EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
09. veebruar 2009. a. nr LVK-M-0118 |
| Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 23 alusel.
Paragrahv 1. Üldsätted
(1) Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale (edaspidi kord) sätestab Tartu linna poolt puudega lapse hooldusvajaduse hindamise, hooldajatoetuse taotlemise, määramise, maksmise ja maksmise lõpetamise korra.
(2) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3 kuni 18-aastase õigusaktides sätestatud korras tuvastatud puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest.
(3) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linnas.
(4) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
(5) Hooldusvajadus on linnavalitsuse poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel tuvastatud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus. Hooldusvajadus jaguneb osaliseks ja pidevaks.
Paragrahv 2. Hooldajatoetuse määr
(1) Hooldajatoetuse määra kehtestab linnavolikogu.
(2) Osalise hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 75% hooldajatoetuse määrast.
(3) Pideva hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 100% hooldajatoetuse määrast.
Paragrahv 3. Hooldajatoetuse taotlemine
(1) Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialistile (edaspidi lastekaitse spetsialist) vormikohase kirjaliku avalduse.
(2) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
2) arstliku ekspertiisi komisjoni või sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise kohta;
3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;
4) abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem;
5) eestkostja määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole vanem või võõrasvanem.
Paragrahv 4. Hooldusvajaduse väljaselgitamine
(1) Lastekaitse spetsialist selgitab puudega lapse elukohas vastavalt hindamismetoodikale välja hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.
(2) Lastekaitse spetsialist koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muuhulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
Paragrahv 5. Hooldajatoetuse määramine
(1) Sotsiaalhoolekande komisjon teeb kaalutlusotsuse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul kodukülastusest, arvestades hooldajatoetuse taotlust ja sellele lisatud dokumente, lastekaitse spetsialisti koostatud arvamust ning muid asjas kogutud andmeid.
(2) Sotsiaalhoolekande komisjon võib määrata lõikes 1 nimetatud otsuses aja, millal tuleb korrata puudega lapse hooldusvajaduse hindamist.
(3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
1) kuni lapse puude kestuse viimase päevani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba;
3) sotsiaalhoolekande komisjoni otsuses määratud kordushindamise tähtajani.
(4) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele kuni ühekordses hooldajatoetuse määras:
1) 3 kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või
2) 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.
(5) Hooldajatoetust ei määrata:
1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
2) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue või kes saab riiklikku pensioni;
3) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;
4) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(6) Hooldajatoetuse uueks määramiseks lõike 3 punktis 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel esitab taotleja lastekaitse spetsialistile uue avalduse koos korras nõutud dokumentidega. Kui hooldajatoetuse taotleja on esitanud avalduse hiljemalt 30 päeva jooksul puude raskusastme määramise otsuse tegemisest ning puude raskusastme määramise otsus on tehtud tagasiulatuvalt, määratakse hooldajatoetus tagasiulatuvalt puude raskusastme määramise kuupäevast.
Paragrahv 6. Hooldajatoetuse maksmine
(1) Hooldajatoetust makstakse hooldajatoetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust jooksva kuu eest 15. kuni 20. kuupäevani. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani või paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud juhtudel hooldajatoetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise kuule järgneva kuuni.
(2) Hooldajatoetus kantakse hooldaja arvelduskontole.
(3) Hooldajatoetust makstakse linnaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest.
Paragrahv 7. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine
(1) Hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks ning hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
3) hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil;
4) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamisel;
5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel.
(2) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama lastekaitse spetsialisti kirjalikult tööle asumisest ja kõikidest teistest asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise 10 päeva jooksul nende asjaolude ilmnemisest.
(3) Lõikes 2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.
Paragrahv 8. Rakendussätted
(1) Isikutele, kellele maksti kuni 28. veebruarini 2009. a puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lg 1 p 1 ja 2 alusel hooldajatoetust sotsiaalkindlustusameti kaudu, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist Tartu linna poolt samade määrade alusel kuni 31. detsembrini 2009. aastal sõltumata hooldusvajaduse hindamise tulemusena tehtavast otsusest.
(2) Lõikes 1 nimetatud isikutelt võtab linnavalitsuse sotsiaalabi osakond kuni 31. märtsini 2009. a vastu avaldusi hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks.
(3) 1. märtsist - 31. detsembrini 2009. a viib linnavalitsuse sotsiaalabi osakond läbi lõike 2 kohaselt avalduse esitanud isikute hooldatavate puudega laste hooldusvajaduse hindamise ja otsustab hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise alates 1. jaanuarist 2010.
(4) Kui lõikes 1 nimetatud isik ei ole 31. märtsiks 2009. a sotsiaalabi osakonda avaldust esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks või kui hooldaja keeldub hooldusvajaduse hindamise läbiviimisest, hooldajatoetust ei maksta.
(5) Määrus jõustub 1. märtsil 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale " juurde
Alates 01.03.2009 muudetakse puudega lapse vanemale või võõrasvanemale määratud hooldajatoetuse maksmise korda vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadusele.
Kuni 28.02.2009 makstakse pensioniametite kaudu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 alusel hooldajatoetust 3 kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ja 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. Puudega lapse vanemale või võõrasvanemale pensioniametite kaudu määratud hooldajatoetuse otsused tunnistatakse kehtetuks alates 01.03.2009. Alates 1. märtsist 2009. aastal on puudega lapse vanemale või võõrasvanemale hooldajatoetuse maksmise otsustamine valla- või linnavalitsuse pädevuses.
Käesoleva korra alusel hakatakse hooldajatoetust maksma isikule, kelle enda ja lapse elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linn.
Hooldajatoetuse korra kehtestamisega soovib Tartu linn maksta toetust 3 kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ja 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. Hooldajatoetus määratakse ühele puudega last kasvatava pere liikmetest 100% või 75% hooldajatoetuse määrast. Hooldajatoetuse määra kehtestab volikogu. Hooldaja eest maksab sotsiaalmaksu miinimummääras kohalik omavalitsus, mis tagab hooldajale sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus, pensionistaaž).
Eelnõu kohaselt jätkatakse alates märtsist kuni 2009. aasta lõpuni hooldajatoetuse maksmist samadel alustel ja samadel määradel nagu tegi seda Pensioniamet. Toetuse suurus on 3 kuni 16-aastase keskmise, raske ja sügava puudega lapse hooldamise eest 300 krooni kuus ning 16 kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldamise eest 240 krooni ja sügava puudega lapse hooldamise eest 400 krooni kuus. Riik annab kohalikule omavalitsusele puudega lapse hooldajatoetuse vahendid 10 kuu toetuse ja 9 kuu sotsiaalmaksu maksmiseks, mis on Tartu linnas orienteeruvalt 1,44 mln krooni.
2009. aasta jooksul kavandab sotsiaalabi osakond läbi viia puudega laste hindamise, et kontrollida laste hooldusvajaduse ulatust ning teha selle tulemusel siis hooldajatoetuse määramise otsused alates 1. jaanuarist 2010.
Tartu linnas on hetkel 98 puudega lapse hooldajat, kes saavad hooldajatoetust. Raske ja sügava puudega lapsi on Tartu linnas 267. Kõigile kuni 16aastasele puudega lastele makstakse sotsiaalkindlustusameti kaudu puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks puudega lapse sotsiaaltoetust. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.
Hooldajatoetuse muutmise algatus pärineb puuetega inimeste organisatsioonidelt ning läbiviidavate muudatuste eemärgiks on parandada puudega last kasvatavate perede olukorda, makstes toetusi ja pakkudes teenuseid inimeste vajadustest lähtuvalt kohaliku omavalitsuste tasandil. Läbi hooldusvajaduse hindamise suudab omavalitsus paremini hinnata puuetega laste toimetulekut Tartu linnas ning osutada peredele abistavaid sotsiaalteenuseid.
