Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogu otsuse "Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus asutamine" eelnõu esitamine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Istungi protokolli kantav otsus
Teema: Tartu Linnavolikogu otsuse "Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus asutamine" eelnõu esitamine
Reg. number: LV-IP-0139
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 23.04.2009
Koostaja: Liisa Ingver
Ettekandja: Jüri Sasi
EELNÕU




Lisa
Tartu Linnavalitsuse
istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr LV-IP-0139 juurde


    SIHTASUTUS TARTU LOOMEMAJANDUSKESKUS

    P Õ H I K I R I

    Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskuse põhikiri on kinnitatud Tartu Linnavolikogu ….. mai 2009. a otsusega nr …..



    1. peatükk
    ÜLDSÄTTED

    1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (inglise keeles Tartu Centre for Creative Industries Foundation) (edaspidi sihtasutus).

    1.2. Sihtasutuse asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu linn.

    1.3. Sihtasutuse aadressiks on Kalevi 13, 51010 Tartu.

    1.4. Sihtasutuse asutajaks on Tartu linn.

    1.5. Sihtasutus on asutatud loomemajanduse arenduskeskuse ja loometegevuse eripäradele kohandatud ettevõtlusinkubaatori loomise, arendamise ja haldamise eesmärgil. Sihtasutuse eesmärgiks on loomemajanduse valdkonna koordineerimine ja arendamine Tartus (ja Lõuna-Eestis), loomemajanduse valdkonna ettevõtluse kasvu kiirendamine, innovaatiliste loomemajanduse ettevõtete tekke, elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine, ettevõtete käivitusperioodi riskide vähendamine soodsa ja kvaliteetse töökeskkonna ning tugiteenuste pakkumise kaudu.

    1.6. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
    1.6.1. korraldab ettevõtlusalase nõustamis- ja ärialustusteenuste osutamist loomemajanduse valdkonnas;
    1.6.2. korraldab inkubatsiooniteenuste osutamist ja arendamist loomemajanduse valdkonnas;
    1.6.3. koordineerib külalisresidentuuriprogrammi;
    1.6.4. koordineerib, süstematiseerib ja levitab loomemajandusalast infot;
    1.6.5. viib läbi loomemajanduse valdkonna arenguks vajalikke uuringuid ja kogub statistikat;
    1.6.6. korraldab konverentse, seminare ja loomemajandusvaldkonna alaseid päevi;
    1.6.7. osaleb loomemajandusalastes projektides;
    1.6.8. teeb koostööd ja loob koostöövõrgustikke loomemajanduse valdkonnas tegutsevate teiste institutsioonidega Eesti Vabariigis ja välisriikides, riigi ja kohalike omavalitsustega ja vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
    1.6.9. loob sihtasutuse tegevuseks, eesmärgi täitmiseks ja inkubatsiooniteenuste osutamise arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimused;
    1.6.10. arendab majandustegevusi, mis on suunatud sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
    1.6.11. võib anda stipendiumeid;
    1.6.12. taotleb sihtasutuse opereerimiseks ning teenuste arendamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid.

    1.7. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.

    1.8. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.



    2. peatükk
    SIHTASUTUSE JUHATUS

    2.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

    2.2. Juhatus koosneb kuni 3 (kolmest) liikmest.

    2.3. Juhatuse liikmed määrab nõukogu 5 (viieks) aastaks.

    2.4. Juhatuse liige peab oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema sihtasutusele lojaalsed. Juhatuse liikme kohustused ja õigused sätestatakse üksikasjalikumalt juhatuse liikme ja sihtasutuse vahel sõlmitava lepinguga.

    2.5. Juhatuse liikmeid võib nõukogu tagasi kutsuda ainult mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavad lepingule.

    2.6. Juhatusest tagasikutsutud liikme asemele määrab nõukogu uue liikme mitte hiljem kui 2 (kahe) kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest.

    2.7. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

    2.8. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab sihtasutuse nõukogu.

    2.9. Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ning andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ning esitama nende nõudel vastava aruande.

    2.10. Sihtasutuse juhatus:
    2.10.1. käsutab sihtasutuse vara ja rahalisi vahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks käesolevas põhikirjas ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid;
    2.10.2. koostab sihtasutuse eelarve ja esitab selle kinnitamiseks nõukogule ning tagab sihtasutuse eelarve täitmise;
    2.10.3. kinnitab sihtasutuse töösisekorraeeskirjad ja asjaajamise eeskirjad;
    2.10.4. viib läbi sihtasutuse eesmärkide täitmiseks vajalikke konkursse;
    2.10.5. kutsub vajadusel kokku komisjone;
    2.10.6. teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks;
    2.10.7. korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;
    2.10.8. peab statistilist ja muud arvestust;
    2.10.9. kinnitab juhatuse reglemendi, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja selle kodukorra;
    2.10.10. esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, andes nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta ning esitab vajadusel sellekohaseid aruandeid;
    2.10.11. koostab ja esitab sihtasutuse tegevust puudutavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele asutustele ja isikutele, vastutades sihtasutuse aruannete õigsuse eest;
    2.10.12. esitab registrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja;
    2.10.13. teavitab registrit registrile esitatavate andmete muutumisest;
    2.10.14. täidab kõiki muid Sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.

    3. peatükk
    SIHTASUTUSE NÕUKOGU

    3.1. Sihtasutuse tegevust kavandab, juhtimist korraldab ja järelvalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu.

    3.2. Nõukogu liige peab oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema sihtasutusele lojaalne.

    3.3. Sihtasutuse nõukogul on 3 (kolm) liiget.

    3.3. Nõukogu liikmed määratakse Tartu Linnavalitsuse poolt 4 (neljaks) aastaks.

    3.4. Nõukogu liikmeid võib Tartu Linnavalitsus nõukogust tagasi kutsuda:
    3.4.1. seoses Tartu Linnavolikogu liikme või linnavalitsuse liikme volituste lõppemise või peatumisega või linnaametniku teenistusest vabastamisega;
    3.4.2. sõltumata põhjusest;
    3.4.3. nõukogu liikme avalduse alusel.

    3.5. Nõukogust tagasikutsutud nõukogu liikme asemele nimetab asutaja uue liikme vähemalt 2 (kahe) kuu jooksul pärast nõukogu liikme tagasikutsumist.

    3.6. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab Tartu Linnavalitsus.

    3.7. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikme äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud nõukogu liige.

    3.8. Sihtasutuse nõukogu:
    3.8.1. otsustab juhatuse ettepanekul sihtasutuse arengustrateegia, kinnitades igal aastal sihtasutuse järgneva aasta tegevuskava ja eelarve;
    3.8.2. võttes arvesse käesoleva põhikirjaga seatud tingimusi, määrab 5 (viieks) aastaks juhatuse liikmed. Uue juhatuse koosseis määratakse eelmise juhatuse volituste perioodil kahe viimase kuu jooksul;
    3.8.3. otsustab osaluse omandamise ja lõppemise äriühingus või sihtasutuses;
    3.8.4. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantavate vallasasjade omandamise ja võõrandamise või asjaõigusega koormamise, samuti laenu võtmise;
    3.8.5. kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse struktuuri;
    3.8.6. kinnitab juhatuse esitatud Sihtasutuse aastaaruande ja tegevusaruande;
    3.8.7. kinnitab nõukogu reglemendi, mis sätestab nõukogu koosoleku ettevalmistamise ja selle kodukorra;
    3.8.8. otsustab loomemajandusnõukogu liikmetele sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastava tasu maksmise ja kulude hüvitamise;
    3.8.9. täidab muid käesolevast põhikirjast ja seadustest tulenevaid ülesandeid.

    3.9. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute ja õigustoimingute tegemiseks:
    3.9.1. äriühingu osa või aktsia omandamine, sihtasutuse asutamine, mittetulundusühingu liikmeks astumine, samuti ükskõik millisel viisil osaluse omandamine, muutmine ja lõpetamine juriidilistes isikutes;
    3.9.2. kinnisasja, samuti registrisse kantud või kantava vallasasja omandamine, võõrandamine või asjaõigusega koormamine;
    3.9.3. laenude võtmine.

    3.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja põhikirjale.

    3.11. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2 (kaks) korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosolek kutsutakse kokku eeltoodud juhtudel, samuti kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

    3.12. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

    3.13. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

    3.14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poolte nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe või tema äraolekul esimehe poolt asendajaks määratud nõukogu liikme hääl.

    3.15. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige, protokollija ja kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

    3.16. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest, kui konkreetses otsuses ei ole märgitud teistsugust jõustumise aega.

    3.17. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

    3.18. Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse sihtasutuse nimi ja asukoht, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt).

    3.19. Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.

    3.20. Nõuandva koguna tegutseb juhatuse juures loomemajandusnõukogu. Loomemajandusnõukogu põhiülesandeks on inkubatsiooniteenuse saajate valimine sihtasutuse poolt tema põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks korraldatavatel konkurssidel. Loomemajandusnõukogu suuruse ja liikmed 1-aastakse perioodiks ja loomemajandusnõukogu reglemendi kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse nõukogu.
    4. peatükk
    Sihtasutuse vara

    4.1. Sihtasutuse vara moodustub:
    4.1.1. asutamisotsusega sihtasutusele üle antud materiaalsest ja immateriaalsest varast;
    4.1.2. Tartu linna iga-aastastest sihtasutuse tegevuskuludeks eraldatud eelarve vahenditest;
    4.1.3. sihtotstarbelistest eraldistest riigi- ja kohalikest linna ja vallaeelarvetest;
    4.1.4. sihtasutuse omatulust;
    4.1.5. majandustegevusest ja ürituste korraldamisest laekunud tuludest;
    4.1.6. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
    4.1.7. muudest laekumistest.

    4.2. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

    4.3. Sihtasutusele üleantavad rahalised annetused võtab vastu juhatus ja kannab need vajadusel Sihtasutuse pangaarvele.

    4.4. Sihtasutusele laekuvad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus, kes korraldab nende hindamise ja teeb omandiõiguse Sihtasutusele üleminekuks vajalikud toimingud.

    5. peatükk
    Audiitor

    5.1. Sihtasutusel on audiitor. Audiitori sihtasutuse tegevuse kontrolliks nimetab igaks majandusaastaks nõukogu.

    5.2. Nõukogul on õigus audiitor tagasi kutsuda, mille põhjuseks võib olla seaduse rikkumine, samuti oma kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

    5.3. Audiitori tasustamise korra määrab nõukogu arvestades audiitori kvalifikatsiooni ja töö mahtu.

    6. peatükk
    Majandusaasta aruanne

    6.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

    6.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

    6.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt 4 (nelja) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist esitab juhatus aruanded kontrollimiseks audiitorile.

    7. peatükk
    Sihtasutuse põhikirja muutmine

    7.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes Tartu Linnavolikogu, muutunud asjaolude arvessevõtmiseks.

    7.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest.

    8. peatükk
    Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

    8.1. Sihtasutuse ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

    8.2. Tartu Linnavolikogul on õigus lõpetada Sihtasutuse tegevus, kui:
    8.2.1 sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärkidele;
    8.2.2. sihtasutuse eesmärgid on saavutatud.

    8.3. Sihtasutuse lõpetamise toimub Tartu Linnavolikogu otsusega. Lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus seaduses sätestatud korras.

    8.4. Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.

    8.5. Sihtasutuse likvideerijaks on Juhatuse liikmed kui Sihtasutuse tegevuse lõpetamise otsuses ei ole ette nähtud teisiti.

    8.6. Sihtasutuse likvideerimisel järelejäänud vara üleandmise otsustab Tartu linn.


Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu otsuse "Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus asutamine" eelnõu esitamine " juurde


1. Sihtasutuse loomise alused
Tartu linna arengustrateegia “Tartu 2030” on eesmärgina välja toodud Tartu loomemajanduse keskuse käivitamine, mis toetab nii Tartu kui loovlinna ja Tartu kui ettevõtluslinna mainet. Tartu linna arengukava 2007 – 2013 loomemajanduse visiooni kohaselt on Tartu loojate ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide jaoks atraktiivne elu- ja töökeskkond, pakkudes mitmekesiseid võimalusi enesetäiendamiseks, töötamiseks ja oma tegevuse arendamiseks. Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukavas 2008-2013 üheks arengueesmärgiks loomemajanduse arendamine (AE2 – Tartu on loomemajanduslikult arenenud ja edukas linn) ning üheks kultuurivaldkonna tegevussuunaks (AE15) on loomemajanduse inkubaatori loomine tööhõive suurendamiseks kultuuriettevõtluses.
2. Kujunemislugu
Tartu linn alustas eelmainitud eesmärkide ellu rakendamist 2008. aastal. 7. oktoobri 2008. a istungi protokollilise otsusega nr 32 otsustas Tartu Linnavalitsus lubada kultuuriosakonnal käivitada Tartu loomemajanduse keskuse tegevus aadressil Kalevi 13. 15 ja 17. Otsusele järgnevalt astus kultuuriosakond loomemajanduskeskuse esimeste protsesside algatamiseks järgmisi samme:
2.1. Viidi Kalevi 13 ruumid kasutuskõlblikku loomemajanduse keskuse ja inkubaatorina ning paigaldati interneti püsiühendus ja telefoniühendus. Hoone on seisnud tühjana alates 2007. aasta kevadest, mille jooksul kannatas eeskätt hoone välisilme (grafiti, katki visatud aknad), kuid vähese kütmise tõttu ka siseinterjöör. Kuigi olulisel määral amoriseerunud, võib hoone praegust olukorda hinnata rahuldavaks. 2008. aasta lõpus korrastati linnavalitsuse vahendite eest osaliselt nõrkvoolu- ja elektrivarustusjuhtmestik, asendati purustatud aknaklaasid ning teostati üksikutes ruumides ka üldremont. Kokku investeeriti renoveerimistöödesse 122 000 krooni.
2.2. Kultuuriosakond tellis loomemajanduskeskuse tasuvus- ja teostatavusanalüüs I.G. Capital Investments Oü-lt.
2.3. Oktoobrist 2008 asus tööle loomemajanduse koordinaator, kes koostöös kultuuriosakonnaga organiseeris loomeinkubaatori reeglistiku väljatöötamise ning inkubatsiooniteenuse saamise läbiviimise.
Tartu Linnavalitsuse 04. novembri 2008. a korralduse nr 1191 “Konkursi "Inkubatsiooniteenus loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtetele" korraldamine” alusel korraldas kultuuriosakond konkursi inkubatsiooniteenusest ja eelinkubatsiooniteenusest huvitatud isikute leidmiseks, millele laekusid 21 noore Tartus tegutseva ettevõtja taotlused. Tartu Linnavalitsuse 06. jaanuari 2009. a korraldusega nr 4 moodustati 8-liikmeline hindamiskomisjon taotluste läbivaatamiseks. Konkursi tulemusel tegutseb täna Kalevi 13 ruumides 4 ettevõtjat kunsti, foto, keraamika, disaini ja multimeedia valdkonnas. 7 eelinkubandiga viidi läbi ettevõtlusalane koolituste sari Tartu Ettevõtluskeskuse koolitajatega.
3. Sihtasutuse vormi eelised
Tartu linn näeb eelmainitud eesmärkide kõige efektiivsema väljundina Tartu linna poolt sihtasutuse loomist. Sihtasutuse toetuseks räägivad eelkõige järgnevad argumendid:
3.1. Eraldiseisva vastutusüksuse olemasolul vähendab sihtasutus linnale otseselt langevaid kohustusi (näiteks teenuse hindade ja struktuuri kinnitamise kohustus) ning suurendab keskuse iseseisvust ja paindlikkust.
3.2. Sihtasutus on linna poolt kontrollitud kuid autonoomne juriidiline isik. Linn määranud enda ülesandeks käivitada loomemajanduse keskus, mis ei kohusta seda tegema linna allasutuse vormis. Võetud eesmärgi saab efektiivsemalt täita sihtasutusena, mille põhieesmärgiks on loomemajanduse valdkonna koordineerimine ja arendamine Tartus (ja Lõuna-Eestis) ning loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtetele soodsate starditingimuste loomine kvaliteetse töökeskkonna ja tugiteenuste pakkumise kaudu.sihtasutuse kaudu. Sihtasutuse põhikirja kinnitab asutaja – Tartu linn, samuti nimetab ta nõukogu, suunates sel viisil sihtasutuse tegevust, samas ei pea sel viisil Tartu linn tegelema igapäevaste loomemajanduskeskuse probleemide ning haldusküsimustega.
3.3. Soodustingimustel keskuse inkubantidele teenuste osutamine ei läheks sihtasutuse vormis tegutsedes vastuollu avaliku huvi põhimõttega.
3.4. Sihtasutuse formaat tagaks võrdväärsema ligipääsu erineva tasandi maakondlikele ja riiklikele ning EL-i tugistruktuuride võrreldes toetusele allasutuse vormis tegutsemisega. Sihtasutusel on suurem võimalus saada toetusi fondidest ja programmidest. Praktika on näidanud, et kohaliku omavalitsuse asutuste taotlusi on lükatud tagasi põhjendusel, et kohalik omavalitsus peab ise leidma ressursid oma allasutuste finantseerimiseks
3.5. Vajaduse tekkimisel saab sihtasutus iseseisvalt laenu võtta.
3.6. Sihtasutus võib tegeleda ettevõtlusega, tema teenitud omatulu jääb sihtasutuse käsutusse. Oluline on silmas pidada, et sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mingil muul viisil tulude kasutamine võib kaasa tuua sihtasutuse sundlõpetamise. Seevastu kohaliku omavalitsuse asutuse omatulu võib volikogu otsusega suunata teise tegevusvaldkonda.
3.7. Sihtasutuse juhtimine on paindlikum, kuna otsuste kooskõlastamisel ei pea kaasama linna struktuuriüksusi.
4. Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus eesmärk
Sihtasutus on asutatud loomemajanduse arenduskeskuse ja loometegevuse eripäradele kohandatud ettevõtlusinkubaatori loomise, arendamise ja haldamise eesmärgil. Loomemajanduskeskuse eesmärgiks on loomemajanduse valdkonna koordineerimine ja arendamine Tartus (ja Lõuna-Eestis), loomemajanduse valdkonna ettevõtluse kasvu kiirendamine, innovaatiliste loomemajanduse ettevõtete tekke, elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine, ettevõtete käivitusperioodi riskide vähendamine soodsa ja kvaliteetse töökeskkonna ning tugiteenuste pakkumise kaudu.
Nimetatud eesmärkide täitmiseks jätkab sihtasutus seni Tartu linna poolt alustatud inkubatsiooniteenuste pakkumist avalike konkursside kaudu. Kalevi 15 renoveerimisel on kavandatud ka soodsatel tingimustel külalisresidentside teenuse pakkumine nii Eesti kui välismaa kunstnikele.

5. Sihtasutuse koosseis
Sihtasutuse nõukokku hakkab kuulma 3 liiget. Sihtasutuse igapäevast tegevust korraldab sihtasutuse juhatus, kes esialgu hakkab tegutsema 1-liikmelisena. Sihtasutuse koosseisu ei ole plaanis suurendada, vajadusel kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse tähtajaliste võlaõiguslike lepingute alusel lisatööjõudu.
6. Vara
2009. aastal Kultuuriosakonnale loomemajanduse arendamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamata jäägid 1. juuni 2009. a seisuga kantakse üle sihtasutusele.
Kalevi tn kompleks antakse sihtasutuse kasutusse kümneks aastaks. Lühema hoonete kasutusajaga ei kvalifitseeruks sihtasutus fondide Tartu loomemajanduskeskuse tegevuse toetamiseks taotlejana.
6. Sihtasutuse eelarve 2009-2011

6.1. Tegevuskulud
Kulud:200920102011
Personalikulu (1,5 ametikohta)327 375423 220423 220
Majandamiskulu
§ hooned (752 m2)220 000302 000302 000
§ bürookulu44 00058 00058 000
§ soetused6 00020 00020 000
§ raamatupidamine, audit27 00035 00035 000
§ koolitused ja nõustamine84 600131 000131 000
§ trükised, koduleht80 00040 00040 000
Kokku:
788 975 kr1 009 220 kr1 009 220 kr
Tulud:200920102011
Tartu linn
(2009: KO 500 000 + LVO 104 915)		500 000
104 915		600 000
113 000		600 000
113 000
Omatulu144 060246 960246 960
Kultuuriministeerium40 00050 00050 000
Kokku:
788 975 kr1 009 960 kr1 009 960 kr

6.2. Investeeringud
Kulud:200920102011
Projekteerimine0,45 MEEK
Kalevi 13 sanitaarremont1,77 MEEK
Kalevi 15 ja 17 rekonstrueerimine18 MEEK3 MEEK
Kokku:
0,45 MEEK18 MEEK4,77 MEEK
Tulud:200920102011
Tartu linn0,45 MEEK3 MEEK3,77 MEEK
LM tugistruktuuride meede15 MEEK
Piirkonna konkurentsivõime meetme väikeprojekt1 MEEK
Kokku:
0,45 MEEK18 MEEK4,77 MEEK