasvuga. Linna bilansi maht oli 3 446 mln krooni ja netovara 2656 mln krooni. Bilansimaht kasvas aastaga 5%, netovara 6%.
Tartu linna 2008. a eelarve täitmine
Linna 2008. a eelarve kinnitati Tartu Linnavolikogu 20.12.2007. a määrusega nr 78 tulude-kulude tasakaalus 1 757 mln krooni.
Aasta jooksul suurenes eelarve 66 mln krooni ehk 3,8%.
Eelarve 1 823 mln krooni täideti tulude osas 1 816 mln krooni ja kulude osas 1 769 mln krooni. Aastavahetusel oli kontsernikonto arvetel vahendeid 47 mln krooni.
Tartu linna eelarvesse laekus 2008. a 1 583 mln krooni, mis oli kavandatust 1% võrra ehk 16 mln krooni vähem. Võrreldes 2007. a suurenes laekumine 80 mln krooni ehk 5%.
Maksutulusid laekus 2008. a 905 mln krooni, s h tulumaksu 875 mln, maamaksu 15 mln ja kohalikke makse 15 mln krooni. Kaupade ja teenuste müügist laekus 121 mln krooni ning tulusid varadelt laekus 14 mln krooni.
Võrreldes 2007. a laekus aruandeaastal maksutulusid rohkem 87 mln krooni ehk 11% valdavalt tulumaksu arvel. Laekumised kaupade ja teenuste müügist kasvasid 16 mln krooni ehk 15%.
Tegevuskulud ja investeeringud kokku moodustasid 1 721 mln krooni ning laenude tagasimaksed 48 mln krooni. Suuremad väljamaksed olid hariduse ja majanduse valdkonnas.
Linn investeeris 2008. a 464 mln krooni ehk võrreldes 2007. a 9% vähem. Investeeringud kasvasid majanduse valdkonnas, kuhu investeeriti 211 mln krooni ehk võrreldes varasema aastaga 17 mln krooni enam ning sotsiaalse kaitse valdkonnas, kuhu investeeriti 48 mln krooni ehk 31 mln krooni rohkem kui 2007. a. Investeeringud haridusse vähenesid 40 mln ehk 24%, kuna ei avanenud toetused kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmest.
Nii tegevuskulude kui ka investeeringute eelarved täideti 97%.
