EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
03. juuni 2009. a. nr LVK-O-0591 |
| Tartu linnale Europeade 2011 korraldamisõiguse taotlemine |
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 22 lg 1 p 8 ning arvestades Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukavas aastateks 2008-2013 sätestatud eesmärke, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Taotleda Tartu linnale Europeade 2011 korraldamise õigus.
2. Kanda Europeade 2011 korralduskulusid 2011. aastal kuni 6 000 000 krooni ulatuses.
3. Otsus jõustub 15. juunil 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linnale Europeade 2011 korraldamisõiguse taotlemine " juurde
Lühikokkuvõte Europeade festivalist
Europeade on alates aastast 1964 toimuv iga-aastane Euroopa suurim rahvakultuuri rändfestival. Festival toob kokku enam kui 200 rahvatantsu, rahvamuusika ja muu rahvakultuurigruppi erinevatest Euroopa riikidest, kes viie päeva jooksul korraldajalinnas esinevad. Osalejate arv kokku on olenevalt aastast 4500-6000 inimest. Europeade'i moto on: ”Europeade ühendab kõiki Euroopa rahvusgruppe. Iga kultuur, ükskõik kui väike ta ka poleks, suurendab meie rikkust oma haruldustega, tavadega ja loomusega. Europeade tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusika ja rahvariiete vastu ühendab riike, rahvuseid, inimesi”. Eelnevatel aastatel on Europeade'id toimunud: 2004 Riia, Läti; 2005 Quimper, Prantsusmaa; 2006 Zamora, Hispaania; 2007 Horsens, Taani; 2008 Martigny, Šveits; 2009 Klaipeda, Leedu; 2010 Bolzano, Itaalia.
Europeade 2011 toimub 21.-26. juuli (kolmapäevast esmaspäevani). EUROPEADE'i raames toimuvad järgmised üritused: vastuvõtuõhtu kolmapäeval; avatseremoonia staadionil või lauluväljakul neljapäeva õhtul; rahvamuusika ja koorimuusika kontsert reede õhtul ja erietendused lastele ja noorukitele. Europeade'i küla = püsifoorum linnadele ja gruppidele lavadega. Euroopa ball ehk osalejate simman laupäeva õhtul. Kõigi osalejate rongkäik läbi linna; religioossed teenistused (võimaluse korral oikumeenilised). Linna ametlik vastuvõtt osavõtvate gruppide esindajatele, VIP-idele ja välisajakirjanikele. Pressikonverents (1 kohalik ja 1 rahvusvaheline). Etendused tänavatel ja väljakutel ja lähiümbruses neljapäeval, reedel, laupäeval. Lõputseremoonia staadionil või lauluväljakul pühapäeval.
Europeade 2011 korraldamisõiguse taotlemiseks tuleb esitada esimesel võimalusel vabas vormis avaldus Europeade'i Rahvusvahelisele Komiteele. Korraldajalinn valitakse 23. juulil Klaipedas toimuval komitee istungil.
Eksperthinnang
Tiina Konseni, Tiigi Seltsimaja kultuurispetsialisti, eksperthinnang Europeade'le:
Europeade on atraktiivne, Euroopa keskne rahvatantsu-ja kultuurifestival, kus domineerib rahvatants. Europeadel esinevatele kollektiividele ei esitata tingimusi repertuaari ja taseme suhtes, erinevalt näiteks CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu) rahvusvahelises folkloorifestivalide kalendris olevatest festivalidest. Eestis on selleks igal kolmandal aastal toimuv rahvusvaheline folkloorifestival Baltica. Tartu linnas on head oskused Europeade mastaabiga festivali korraldamiseks.
Eesti taust
Alates 1993. aastast on Europeade'del käinud ligi 5000 eestimaalast.
Aastal 2004 esitas Tallinn taotluse Europeade 2011 korraldamiseks Eestis. 2009 aasta alguses Tallinn loobus korraldamisõigusest ürituse liiga suure eelarve tõttu (SA Tallinn 2011 koostatud eelarve 28 036 000) ja seoses teiste, 2011 aastal Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks olemise kuludega. Tartule Europeade'i Eesti Komitee esitatud Tallinna Europeade 2011 eelarve on SA Tallinn 2011 koostatud eelarvest ligi kaks korda väiksem, kokku 15,784 miljonit krooni, millest 5 miljonit krooni saadakse tagasi Europeade'i Rahvusvaheliselt Komiteelt osalustasude näol.
Europeade korraldamine Tartus oleks kahtlemata suursündmus, mis on võrreldav rahvusvaheliste Hansapäevade, Gaudeamuse või Eesti suurimate folkloorifestivalidega (Baltica). Hea korralduse puhul võiks sellest saada rahvusvaheline suursündmus, mis täidaks nii mitmeid kultuuri arengukavas sätestatud prioriteete kui toetaks ka kohalikku (väike)ettevõtlust ja loomemajandust. Samas peab arvestama, et 95% osalejaid ei ööbiks Tartu hotellides ja nende toitlustamine oleks korraldatud Tartu linna poolt. Tartu linnas on olemas kompetents sarnase suurürituse korraldamiseks MTÜ Tartu Üliõpilasmaja ja erialaselt Tiigi Seltsimaja näol.
Finantsid
Otsuse tegemisel tuleb silmas pidada, et kuigi korraldav linn võib arvestada tuludega, mis laekuvad osalusmaksudest ja mida vahendab Europeade'i Rahvusvaheline Komitee, on vaja arvestada olulise linnapoolse omafinantseeringuga. Teiste toetusvõimaluste prognoosimiseks on vajalik korraldada mitmeid kohtumisi ja arvestada, et 2011. aastal toimub rahvakultuuri valdkonna suurüritusena Tallinnas Koolinoorte laulu- ja tantsupidu ning mitmed teised Euroopa Kultuuripealinna festivali raames toimuvad rahvusvahelise mastaabiga üritused, mis tõmbavad endale nii publiku, kui potentsiaalsete rahastajate tähelepanu.
Esmajoones tuleb kaaluda, kas Tartu on valmis vastu võtma 5000 osalejat, need majutama ning tagama suurfestivaliga kaasneva logistilise teeninduse. Festivalikülaliste majutuse ja toitlustuse kulud katab korraldajalinn. Reeglina on osalejad majutatud ühismajutuse korras koolidesse ja ühiselamutesse.
Europeade 2011 eelarve Tartus oleks optimistliku arvestuse kohaselt 13 miljonit krooni, millest 5 miljonit krooni saadakse tagasi Europeade'i Rahvusvaheliselt Komiteelt osalustasude näol (2,5 miljonit enne üritust ja 2,5 miljonit ürituse õnnestumise korral pärast üritust). Prognoosida võib kokku 2 miljoni krooni suurust lisatoetust Kultuuriministeeriumilt, erasektorilt, piletite müügist. Seega tuleks Tartu linnal leida Europeade'i toetamiseks minimaalselt täiendavalt 6 miljonit krooni toetust. Võrdluseks sarnase mastaabiga ürituste eelarved ja Tartu linna toetused: 2005 aasta 1500 esinejaga Tartu Rahvusvaheliste Hansapäevade kogueelarve oli 6,2 miljonit krooni ja Tartu linna toetus 3,7 miljonit krooni; 3000 väliskülalisega Gaudeamus 2006 kogueelarve 6,5 miljonit krooni ja Tartu linna toetus 400 000 krooni.
Kultuuri valdkonna eelarvest ei ole võimalik sellises mahus (6 miljonit krooni) sündmust toetada, see tähendaks kogu tänase festivalikalendri kokkukukkumist – 2009. aasta kultuuriosakonna projektitoetuste eelarve kokku on 9,387 miljonit krooni. Lisaks peab 2011. aastal arvestama järgmiste täiendavate kulutustega kultuuriosakonna eelarves: Põhjamaade Sõpruslinnade Kokkutulek ligi 3 miljonit krooni; Tallinn 2011 kultuuripealinna üritused Tartus ligi 2 miljonit krooni; Mänguasjamuuseumi laienemisega seotud lisakulutused ligi 1 miljon krooni; Tamme staadioni tribüünihoone kulud ca 500 000 krooni, kokku 6,5 miljonit krooni. Seega peab positiivse otsuse korral Europeade 2011 toetus tulema eelarvesse täiendavalt, mis vajab volikogu otsust.
Kuna ettevalmistusaega on napilt, siis tuleks positiivse otsuse korral tegevused käivitada koheselt. Prognoositavad kulud juba 2009. aastal on korralduskomitee töötasu, rahvusvahelise korralduskomitee vastuvõtt, reklaam jms. Reklaami ning töötasu- ja vastuvõtu kulud suurenevad 2010. ja 2011. aastal. Festivali perioodil lisanduvad kululiigid on toodud lisas.
Europeade 2011 eelarve
Manuses olevas tabelis on toodud SA Tallinn 2011 tehtud eelarve Europeade'i läbiviimiseks Tallinnas (kogukulu 28 036 000); Europeade'i Eesti Komitee eelarve Europeade 2011 läbiviimiseks Tallinnas (kogukulu 15 784 487) ja prognoos sündmuse läbiviimiseks Tartus (kogukulu 13 000 000).
Eesti Europeade'i Komitee eelarvestus Tallinn 2011
| Kogukulu | 15 784 487 |  |
| Kogutulu | 5 200 000 | Osalustasud, piletite müük, reklaami müük ja sponsorlus |
| Saldo | 10 584 487 | |
Eesti Europeade'i Komitee eelarvestus Tartu 2011
| Kogukulu | 13 000 000 | |
| Kogutulu | 7 000 000 | Osalustasud, piletite müük, reklaami müük ja sponsorlus, Kultuuriministeeriumilt loodetav toetus |
| Tartu kulud* | 6 000 000 | |
*Tartus oleks võimalik Europeade 2011 eelarvet võrreldes Tallinnaga vähendada kasutades peaesinemispaigana Tartu Lauluväljakut Saku Suurhalli asemel, arvestades soodsama toitlustusega osalejatele ning kokkuhoiuga rea muude kulude arvelt.
Ahto Külvet
kultuuriosakonna kultuuriteenistuse peaspetsialist
