| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
06. märts 2009. a. nr LV-IP-0074 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Loa andmine riigihangete korraldamiseks" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Boris Goldmani ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada linnavolikogule otsuse "Loa andmine riigihangete korraldamiseks" eelnõu.
2. Määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Jüri Sasi |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, Tartu linnavara eeskirja § 7 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b :
1. Lubada linnavalitsusel korraldada järgmised riigihanked:
1.1. "Tartu Kutsehariduskeskuse õpilaskodu sisustuse ost",
1.2. "Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuserialade õppebaaside sisustuse ost",
1.3. "Tartu Kutsehariduskeskuse kodumajanduse ja majutusteeninduse erialade õppebaaside sisustuse ost",
1.4. "Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoja projekteerimine" .
2. Otsus jõustub ................................ 2009.a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Loa andmine riigihangete korraldamiseks" eelnõu esitamine " juurde
- Meede: Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ meede „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ 2007-2015
Projektid:
Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine 2009-2010
Autoerialade õppetöökoja rajamine ja sisustamine (Põllu 11) 2010-2011
1. Projektist Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine 2009-2010
12. detsembril 2008.a. allkirjastati Tartu linna ja Facio Ehituse ASi vahel töövõtuleping Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimistööde teostamise ja sisustuse ostu aluseks on AS RTG Projektbüroo poolt koostatud projektdokumentatsioon ja Tartu linna poolt väljastatud ehitusluba nr 408/08.
Facio Ehituse ASga sõlmitud ehituslepingu maksumus koos km-ga on 53 925 121,00 krooni.
Hoone I korruse lõunatiiba ehitatakse kohvik 100 inimesele õpilaste hommiku- ja lõunasöögiks. Köögi ühe osa moodustab õppeköök. Köögipersonali olmeruumid rajatakse keldrikorrusele. I korruse põhjatiiba ehitatakse iluteeninduse õppebaas. Samasse hooneosasse rajatakse ka tervishoiuruumid – stomatoloogiakabinet, arstikabinet, protseduuride ruum. II ja III korruse põhjatiivas hakkab paiknema majutus- ja toitlustusosakonna õppebaas.
II, III, IV ja V korruse lõunatiivas – kasvatajate ruum, invatuba ja õpilaskodu ruumid .Hoone II korruse keskosas hakkab paiknema auditoorium 47 kohaga, III-V korrusel õpilaste puhkeruumid.
Järgmiste tegevustena tuleb Tartu linnal läbi viia alljärgnevad riigihanked:
Õpilaskodu sisustuse ostu riigihange.
Selle tulemusel ostetakse kogu õpilaskodu sisustus ja iluteeninduse õppebaasi sisustus. Vastavalt taotluseelarvele on hoone sisustuse maksumuseks planeeritud 12 miljonit krooni (koos km-ga). Toitlustuse õppebaasi tehnoloogilised seadmed ja kodumajanduse/majutusteeninduse õppebaasi tehnoloogilised seadmed ostetakse eraldi hangete tulemusel ja nende maksumus sisustuse taotluseelarves ei kajastu.
Hoone on planeeritud ekspluatatsiooni võtta kahes etapis - pool hoonest septembris 2009.a. ja teine pool veebruaris 2010.a. Vastavalt sellele tarnitakse 50% sisustusest 2009.a. august -september ja 50% sisustusest veebruaris 2010.a.
Kodumajanduse ja majutusteeninduse erialade õppebaaside sisustuse ostmise riigihange
Projekti eesmärgiks on tagada Lõuna-Eesti piirkonna majutusteeninduse ettevõtetele ning kodumajanduse eriala lõpetanute perspektiivsetele tööandjatele vajalik kvalifitseeritud tööjõud kaasaegsete ning nõuetele vastavate õppetingimuste loomise teel eriala taseme- ja täiendõppeks.
Projekti raames sisustatakse majutusteeninduse ja kodumajanduse eriala õppebaasina pesumaja. Pesumaja sisustatakse Kopli 1 õpilaskodu 1.korrusel, antud projekt on seotud Kopli 1 õpilaskodu projekti elluviimisega (C 1).
Pesumaja projektis sisustatakse järgmised õppetöökojad:
Pesula on varustatud pesumasinate ja –kuivatitega, samuti triikimisseadmetega. Selles pesulas toimub Tartu KHK majutus- ja toitlustusüksustes ning külalistemajas kasutatava pesu pesemine, pesulas sooritavad koolipraktikat majutusteeninduse, hotelliteeninduse, samuti kodumajanduse ja puhastusteeninduse erialade õpilased. Pesula juurde kuulub vastuvõturuum, kuhu laekub must pesu hotelli toateenindusest, restoranist, kohvikust, sööklast, õppeköökidest, teenindusklassist. Pesu sorteeritakse ja suunatakse pesumasinatesse. Pesula koosseisu kuulub ka kuivatus- ja triikimisruum. Pesula toimingute teostamisel saab samaaegselt praktikat teostada kuni 16 õpilast.
Pesuladu 20 m2
| Õppepesumaja Kopli 1 õpilaskodu keldrikorrusele | ||
| Barjäärpesumasin mahutavusega 16 kg | tk. | 1 |
| Barjäärpesumasin mahutavusega 44 kg | tk. | 1 |
| Trummel kuivati mahutavusega 24 kg kuiva pesu | tk. | 3 |
| Kalander 35 cm läbimõõduga ja 200 cm laiusega | tk. | 1 |
| Triikija töökoht aurugeneraatoriga | tk. | 2 |
| Aurumannekeen | tk. | 1 |
| Universaalne aurupress pneumaatilise ajamiga | tk. | 1 |
| Suruõhu kompressor | tk. | 1 |
| Abiseadmed (mustapesu kärud, märjapesu kärud, jm) |
Projekti eelarve
A | Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I) | 1 575 300 |
B | Taotletav abikõlblik toetus | 1 335 000 |
C | Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) | 0 |
D | s.h kooli omatuludest | 0 |
E | s.h kohalikult omavalitsuselt | 0 |
F | s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) | 0 |
 | | |
H | Abikõlblikud kulud kokku (B+C) | 1 335 000 |
| | |
I | Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) | 240 300 |
J | s.h kooli omatuludest | 0 |
K | s.h kohalikult omavalitsuselt | 0 |
L | s.h muudelt organisatsioonidelt (HTM) | 240 300 |
- Kodumajanduse ja majutusteeninduse erialade õppebaasi sisustuse ostu hankemetelus tuleb läbi viia 2009.a., sisustus tarnitakse ja selle eest tasutakse jaanuar-veebruar 2010.
- Kopli 1 toitlustuserialade õppebaaside sisustuse ostmise riigihange
- Projekti eesmärgiks on tagada Tartu piirkonna majutus- ja toitlustusettevõtetele vajalik kvalifitseeritud tööjõud kaasaegsete ning nõuetele vastavate õppetingimuste loomise teel Tartu Kutsehariduskeskuse majutus- ja toitlustuserialade taseme- ja täiendõppeks.
Projekti raames sisustatakse toitlustuserialade taseme- ja täiendõppe õppepraktika vajadustest lähtuvalt ruumid õpilaskodu hoone I korrusel. Seadmete tarnija leidmiseks kuulutatakse välja avalik hange. Projekt on seotud Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimise projektiga (vt. C 1), mille raames valmivad projektikavandiga hõlmatud objekti ruumid.
Juurdeehitatav õppekohvik võimaldab erinevaid praktikaid sooritada majutuse ja toitlustuse ning kodumajanduse erialade õpilastel.
Käesoleval ajal on koolil söökla suurköök, mille sisseseade on osaliselt amortiseerunud ja suurköök vajab renoveerimist. Renoveeritav suurköök koos juurdeehitatava kohviku köögiga moodustaksid tervikliku õppekompleksi, mis tagab kaasaegsed õppetingimused valdkonna riikliku õppekava rakendamiseks nii toitlustusteeninduse (sh. catering-teenuste) alaste kui suurköögi- ja restoraniköögialaste moodulite ulatuses.
Õppekohviku köök (70 m2) toimib valmistusköögina, mis tagab menüü alusel pakutavate roogade kvaliteedi ja piisava hulga olemasolu kogu tööpäeva jooksul. Köök on varustatud kaasaegsete seadmete ja vahenditega, mille tehnilised parameetrid vastavad kohviku vajadustele. Köök on klienditeenindussaaliga seotud väljastuse kaudu, kus paiknevad teenindajate töökohad.
Kohviku köök on otseselt seotud nõudepesuruumiga (20 m2), millesse on sissepääs teenindussaalist.
Eraldi ruumina tootmisruumide läheduses koristusvahendite ruum(10 m2) tarvikute hoidmiseks ja hooldamiseks.
Kohvikuruumide juurde kuulub ladu (20m2). Kiiresti riknevate toiduainete säilitamiseks asub laos 2 külmkambrit ja 2 sügavkülmikut, teised kaubad on ladustatud riiulitel. Laos asub laohoidja töökoht, mis on varustatud IT-vahenditega. Kohviku varustamine kaupadega toimub eraldi sissepääsu kaudu, mis asub laoruumi läheduses. Sissepääsu vahetus läheduses asub kauba vastuvõtu ruum (sisustuseks kaubakäru, elektronkaal, kaubaalused, kraanikauss), mille kaudu suunatakse saabunud kaup lattu. Sama sissepääsu saab kasutada ka kohviku personal.
Kohviku köögi kõrval asub õppeköök (80 m2, varustatud 16 õppekohaga) koos degusteerimisruumiga. Õppeköök on varustatud piisava hulga töölaudadega ning mitmekesist külm- ja kuumtöötlemist võimaldavate kaasaegsete seadmete ja vahenditega.
Õppeköök on ühendatud degusteerimisruumiga (40 m2, 16 õppekohaga), kus praktikum algab ja lõpeb: juhendaja jagab õppijatele praktilised ülesanded, toimub praktikumis valmistatud roogade degusteerimine ja hindamine, samas õpitakse ka lauakatmist ja lauas teenindamist. Ruumi jagub neljale 4-kohalisele lauale ja toolidele. Vajadusel moodustatakse ja kaetakse pikk või erikujuline laud. Õpetaja töökoht on varustatud arvuti ja esitlustehnikaga.
Rajatava õppeköögiüksuse kõrval tuleb renoveerida olemasolev õppeköök, mille seadmed on amortiseerunud või lähiajal amortiseerumas. Renoveeritav ja juurdeehitatav õppeköök moodustaksid tehnoloogilise terviku (üheaegselt 2 seotud rühma praktikumid), mis võimaldab toitlustusalast praktilist õpet läbi viia kvaliteetsel tasemel riiklikes õppekavades määratud mahtudes.
Õppekööke koos degusteerimisruumidega kasutatakse ka koka kutseeksamite (kõik tasemed) läbiviimiseks. Tartu KHK oli Eesti esimene atesteeritud kutseeksamikeskus koka erialal (alates 2003) ja on käesoleval ajal ainuke Lõuna-Eestis (lähimad keskused Viljandis ja Olustveres).
Laoruumidest sisustatakse nõude ja inventari ladu (20 m2), mis paikneb kohviku saali või degusteerimisruumi läheduses.
Kohviku köögi ja saali läheduses asub toitlustusjuhi tööruum (10 m2), kus töökoht on varustatud IT-vahenditega. Samas võib see olla ka klaasist seinaga saalist või köögist eraldatud ruum, eelistatult on kliendi poolelt sissepääs toitlustusjuhi juurde.
Kohviku all 0-korrusel asuvad riietusruumid, duširuumid ja WC naistele ja meestele, mida kasutavad kohviku ja külalistemaja personal ning õppeköögis ja muudes praktikabaasides praktikumi sooritavad õpilased. Naiste riietusruumid on vähemalt 60-le meeste riietusruumid 30-le isikule. Riietusruumidele on juurdepääs nii kohvikut teenindavast välisuksest kui ka maja seest.
Külalistemaja- ja kohvikukompleksi kuulub ka õppekauplus 60 m2, mis asub samuti hoone esimesel korrusel ja omab väljapääsu otse tänavale. Kaupluses teostavad praktikat kaubanduse erialade õpilased.
Lähtuvalt eeltoodust on seadmete grupid järgmised:
õppeköögi seadmed
õppekohviku köögiseadmed
suurköögi seadmed
nõudepesuseadmed
väljastusseadmed (sh. buffee-väljastuse seadmed)
laoseadmed ja inventar
Majutuse ja toitlustuse õppekavade edukaks rakendamiseks vajab kool ca 100 istekohaga kohvikut, mis kujuneks eelkõige majutusteeninduse ja hotelliteeninduse praktikabaasiks. Samasse toitlustuskompleksi on otstarbekas luua teine 16-kohaline õppeköök, mille käivitumisel jaotuks toiduvalmistamise praktiline õpe 2 õppeköögile.
Projekti eelarve
A | Projekti eeldatav kogumaksumus (abikõlblik+abikõlbmatu); H+I | 4 672 200 |
B | Taotletav abikõlblik toetus | 3 831 204 |
C | Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) | 0 |
D | s.h kooli omatuludest | 0 |
E | s.h kohalikult omavalitsuselt | 0 |
F | s.h muudelt organistatsioonidelt (loetle...) | 0 |
| | |
H | Abikõlblikud kulud kokku (B+C) | 3 831 204 |
| | |
I | Projekti teostmiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) | 840 996 |
J | s.h kooli omatuludest | 0 |
K | s.h kohalikult omavalitsuselt | 0 |
L | s.h muudelt organisatsioonidelt (HTM) | 840 996 |
Toitlustuserialade õppebaasi sisustuse ostu hankemetelus tuleb läbi viia 2009.a., sisustus tarnitakse ja selle eest tasutakse jaanuar-veebruar 2010.
2. Projektist Autoerialade õppetöökoja rajamine ja sisustamine (Põllu 11) 2010-2011
Projekti eesmärgiks on tagada Tartu piirkonna autoettevõtetele vajalik kvalifitseeritud tööjõud kaasaegsete ning nõuetele vastavate õppetingimuste loomise teel Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade taseme- ja täiendõppeks.
Antud projektiga tagatakse kutseõppe kvaliteedi tõus autoerialadel kaasaegsete tingimuste loomisega autoerialade õppeks. Autoerialad on õppijate hulgas väga populaarsed ning ka ettevõtetel on vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele, kuid väljaõppe kvaliteedi areng on siiani seisnud ruumipuuduse ning õppeseadmete vähesuse taga.
Kuna Tartus on autoremondi ettevõtete kontsentratsioon piirkonnas kõige suurem, on tähtis ka vajaliku esma- ja täiendõppebaasi lähedus.
Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppebaas asub praegu kooli Põllu tänava B korpuses. Autorialade käsutuses on kaks töökojaruumi, kokku õppepinda 180 m2.
Praeguseks on tekkinud olulised raskused kvaliteetse väljaõppe tagamiseks. Autoerialade pidev täiustumine on seotud tehnika kiire arenguga. Ruuminappus takistab õppeprotsessi läbiviimist, tehes võimatuks ka uute tehnoloogiate ja sellega seonduvate seadmete kasutamise.
Õppeprotsessis kasutatavad seadmed ja sisustus haaravad olulise osa praegusest pinnast. Suurenenud autoeriala õppijate ja õppegruppide arv ja teeb üha raskemaks õppeprotsessi läbiviimise õppetöökodades. Napib õppelaborite ja –töökoja koolipraktika pinda. Töökoha selline tihe asustatus muudab raskeks praktiliste tööde maksimaalse tulemuslikkuse ja väljaõppe kvaliteedi.
Puudub võimalus perspektiivsete, tööturul nõutavate autoerialade väljaarendamiseks nagu seda on automaaler, autoplekksepp.
Vastavalt Autoeriala RÕK on muutunud oluliselt nõuded eriala spetsialistide väljaõppele, mis tähendab uut kvaliteeti. Selle parandamiseks osutuvad vajalikuks kardinaalsed muutused õppeprotsessis.
Regioonis puuduvad ruumid ja seadmed autoerialade väljaõppeks, täiendkoolituseks ja kutseeksamite läbiviimiseks. Võimaldab ettevõtetel spetsialistide täiend- ja ümberõpet kaasaegsetes tingimustes. Autoplekksepp ja Automaaler eriala väljaõppe võimalus Lõuna- ja Kesk- Eestis sisuliselt puudub.
Lõuna-Eesti piirkonnas õpetatakse autoerialasid vaid Tartus, Valgas ja Viljandis. Autoettevõtete poolt on enim tunnustatud Tartu Kutsehariduskeskuse väljaõpe, mille tunnistuseks on ka Toyota õppeklassi avamine koolis 2007.a. septembris. Tartu eeliseks teiste piirkonna koolide ees on ka praktikabaaside ning tulevaste töökohtade (autoremondiettevõtete) rohkus Tartu linnas ja maakonnas.
Tartu Kutsehariduskeskusel on olemas autoerialade õpetamiseks vajalik elementaarne õppebaas, mille edasiarendamist takistab ruumipuudus.
Kaasaegne sisustus, seadmetepark ja tehnoloogia võimaldavad õppekeskuse ruume kasutada teiste kutseharidussüsteemi koolidel, Tartu Lennukolledźi ja Põllumajandusülikooli üliõpilastel praktikumide läbiviimist, ettevalmistumiseks Autotehnik, Autodiagnostik, Automaaler, Autoplekksepp kutseeksamite sooritamiseks.
Üldhariduskoolide õpilaste autoerialase eelkutseõppe läbiviimiseks, erialaringide läbiviimine.
Baaside kasutamisest on huvitatud Valgamaa Kutseõppekeskus (20 autotehnikut, 40 plekkseppa aastas), Viljandi ÜKKK.
Uue õppekeskuse käivitamine loob võimalused kasutada õppelaboreid:
metallieriala spetsialistide koolitamisel autoplekksepp (metalli) kerelabori kasutamisel, kus teostatakse põhiliselt lehtmetallide töötlemist, autoelektri, mõõtetehnikalaboris mehaaniliste mõõtmiste praktiseerimist, autoplekksepp keretööruumis erinevate detailide ühendamisi keevisühenduste abil;
metalli- ja puidueriala spetsialistide koolitusel autokere ettevalmistus- värvimisruumis värvimis- ja värvi ettevalmistustööde teostamist, automaaler värvilaboris värviõpetust ja värvide segamise praktilist väljaõpet;
metalli-, elektri- ja mehhatroonikute väljaõppes teostada veoautohalli hüdraulika- ja pneumolaboris praktilisi töid seadmete kasutamisel ja pneumaatika põhimõtete algõpetuse teostamist;
lao ja logistika eriala spetsialistide koolitamisel kasutada lao- logistikalaborit erialaste praktiliste tööde sooritamiseks (laoarvestus, kaupade komplekteerimine, ladustamine, kaupade markeerimine ja liikumine);
tööstustehnoloogia osakonna erialade valikainete raames õpetatavate moodulite praktiliste tööde läbiviimiseks kasutada autoõppekeskuse laboreid ja tööruume;
Autoeriala õppijate soovijate arv on oluliselt suurenenud viimase kolme aastaga. Senini on õppima pääsenud vaid iga kolmas soovija. Eriti suur on huvi Tartu linna ja maakonna noorte hulgas, kellest paljud on sunnitud suunduma õpingutele teiste maakodade kutseõppeasutustesse. Tartu KHK hea maine ja autoerialade väljaõppe kõrge kvaliteet on tuntud tööjõuturul ja seetõttu populaarne noorte hulgas. Viimasel aastal on suurenenud põhjapoolsete regioonide noorte õppimaasumine meie kooli. Jätkuvalt suur huvi on Võru, Valga, Põlva, Viljandi maakonna üldhariduskoolide lõpetanute hulgas.
Autode arvu suurenemine ja kvalifitseeritud erialaspetsialistide nõudluse suurenemine tööjõuturul, autoerialade väljaõppe kvaliteedi tõus ja uute erialade avamine (autoplekksepp, automaaler, väikeliikurmasinate tehnik), toob enesega kaasa õpilaste arvu kolmekordistumise aastani 2013.
Tartu Kutsehariduskeskusel on Toyota koolitus- ja väljaõppekeskus. Perspektiivis on käivitada Scania täiendkoolitus, värvi maaletoojate koolitus- ja eksamikeskus ning tehnoülevaatajate koolitus.
Projekteerimisest
I etapina on kavas alustada õppetöökoja projekteerimisega. Hetkel on koostamisel õppetöökoja eskiis, mille baasil läbi viia projekteerimise riigihange. Ehitusprojekti valmimise lõpptähtajaks on kavandatud veebruar 2010.a., peale mida on võimalus alustada õppetöökoju ehitustöö hanke ettevalmistamisega. Projekteerimistöö maksumuseks oleme prognoosinud kuni 3 miljonit krooni (koos km-ga).
3. Rahastamisest
Projekti rahastajad:
Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (100% projekti abikõlblikest kulutustest);
Haridus- ja Teadusministeerium tasub abikõlbmatu kulu, milleks on käibemaks.
Projekti finantseerimine ERDF panuse osas toimub järelfinantseerimisena ehk taotleja peab eelnevalt tasuma tööde teostajate poolt esitatud arved ning esitama seejärel väljamaksetaotluse tehtud kulutuste osas vastavalt rahastaja poolt heakskiidetud väljamaksete graafikule.
Alusdokumendid:
1. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korraldus nr 507 - Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2008. a korralduse nr 281 ««Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» meetme «Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine» investeeringute kava 2007–2015 kinnitamine» muutmine
Jrk nr | Kutseõppeasutus | Projekti kavandi nimi | Projekti hinnanguline abikõlblik maksumus (kroonides) | EL struktuuri- toetuse (ERF) maksimaalne summa (kroonides) | Toetuste täiendav riigieelarveline rahastamine (kroonides) | sh abikõlbmatu käibemaks (kroonides) |
… | | | | | | |
78 | Tartu Kutsehariduskeskus | Autoerialade õppetöökoja rajamine ning sisustamine (Põllu 11) | 49 158 171 | 29 494 903 | 28 511 739 | 8 848 471 |
79 | Tartu Kutsehariduskeskus | Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine | 78 996 482 | 78 996 482 | 14 219 366 | 14 219 366 |
… | | | | | | |
- 2. Haridus- ja Teadusministri käskkiri 30. detsember 2008. a nr 1612 – Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2008. a käskkirja nr 876 „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise” investeeringute ajagraafik 2008. aastal ja 2009. aastal muutmine
Väljavõte:
| Jrk | Kutseõppeasutus | Projekti kavandi nimi | Investeering 2008 | EL struktuuritoetus | Riigieelarveline eraldis | Sh käibemaks | Investeering 2009 | Sh EL struktuuritoetus | Riigieelarveline eraldis | Sh käibemaks |
| … | | | | | | | | | | |
| 41 | Tartu Kutsehariduskeskus | Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine | 9 000 000 | 7 627 119 | 1 372 881 | 1 372 881 | 40 000 000 | 33 898 305 | 6 101 695* | 6 101 695* |
| … | | | | | | | | | | |
| Jrk | Kutseõppeasutus | Projekti kavandi nimi | Investeering 2010 | Sh EL struktuuritoetus | Riigieelarveline eraldis | Investeering 2011 | Sh EL struktuuritoetus | Riigieelarveline eraldis |
| … | | | | | | | | |
| 56 | Tartu Kutsehariduskeskus | Autoerialade õppetöökoja rajamine ja sisustamine (Põllu 11) | 29 006 642 | 15 000 000 | 14 005 642 | 29 000 000 | 14 494 903 | 14 505 097 |
| 57 | Tartu Kutsehariduskeskus | Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine | 44 215 848 | 37 471 058 | 6 744 790 | 0 | 0 | 0 |
| … | | | | | | | | |
3. Projekti „Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine” toetuse taotlus
| | EL toetus (planeeritud) | Abikõlbmatu KM (planeeritud) | Riik eraldab KM tasumiseks praeguse seisuga | Riik eraldab KM tasumiseks positiivse variandi korral (kogu lubatud summa) |
| 2008 | 765 000 | 648 308,08 | 116 694 ,92 | 1 372 881 | 1 372 881 |
| 2009 | 48 235 000 | 40 877 118,65 | 7 357 881,35 | 2 453 251 | 2 453 251 |
| 2010 | 28 600 220,81 | 24 237 475,26 | 4 362 745,55 | 4 362 745,55 | 8 011 189,82 |
| Kokku | 77 600 220,81 | 65 762 898,99 | 11 837 321,82 | 8 188 877,55 | 11 837 321,82 |