EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
24. märts 2009. a. nr LV-M-0012 |
| Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimused ja kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määruse nr 114 "Volituse andmine munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamiseks" ja arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-ga 28 ning haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2005. a määrusega nr 52 "Õpilase põhikooli ja gümnaasiumi vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja kord".
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib õpilaste vastuvõtmist Hugo Treffneri Gümnaasiumis, Miina Härma Gümnaasiumis, Tartu Annelinna Gümnaasiumis, Tartu Descartes’i Lütseumis, Tartu Forseliuse Gümnaasiumis, Tartu Herbert Masingu Koolis, Tartu Karlova Gümnaasiumis, Tartu Kesklinna Koolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, Tartu Kroonuaia Koolis, Tartu Kunstigümnaasiumis, Tartu Maarja Koolis, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis, Tartu Raatuse Gümnaasiumis, Tartu Tamme Gümnaasiumis, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, Tartu Veeriku Koolis, Tartu Vene Lütseumis (edaspidi kool või koolid).
§ 2. Korras kasutatavad mõisted
(1) Õpilase kooli vastuvõtmine on õpilaskoha täitmine direktori käskkirjaga õpilase klassi õpilaste nimekirja kinnitamise kaudu.
(2) Põhikool on kool, kus on 1. – 9. klass, sh ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi põhikooli osa.
(3) Elukohajärgne põhikool on kuni 17-aastasele lapsele põhihariduse omandamise tagamiseks tema rahvastikuregistrijärgsete elukoha andmete järgi kooli teeninduspiirkonna alusel määratav põhikool. Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, valib lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) vastuvõtu taotluse esitamisega elukohajärgse põhikooli teeninduspiirkonnaga koolide seast.
(4) Gümnaasium on kool, kus on 10. – 12. klass, sh ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi gümnaasiumi osa.
§ 3. Õpilaskohad
(1) Klassi õpilaskohtade arv on klassi õpilaste nimekirjas maksimaalselt lubatud õpilaste arv, mille määrab kooli direktor klassitäitumuse ülemise piirnormi ja tervisekaitsenõuete alusel.
(2) Vaba õpilaskoht on täitmata õpilaskoht klassis.
(3) Kooli kõikide klasside õpilaskohtade arvude summa ei või olla suurem kui koolihoone mahutavus vastavalt tervisekaitsenõuetele, va juhul, kui erinevad klassid kasutavad samu õpperuume erineva õppepäeva algusega. Koolihoone mahutavuse kinnitab Tartu Linnavalitsus tervisekaitsenõuete alusel.
2. peatükk
Vastuvõtt põhikooli
§ 4. Koolikohustuslikule lapsele õpilaskoha tagamine
(1) Elukohajärgne põhikool on kohustatud tagama õpilaskoha kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
(2) Kui põhikooli klassis on vabu õpilaskohti, võib kooli direktor vastavalt käesolevale korrale anda vaba õpilaskoha lapsele, kelle elukohajärgseks põhikooliks on mõni teine põhikool.
§ 5. Lapse vastuvõtmine esimesse klassi
(1) Tartu Linnavalitsus kinnitab igal aastal hiljemalt märtsikuus rahvastikuregistri andmete alusel põhikoolis avatavate esimeste klasside arvu kooliti. Kui enne õppeaasta algust muutub elukohajärgse põhikooli esimese klassi õpilaskohtade vajadus, siis muudab Tartu Linnavalitsus vajadusel avatavate esimeste klasside arvu.
(2) Esimese klassi õpilaskohtade arvu ja lapse vastuvõtmisega seonduva teabe kuulutab kool märtsikuus avalikult välja kooli kodulehe kaudu.
(3) Vanem esitab üldjuhul lapse kooli vastuvõtmiseks taotluse koos õigusaktides nõutud dokumentidega kodulehel väljakuulutatud ajast kuni 20. augustini.
(4) Kui põhikooli vabale õpilaskohale esitavad taotluse vanemad, kelle lastele ei ole antud põhikool elukohajärgseks põhikooliks, arvestatakse õpilaskoha andmisel, kelle vanem esitas taotluse ajaliselt varem.
(5) Elukohajärgne põhikool teavitab vanemat esimesel võimalusel lapsele põhikoolis õpilaskoha tagamisest. Põhikool, mis ei ole lapse elukohajärgne põhikool, teavitab vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lapse põhikooli õppima asumise võimalusest või selle puudumisest hiljemalt 25. augustil.
(6) Põhikooli, mis ei ole ühelegi lapsele elukohajärgseks põhikooliks, esimesse klassi vastuvõtu tingimused kinnitab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt 31. jaanuaril ning vastuvõtu tingimusi ei tohi muuta 1. veebruarist kuni uue õppeaasta alguseni. Lapse kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor vastuvõtu tingimuste täitmise alusel.
(7) Kooli direktor kinnitab käskkirjaga esimese klassi õpilaste nimekirja hiljemalt 1. septembriks.
§ 6. Põhikooli vastuvõtmine ühest koolist teise üleminekul
(1) Kooli direktor teavitab kooli kodulehe kaudu avalikkust põhikooli klassi vabadest õpilaskohtadest või vastava teabe saamise viisist ning vabade õpilaskohtade täitmise põhimõtetest (põhikooli vastuvõtu tingimused).
(2) Põhikooli vastuvõtu tingimused kinnitab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt 31. jaanuaril ning vastuvõtu tingimusi ei tohi muuta 1. veebruarist kuni uue õppeaasta alguseni. Põhikooli vastuvõtu tingimused peavad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele, võrdse kohtlemise põhimõtetele ning tagama õpilaskoha täitmise läbipaistvuse.
(3) Vanem esitab lapse ühest põhikoolist teise üleminekul põhikoolile taotluse lapse kooli vastuvõtmiseks, millele lisab õigusaktidega nõutud dokumendid.
(4) Elukohajärgne põhikool tagab lapsele õpilaskoha vanema soovitud ajal. Põhikool, mis ei ole lapse elukohajärgne põhikool, otsustab lapsele põhikoolis õpilaskoha andmise või andmata jätmisest 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.
(5) Kooli direktor jätab vaba õpilaskoha andmata lapsele, kes ei ela kooli teeninduspiirkonnas, kui:
1) koolis on vaba õpilaskohta vaja klassikursust kordama jäävale õpilasele,
2) vaba õpilaskohta on vaja kooli teeninduspiirkonnas elavale lapsele, et vältida õppeaasta kestel klasside arvu suurenemist,
3) lapsel ei ole täidetud põhikooli vastuvõtu tingimused,
4) samale vabale õpilaskohale on mõne teise lapse vanem esitanud taotluse ajaliselt varem.
(6) Kooli direktor kinnitab lapse põhikooli vastuvõtmise käskkirjaga, millega lisab lapse klassi õpilaste nimekirja.
3. peatükk
Vastuvõtt gümnaasiumisse
§ 7. Isiku vastuvõtmine kümnendasse klassi
(1) Tartu Linnavalitsus kinnitab kümnendate klasside arvu kooliti iga aasta novembrikuus järgnevaks õppeaastaks.
(2) Kool kuulutab kümnendate klasside vabade õpilaskohtade arvu, vastuvõtu tingimused ja täitmise avalikult välja iga aasta hiljemalt 31. jaanuaril kooli kodulehe kaudu.
(3) Alaealine sisseastuja esitab vanema allkirjastatud ja täisealine sisseastuja enda allkirjastatud taotluse kümnendasse klassi õppima asumiseks koos õigusaktides nõutud dokumentidega ajavahemikul 15. juuni – 28. juuni. Tartu Herbert Masingu Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi toimub dokumentide vastuvõtt üldjuhul iga aasta 25. augustini.
§ 8. Kümnendasse klassi vastuvõtu tingimused
(1) Kooli direktor kinnitab käskkirjaga hiljemalt 31. jaanuaril kooli kümnendasse klassi õpilaste vastuvõtu tingimused, milles esitatakse lähtuvalt põhikooli riiklikust õppekavast nõuded teadmistele, oskustele ja vilumustele ning nendele nõuetele vastavuse kontrollimise põhimõtted või muud tingimused, mille täitmise alusel otsustab kool isiku kümnendasse klassi vastuvõtmise.
(2) Vastuvõtu tingimused peavad lähtuma võrdse kohtlemise põhimõtetest, olema kooskõlas õigusaktidega ning tagama õpilaskoha täitmise läbipaistvuse.
(3) Kui kooli direktor pole hiljemalt 31. jaanuaril vastuvõtu tingimusi kinnitanud ja neid avalikustanud, toimub vastuvõtt kooli kümnendasse klassi eelneval aastal kehtinud vastuvõtu tingimuste alusel.
(4) Kui kooli direktor on vastuvõtu tingimustes näinud ette isiku teadmiste kontrollimise testimise, eksami, ülesannete lahendamise või muu taolise teadmiste ja oskuste kontrollimise viisi (sisseastumiseksam) kaudu, viivad koolid vastava teadmiste ja oskuste kontrollimise läbi Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna korraldusega kinnitatud aegadel.
(5) Ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium ei või kümnendasse klassi õpilaste vastuvõtmisel luua eelistingimusi samas koolis põhihariduse omandanud isikule.
§ 9. Kümnendasse klassi vastuvõtu korraldamine
(1) Õpilaste vastuvõtmise korraldamiseks kooli kümnendasse klassi moodustab kooli direktor käskkirjaga igal õppeaastal vähemalt 5-liikmelise komisjoni. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt 3 õpetajat.
(2) Kool korraldab sisseastumiseksamitel osalenud isikute teavitamise sisseastumiseksami tulemustest kooli kodulehe vahendusel, koolis avalikustamiseks ettenähtud teadetetahvlil või muul viisil.
(3) Sisseastumiseksamil osalenud isikul ja tema vanemal on õigus tutvuda sisseastumiseksami tulemustega ja hindamisega ning saada selgitusi tulemuste kohta pärast sisseastumiseksami tulemuste selgumist kuni 15. juunini. Kool säilitab sisseastumiseksami kirjalikud tööd pärast sisseastumiseksami toimumist kuni 1. septembrini.
(4) Kooli direktor kinnitab käskkirjaga kümnenda klassi õpilaste nimekirja 1. juuliks. Tartu Herbert Masingu Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor kinnitavad käskkirjaga kümnenda klassi õpilaste nimekirja 1. septembriks.
(5) Kooli direktor teavitab isikut kümnendasse klassi vastuvõtmisest.
§ 10. Gümnaasiumisse vastuvõtmine ühest koolist teise üleminekul
(1) Kooli direktor teavitab kooli kodulehe kaudu avalikkust gümnaasiumi klassi vabadest õpilaskohtadest või vastava teabe saamise viisist ja gümnaasiumi vabade kohtade täitmise põhimõtetest (gümnaasiumi vastuvõtu tingimused).
(2) Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused kinnitab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt 31. jaanuaril. Vastuvõtu tingimusi ei tohi muuta 1. veebruarist kuni uue õppeaasta alguseni. Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused peavad vastama võrdse kohtlemise põhimõtetele, õigusaktidega sätestatud nõuetele ja tagama õpilaskohtade täitmise läbipaistvuse.
(3) Kooli direktor jätab gümnaasiumi klassis vaba õpilaskoha andmata seda taotlenud isikule, kui isik ei ole täitnud gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi või koolil on õpilaskohta vaja isikule, kes on varem võetud sama gümnaasiumi õpilaseks, kuid asunud ajutiselt õppima välisriigi õppeasutusse.
(4) Kooli direktor kinnitab isiku gümnaasiumisse vastuvõtmise käskkirjaga, millega lisab isiku klassi õpilaste nimekirja.
4. peatükk
Vastuvõtt hariduslike erivajadustega õpilastele moodustatud klassidesse
§ 11. Lapse vastuvõtmine haridusliku erivajadustega laste klassi
(1) Hariduslike erivajadustega lastele põhikoolis uuel õppeaastal moodustatud klasside arvu ja liigi kinnitab Tartu Linnavalitsus igal aastal maikuus.
(2) Haridusliku erivajadusega lastele loodud klassis õpilaskoha saamiseks esitab vanem koolile taotluse koos õigusaktides nõutud dokumentidega ja nõustamiskomisjoni otsuse.
(3) Elukohajärgne põhikool teavitab vanemat 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest lapsele koolis õpilaskoha tagamisest. Põhikool, mis ei ole lapse elukohajärgne kool, kuid milles tegutsevad lapsele sobivad hariduslike erivajadustega laste klassid, teavitab vanemat lapse klassis õppima asumise võimalusest või selle puudumisest 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.
(4) Kui põhikooli vabale õpilaskohale esitavad taotluse vanemad, kelle laste jaoks ei ole antud põhikool elukohajärgseks põhikooliks, antakse õpilaskoht lapsele, kelle vanem esitas taotluse ajaliselt varem.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 12. Korra rakendamine 2008/2009. õppeaastal
(1) 2009. a kinnitab kooli direktor vastuvõtu tingimused 31. märtsil 2009. a.
(2) 2009. aastal enne käesoleva korra jõustumist korraldatud sisseastumiseksamite tulemusi arvestab kooli direktor kümnendasse klassi õpilaste vastuvõtmisel.
§ 13. Korra jõustumine
Käesolev kord jõustub 3. aprillil 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimused ja kord " juurde
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lg 3 kohaselt kehtestab kooli pidaja haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel.
Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2005. a määruse nr 52 "Õpilase põhikooli ja gümnaasiumi vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja kord" § 3 sätestab, et kooli pidaja kehtestab käesolevas määruses reguleerimata küsimustes kooli vastuvõtu tingimused ja korra.
Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määrusega nr 114 "Volituse andmine munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamiseks" on antud linnavalitsusele volitus kehtestada Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu kord ja tingimused, kusjuures vastuvõtu tingimuste kehtestamine on lubatud volitada koolide direktoritele.
Käesolevaga esitame linnavalitsusele koolide vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu.
Varasemalt reguleeris gümnaasiumisse vastuvõttu Tartu Linnavalitsuse 19. jaanuari 2006. a määrus nr 3 "Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumiastmele vastuvõtu kord", mis tunnistati kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 27. jaanuari 2009. a määrusega nr 5, kuna Riigikohus tuvastas, et haridus- ja teadusministril ei olenud volitust volitada kooli pidajat kooli vastuvõtu korra kehtestamiseks.
PGS § 28 uus redaktsioon annab ministrile õiguse volitada kooli pidajat kooli vastuvõtu korra kehtestamiseks.
Varasemalt kehtinud kord reguleeris gümnaasiumisse vastuvõtmist, käesolevas eelnõus on toodud regulatsioon ka põhikooli vastuvõtu kohta, kuna termin "kool" tähistab nii põhikooli kui ka gümnaasiumit.
Gümnaasiumi vastuvõtu korralduses ei too käesolev eelnõu kaasa suuri muutusi. Olulisim muudatus ehk on see, et erinevalt varem kehtinud korrast ei pea enam koolid vastuvõtu tingimusi kooskõlastama haridusosakonnaga. Eelnõus on esitatud nõuded vastuvõtu tingimustele, mida kool peab täitma. Nõuete eiramisel saab haridusosakond pidada kooli direktoriga läbirääkimisi kuni vastuvõtu tingimused vastavad nõuetele. Kooli direktor kui kooli üldseisundi eest vastutav isik vastutab laste vastuvõtmise eest kooli. Kooskõlastusmenetlus ei ole vajalik, sest nõuetele vastavuse saab ka teisiti tagada.
Varasema korra järgi pidi kooli direktor saatama juulikuus haridusosakonnale vastuvõetud õpilaste nimekirja. Ka see nõue on käesolevast eelnõust välja jäetud, sest GoPro võimaldab nimekirjaga tutvuda ilma seda haridusosakonda saatamata.
Eelmise korraga võrreldes muutus ka sisseastumiseksamite tööde alalhoidmise aeg. Seni tuli hoida neid alles 1. oktoobrini, eelnõu järgi tuleb neid alles hoida 1. septembrini.
Uue põhimõttena toodi vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele sisse põhimõte, et vastuvõtu tingimusi ei tohi muuta 1. veebruarist kuni uue õppeaasta alguseni.
Eelnõus on ka rõhutatud, et koolid peaksid avaldama info vabadest õpilaskohtades kodulehel või teabe, kust ja kuidas saab infot vabade õpilaskohtade kohta. Praegu ei ole enamasti kodulehtedel seda infot, kuid arvestades asjaoluga, et inimesed vahetavad elukohti jne, siis võib see teave inimestele vajalik olla ja neil peaks olema võimalik selle teabeni jõuda kergesti, kuna tegemist on avaliku teabega.
Vastuvõtu regulatsioon jääb endiselt kahetasandiliseks, kus linnavalitsus reguleerib korralduslikku külge ning koolijuht kinnitab vastuvõtu tingimused lähtides enda juhitud koolist.
Uudsena on eelnõusse lisatud sätted põhikooli vastuvõtu kohta. Sarnaselt gümnaasiumiga on põhikooli vastuvõtt jagatud oma eripäradest lähtuvalt kaheks: esimesse klassi vastuvõtt ja põhikoolis juba õppinud laste vastuvõtt (ehk üleminek ühest koolist teise).
Kuna põhikool on üldjuhul teeninduspiirkonnaga kool, siis kool peab lapsed, kes elavad kooli teeninduspiirkonnas, vastu võtma ning koolijuht on kohustatud ka vastava otsuse tegema. Põhikooli puhul jääb koolijuhile vastuvõtmisel otsustusvabadus ainult vabade kohtade andmisel lastele, kes ei ela kooli teeninduspiirkonnas. Teeninduspiirkonnas mitteelavatele lastele kohtade jagamisel peab kool tuvastama, kas õpilaskoht on vaba, kas laps on täitnud kooli vastuvõtu tingimused. Kui need tingimused on täidetud, siis antakse koht lapsele, kelle vanem esitas taoltuse ajaliselt varem.
Eelnõus on täpsustatud ka mõnda terminit. Eelkõige selliseid termineid, mida tuleb teada õpilase kooli vastuvõtmise otsustamisel. Eelkõige on olulise tähtusega termin "vaba õpilaskoht" ning teised terminid aitavad lahti seletada seda terminit.
Uudne on ka eraldi regulatsioon hariduslike erivajadustega laste klassidesse vastuvõtmise kohta. Senini ei ole linnavalitsus eraldi kinnitanud erivajadustega laste klasse kooliti, kuid kuna erivajadustega lastele õppimisvõimaluste tagamine vajab korraldamist ja vastav kohustus on pandud seadusega linnavalitsusse, siis on vajalik vastavate klasside võrgu kinnitamine.
Üldiselt saab öelda, et eelnõusse kirjutati see, mis tegelikult kooli vastuvõtmisel senini tehti, kuid senini olid need kirjutamata reeglid. Olulisi uuendusi ei tehtud.
Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide vastuvõtu tingimused ja kord