EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
15. jaanuar 2009. a. nr LV-K-0050 |
| Tartu linnale lühiajalise arvelduslaenu võtmine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Tartu linnavara eeskirja § 8 lg 4 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 18. detsembri 2008. a määrust nr 106 “Tartu linna 2009. aasta eelarve kinnitamine”, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Sõlmida ASiga SEB Pank lühiajalise arvelduslaenu leping 60 (kuuekümne) miljoni krooni suuruse arvelduskrediidi saamiseks.
3. Volitada lepingule alla kirjutama Margus Hanson.
4. Korraldus jõustub 21. jaanuaril 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Tartu linnale lühiajalise arvelduslaenu võtmine " juurde
Tartu linnal on sõlmitud kontsernikonto lepingud nii SEB kui ka Swedbankiga. Mõlemates lepingutes on sätestatud linna õigus saada kontsernikontot haldavast pangast jooksvate kulutuste katteks arvelduslaenu.
Linnale on lühiajalise arvelduslaenu võtmise võimaluse tagamise vajadus tingitud asjaolust, et:
1) kulud ja ka laekumised võivad olla kuusiseselt ebaühtlased ning võib tekkida vajadus teostada kulude finantseerimist enne tulude laekumist.
2) arvelduslaenu arvelt on kavas katta ka Tartu linna poolt teostatavate välisprojektide sildfinantseerimist ja vajadusel tasuda investeeringute eest. Välisprojektidega on reeglina nõutud, et enne toetuse kättesaamist peavad kulutused olema tehtud ning saanud rahastava üksuse kinnituse, et kulud vastavad projekti nõuetele. Kuna nimetatud väljaminekud on ajutist laadi ning need kompenseeritakse hiljem, on nende kulude katmist (olukorras kus eelarve tuludest selleks ei piisa) otstarbekas katta arvelduslaenuga.
Arvelduslaenu saab kasutada ka lühiajaliselt suuremate arvete tasumiseks. Nii on võimalik vältida investeerimislaenu võtmist kohe aasta alguses ning seeläbi ka endale intressikulude tekitamist kogu laenusumma pealt. Arvelduslaenu kasutades makstakse intressi ainult reaalselt kasutatud osa eest ning hiljem, kui tulud laekuvad, tasutakse arvelduslaenu osa ja intressi tasumise kohustus lõppeb.
Arvelduslaenu leping annab linnale võimaluse oma rahalisi vahendeid ratsionaalsemalt kasutada ja kulutusi vähendada. Tegelik laenulimiidi kasutamise vajadus selgub aga linnaeelarve igapäevase täitmise käigus.
Arvelduskrediidi lepingu tingimused pankade lõikes on ära toodud alljärgnevas tabelis:
 | Intress | Lepingutasu EEK |
| Hansapank | 9,500% | 15 000 |
| SEB | 4,028* | 29 995 |
* SEB Panga pakkumine on seotud laenu kehtivusperioodil Euribori 1 kuu baasintressimääraga, millele lisandub marginaal 1,75%.
Arvutused on tehtud 14.01.2009 kehtinud baasintressimäära arvestades.
Swedbank pakkus krediiti Eesti kroonis, SEB Pank Euros. Selgelt odavama pakkumise intresside poolest on teinud SEB Pank. Erinevalt Swedbankist baseerub nende intress 1 kuu Euriboril, millele lisandub marginaal 1,75% aastas. Võrreldes Eesti kroonilaenu baasintressimääraga on Euribor oluliselt madalam, olles 14.01.2009 seisuga 2,278%. Arvestades maailmamajanduse praegust olukorda ei ole väga tõenäoline, et 1 kuu Euribor aasta jooksul tõuseks mitmekordseks.
Lepingutasu on kõrgem SEB Pangal, kuid oluliselt madalam intressimäär kompenseerib selle kulu kiiresti. Kui kasutatud arvelduskrediidiks on 30 miljonit krooni, siis Swedbankile ühe päeva eest makstav intressisumma on 7917 krooni, SEB Pangale tuleks sama perioodi eest tasuda kehtivate intressimäärade juures 3357 krooni. Seda on 4560 krooni võrra vähem. Nii kataks madalamast intressimäärast saadav võit lepingutasu suurema kulu ära juba nelja päeva pikkuse kasutuse korral.
Lähtudes eeltoodudust sõlmida arvelduslaenu leping SEB Pangaga.
Tartu linnale lühiajalise arvelduslaenu võtmine