Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Hariduskomisjon |
Reg nr: | 41 |
Kuupäev: | 26.11.2008 |
Kellaaeg: | 15:00 - 16:10 |
Toimumise koht: | Tartu raekoda |
Juhataja: | Hele Everaus |
Protokollija: | Urve Auling |
Osalejad: | Hele Everaus, Oleg Nesterenko, Terje Tamm, Toomas Jürgenstein, Merike Kaunissaare, Margot Fjuk, Valentina Soosaar, Mati Tolmoff, Avo Rosenvald, Jevgenia Lindevaldt, Tarmo Kerstna, Piret Uluots, Alina Braziulene |
Puudusid: | Toomas Liivamägi, Pille-Riin Raudsepp |
Kutsutud: | abilinnapead Karin Jaanson ja Jüri Sasi, rahandusosakonna juhataja Külli Lust. |
Seisund: | Lõpetatud |
Sarja indeks: | 1-3.12 Hariduskomisjoni protokollid |
TARTU LINNAVOLIKOGU
HARIDUSKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
26. november 2008. a. nr 41 |
Päevakord:
1. Määruse eelnõu „Tartu linna 2009. a eelarve kinnitamine“
2. Informatsioon:
2.1. Prognoositavad muutused Tartu linna haridusruumis aastatel 2009-2013.
2.2. Huviharidus Tartu linnas.
2.3. Tartu kooliõpilaste tervis.
1. Määruse eelnõu „Tartu linna 2009. a eelarve kinnitamine“
Kuulati Karin Jaansoni ettekannet.
Karin Jaanson ja Jüri Sasi vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Otsustati määruse eelnõu saata volikogu istungile I lugemisele.
2. Informatsioon:
2.1. Prognoositavad muutused Tartu linna haridusruumis aastatel 2009-2013.
2.2. Huviharidus Tartu linnas.
2.3. Tartu kooliõpilaste tervis.
Kuulati Jüri Sasi selgitusi kirjaliku materjali kohta ning vastuseid komisjoni liikmete küsimustele.
Otsustati informatsioon teadmiseks võtta.
Komisjonile esitatud kirjalik materjal:
1. Prognoositavad muutused Tartu linna haridusruumis aastatel 2009-2013
“Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2008 – 2013” ning tegevuskava, on alljärgnevate analüüsi ja tegevuste aluseks
1.1. Õpilaste arv
Põhikooli ja gümnaasiumi lõikes on õpilaste arvu muutus erinev. Põhikooliastmes õpilaste arv suureneb ning gümnaasiumiastmes väheneb.
Joonis 1. Prognoositav õpilaste arvu muutus
Õpilaste arvu prognoos näitab, et gümnaasiumi õpilaskohtade nõudlus väheneb ning lähitulevikus ei saavuta praegust taset.
Põhikoolis õppijate arv kokku on väikseim 2009/2010. õppeaastal – 8688 õpilast – ja gümnaasiumiastmes 2015/2016. õppeaastal – 2255 õpilast, kahanedes ca 30% . Samas tuleb arvestada, et Tartu koolides õpib lapsi teistest omavalitsusüksustest, peaasjalikult Tartu linna lähivaldadest – Ülenurme, Luunja, Tähtvere ja Tartu vallast. Viimasel 4 õppeaastal moodustavad õpilased teistest omavalitsusüksustest ca 16% õpilaste koguarvust. Samuti õpib Tartu linna lastest väike osa teiste omavalitsusüksuste koolides, neist enamik Luunja ja Kambja vallas ning Elva linnas.
Joonis 2. I , IX ja X klasside õpilaste arvu prognoos
X klasside õpilaskohtade vajadusel on arvestatud 85% eesti õppekeelega põhikoolilõpetajate arvust ( kuna varasematel õppeaastatel on munitsipaalkoolide põhikoolilõpetajatest õpinguid jätkanud gümnaasiumis ca 80% lõpetajatest, seega 85% sisse on jäetud ka kohad teiste omavalitsuse lastele), vene õppekeelega õpilastele on arvestatud 75% lõpetajate arvust ( kuna varasematel õppeaastatel on põhikooli lõpetajatest õpingud jätkanud ca 72% gümnaasiumites), lisaks on juurde arvestatud veel 15 kohta erivajadustega õpilastele Herbert Masingu Koolis.
Viimasel 4 aastal on eesti õppekeelega gümnaasiumides avatud 29 kümnendate klasside klassikomplekti, so. maksimaalselt 1044 õpilaskohaga. 2009/10 õppeaastal on plaanis vähendada X klassides õpilaskohti. Lubades avades 27 klassikomplekti, klassi täituvuse maksimaalne piirnorm 36 on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses. Arvestades eelarvelisi võimalusi, näitab finantskalkulatsioon, on gümnaasiumis võimalik pearahast üleval pidada klassi, kus on vähemalt 30 õpilast (aluseks: riigieelarvest eraldatud vahendite jaotus).
Tabel 1. 2009/10 õppeaastaks kinnitatud eesti õppekeelega X klasside arvud.
Kool | lubatud X kl komplekteerimine |
klassikomplektidmax õpilaskohtade arvmin õpilaskohtade arv | |
Hugo Treffneri Gümnaasium | kuni 5180150 |
Miina Härma Gümnaasium | kuni 310890 |
Descartes'I Lütseum | kuni 27260 |
Forseliuse Gümnaasium | kuni 13630 |
Karlova Gümnaasium | kuni 27260 |
Kivilinna Gümnaasium | kuni 5180150 |
Kommertsgümnaasium | kuni 27260 |
Kunstigümnaasium | kuni 13630 |
Mart Reiniku Gümnaasium | kuni 310890 |
Raatuse Gümnaasium | kuni 13630 |
Tamme Gümnaasium | kuni 27260 |
Kokku | kuni 27972810 |
Gümnaasiumiastmes on humanitaar-, reaal-, looduse-, keskkonna- ning tehnika ja tehnoloogia õppesuunad.
Enim on esindatud reaalsuund (5 koolis) ja humanitaarsuund (4 koolis).
Järgnevatel aastatel pööratakse suuremat tähelepanu säästva arengu, loodus- ja keskkonnahariduse ning tehnika- ja tehnoloogia õppekavade ja –õppesuundade toetamisele. Nimetatud õppesuunad omavad suurt potentsiaali koostöös kõrgkoolide ja kutseõppeasutustega.
18.novembril 2008.a.kiitis linnavalitsus heaks juba kolm aastat kestnud telekommunikatsiooniprojekti jätkamise Tartu Kivilinna Gümnaasiumis, et äratada noortes varakult huvi telekommunikatsiooniala vastu.
Tartu Linnavalitsuse, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi, Elion Ettevõtted ASi ja AS EMT koostöös läbi viidava projekti eesmärgiks on toetada õpilaste tehnilise mõtlemise arengut ja tekitada noortes huvi sidetehnika vastu. Ülesandeks on läbi võimalikult laia sideteenuste ja -tehniliste põhimõtete spektri tutvustamise juhtida õpilased praktiliste ülesannete lahendamiseni.
1.3. Õpilaste toetamine
Kuigi põhihariduse omandamine on Eestis kohustuslik, näitab statistika, et kõik lapsed ei omanda põhiharidust. Mõned lapsed jätavad koolikohustuse täitmise pooleli ning kustutatakse 17-aastaseks saamisel õpilaste nimekirjast. Teised õpilased täidavad küll koolikohustust, kuid nad ei jõua põhikooli lõputunnistuseni. Tavaliselt on selle põhjuseks ebapiisav õppeedukus.
Koolikohustuse mittetäitmisel ja ebapiisaval õppeedukusel on omakorda põhjused. Uuringud näitavad, et koolikohustuse mittetäitmine võib saada alguse lapse elus toimuvast traagilisest sündmusest, konfliktist kooli pedagoogidega või ebapiisavast tähelepanust temale. Õppeedutuse võivad tingida õpimotivatsiooni puudumine või lapse erinemine normist, millest lähtuvalt riiklik õppekava on koostatud.
Põhikoolid annavad tänapäeval õpilastele põhiharidust peamiselt õppetunni kaudu, kus õpilastele õpetatakse õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi. Nagu eelpoolöeldud, ei suuda kõik lapsed õppetundide kaudu omandada põhiharidust. Seepärast on hakatud lisaks õppetunnile pakkuma lastele tugiteenuseid, mis aitavad lapsel põhihariduse omandamist. Sellisteks tugiteenusteks on logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline ja karjäärinõustamine.
Tartu linnas on välja kujunemas kahetasandiline õpilaste tugiteenuste süsteem. Esimesel tasandil osutatakse tugiteenuseid koolides. Koolides osutatavaid tugiteenuseid arendati projekti “Õpilase individuaalsuse toetamine” kaudu eelmise arengukava perioodil. Projekti koolitustel osalejatele õpetati koolimeeskonnatöö põhimõtteid. Projekti raames viidi kolme kooli karjäärikoordinaatorid. Enne projekti käivitamist viidi koolidesse logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid.
Üldjuhul on praegu esimese tasandi võrgustiku liikmetena koolis olemas logopeed, psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Koolisisese võrgustiku koostöö vajab järgmistel aastatel tihendamist ja koordineerimist. Vastav tegevus on esimese tasandi tugiteenuste arendustegevuseks käesoleva arengukava perioodil.
Teise tasandi õpilastele suunatud tugiteenused on liikide lõikes kattuvad kooli tugiteenustega, kuid nad peavad tagama nende õpilaste toetamise, kellele ei piisa kooli tugiteenustest. Seega on teenuste vajavate õpilaste arv küll väiksem, kuid teenus ise eeldab kõrgemat taset ja rohkem erialaseid oskusi teenust osutavalt spetsialistilt.
Teise tasandi tugiteenuseid osutatakse piirkondliku keskuse kaudu. Praegu on selliseks keskuseks Tartu Kroonuaia Kooli struktuuriüksusena tegutseva Tartu Nõustamis- ja Õpiabikeskus.
Seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi õppenõustamisteenuse arendamise alase tegevusega, peab Nõustamis- ja Õpiabikeskus kujunema iseseisvaks piirkondlikuks keskuseks, kes osutab teisel tasandil tugiteenuseid ning koordineerib esimese tasandi tugiteenuseid nõustamise ja oskusteabe vahendamise kaudu. Nõustamis- ja Õpiabikeskuse funktsioonide ümbervaatamine ja teenuste arendamine on teiseks tugiteenustega seotud arendustegevuseks käesoleva arengukava perioodil.
Uudse teenusena lisatakse piirkondliku keskuse teenuste hulka koolieelses eas olevate laste nõustamine. Kuna paljud põhikoolis süvenenud probleemid õpiedukuse või käitumisega on alguse saanud koolieelses eas, tuleb varajase märkamise ja sekkumise põhimõtetest lähtuvalt hakata tegelema laste toetamisega juba koolieelses eas. Senini pole koolieelses eas olevatele lastele peale logopeedilise teenuse muud teenused kätte saadavad. Käesoleva arengukava perioodi lõpuks on ka koolieelses eas olevatele lastele tugiteenused piirkondliku keskuse kaudu tagatud. Seejuures on tugiteenused kätte saadavad nii lasteaias käivatele lastele kui ka nö kodustele lastele.
Lisaks moodustavad teise tasandi tugiteenuste uue sihtgrupi pedagoogid ja muud lastega tegelevad spetsialistid. Eesmärgiks on läbi nõustamise ja õpetamise vahendada Tartu linna pedagoogidele ühesuguseid teadmisi erinevate õppetunnis või koolis ettetulevate juhtumite lahendamiseks või õpilaste erivajadustega arvestamiseks.
Tugiteenused toetavad last põhihariduse omandamisel lisaks õppetunnis läbiviidavale õppetööle ja on seega täiendavaks õppetöö läbiviimise viisiks õppetunni kõrval. Eestis on kaua oldud harjutud mõttega, et laps omandab hariduse õppetunnis, kuid vajadused näitavad, et hariduse andmiseks tuleb kasutata ka teistsuguseid viise. Eriti kui seada endale eesmärgiks, et kõik lapsed omandavad põhihariduse ning osalevad hiljem tööjõuturul kvalifitseeritud tööjõuna. Põhihariduse omandamine on edasiõppimiseks tingimata vajalik. Ilma põhihariduseta on inimese võimalused edaspidises elus kutset või eriala omandada väga piiratud. Selle tulemusena ei pruugi põhihariduseta isikul olla töökohta ning kasvada võib kuritegevus, sest kõik isikud vajavad oma ülalpidamiseks vahendeid.
Tartu linna eesmärgiks praegu kehtiva arengukava järgi on, et kõik õpilased omandavad põhihariduse. Selleks on vaja arendada erinevaid õpetamise vorme ja viise ning toetada õpilast.
2. Ülevaade huviharidusest Tartu linnas
2.1. Huviharidus
Linnale kuulub kolm huvikooli Tartu I Muusikakool, Tartu II Muusikakool ja Tartu Lastekunstikool. Asutuste põhiülesanne on 795-le õpilasele muusika- ja kunstialase huvihariduse andmine, laia silmaringiga muusikat ja kunsti armastavate inimeste kasvatamine ning andekamate õpilaste suunamine muusika ja kunstiga seotud elukutse valikule.
Vastavalt Huvikooliseadusele olid kõigi kolme kooli õppekavad 01. septembriks 2008. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud. See ongi kooli eripära, võrreldes huviklubiga, et kooli õppekava kinnitab Haridus-ja Teadusministeerium.
Enam huvipakkuvad erialad muusikakoolides on pop-jazz kitarr ja löökpillid, kunstikoolis keraamika ja valikainena tegevuskunst.
Koolide juures tegutsevad ettevalmistus- ja vabaklassid, õpilaste arv stabiilne, 140 - 150 õpilase ringis.
2008. a koolide eelarve 16,2 miljonit krooni. Õppetasu muusikakoolides 2700 krooni ja lastekunstikoolis 1350 krooni aastas õpilase kohta. Lastevanemate poolt tasutud õppetasu (aastas kokku 1 524 tuh krooni) katab täna 9,2 % koolide kuludest. Eesmärk viia õppetasude osatähtsus kogu kuludes 10%-ni.
2.2. Erahuvikoolid
Tartu linna eelarvest toetatakse 2008. aastal 7 erahuvikooli: 2 balleti, 3 muusikakooli, 2 muud huvikooli.
Linnavolikogu 16.01.2003. a määruse nr 14 „Tartu linnas tegutsevatele erahuvikoolidele toetuse andmise kord” alusel arvestatakse erahuvialakoolidele antava toetuse suurus. Kinnitatud juhendi alusel toetatakse kunsti-, balleti- ja muusikaharidust omandava õpilase õpinguid 2300 krooniga ja teistel erialadel õppijaid 1820 krooniga aastas vanuses 7-19 aastat (balleti eriala õpilased alates 5. eluaastast). Toetust saavate õpilaste arvu hulka arvatakse ainult Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu sissekirjutust omavad õpilased.
2009. aastal finantseeritakse 8 ( lisandub üks erahuvikool “Huvitera”, mis tegutseb Tartu Erahariduse Seltsi juures) erahuvikooli.
Lähtudes toetusest õpilase kohta , on koolidele eraldatavad toetussummad alljärgnevad:
2007 2008 2009 2008
Toetust saavate õpilaste arv Toetus tuh krooni
Ida Tantsukool 38 39 39 89,7
Vanemuise Tantsu- ja Balletikool 78 86 98 197,8
Arsise Kellade Kool 115 112 112 203,8
Eramuusikakool Ardente 75 56 66 128,8
Puhkpilliorkester Tartu 41 39 27 89,7
Tartu Loodusmaja 519 541 534 984,6
Jakobi Mäe Kultuurikoda 56 44 101,9
Huvikool Huvitera 119 -
Kokku 866 929 1039 1 796,3
Vastavalt lepingule eraldatakse täiendavalt Keskkonnahariduse Keskuse erakoolile Tartu Loodusmaja majandamiskuludeks 675 tuh krooni ja Keskkonnahariduse Keskusele ülalpidamiskuludeks 552 tuh krooni.
Kuni 2002. aastani toimus loodusalane huvihariduse andmine linna hallatavas asutuses Tartu Noorte Loodusmaja. Peale asutuse likvideerimist ja vastava sihtasutuse loomist (Tartu linn on üks sihtasutuse asutajaliige) lepiti kokku asutajate poolt uue asutuse finantseerimise põhimõtted.
Tartu linna poolne toetus on fikseeritud notariaalselt tõestatud sihtasutuse asutamisotsuses, milles Tartu linn deklareerib, et toetab sihtasutuse poolt korraldatavat vastavat huvihariduse andmist lastele ja noortele samas mahus nagu toimus linnavalitsuse hallatava asutuse Tartu Noorte Loodusmaja rahastamine: (kulud õppetöö korraldamiseks ja hoonete majandamiseks).
3. Ülevaade Tartu kooliõpilaste tervisest
3.1. tervislik toitumine
Tagamaks kvaliteetset, vaheldusrikast ja tervislikku koolitoitu, rakendab Fazer Amica Eesti AS alates 1. septembrist koolides ühtset menüüd ning lähtub alates 01. 09.2008 lasteasutuste menüü koostamisel sotsiaalministri 15.01.2008 määrusest nr 8.
Toiduvalmistamisel kasutatakse võimalikult värsket toorainet. Toitu ei küpsetata rohkes rasvas
Lastele ei pakuta suitsutatud ja tugevalt maitsestatud toitu
Iga päev pakutakse lastele leiba
Makaronitooted on põhitoidu lisandina menüüs mitte rohkem kui kaks korda nädalas
Köögivilju pakutakse iga päev ja värsket köögivilja vähemalt kaks korda nädalas
Värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas
Kalaroad on menüüs vähemalt üks kord nädalas
Liha- (linnuliha)toidud on menüüs vähemalt kaks korda nädalas, vorstitoodetest valmistatud toitu pakutakse üldjuhul vaid üks kord kuus ning maksast valmistatud toitu mitte üle kahe korra kuus
Toiduvalmistamisel kasutatakse küpsetamisel rasvainena taimeõli
Majoneesi ja majoneesil põhinevaid kastmeid kasutatakse vähesel määral ja mitte sagedamini kui kolm korda kuus
Magustoiduks ei pakuta närimiskummi, müslitahvleid ega komme
Joogiks ei pakuta energia- ja spordijooke, morssi valmistatakse naturaalsetest siirupitest, mis ei sisalda toiduvärve
Menüü koostamisel on arvestatud vastavalt lapse vanusele ettenähtud toiduenergia- ja toitainetevajadusega
Koolipuhvetites müüakse värskeid puu- ja juurvilju ning ei müüda energia- ja spordijooke ning coca-cola-laadseid karastusjooke
Näidismenüü | 24.-28.11.2008 |
Esmaspäev | |
Bolognese kaste | 150g |
Spagetid, tatar | 150g |
Toorsalat | 70g |
Leib, sai | 40/20g |
Piim | 200g |
Teisipäev | |
Köögiviljasupp, hapukoor | 250g/20g |
Kakaokissell keedisega | 180/20g |
Leib, sai | 40/20g |
Puuvili | 50g |
Mahlajook | 200g |
Piim | 200g |
Kolmapäev | |
Kala-köögiviljakaste | 125g |
Keedukartul, riis | 150g |
Toorsalat | 70g |
Praetud kaerahelbed | 50g |
Leib, sai | 40/20g |
Puuvili | 50g |
Piim | 200g |
Neljapäev | |
Minestrone supp | 250g/20g |
Muffin | 45g |
puuvili | 50g |
Leib, sai | 40/20g |
Kakao | 200g |
Piim | 200g |
Reede | |
Broilerikiusatus | 300g |
Hautatud juurviljad | 70g |
Mahlajook | 200g |
Puuvili | 50g |
Leib, sai | 40/20g |
Piim | 200g |
Huviringi valdkonnad | ringide arv |
draama | 27 |
keeleõpetus | 12 |
käsitöö ja kunst | 40 |
loodusteadus | 4 |
meediaõpetus | 4 |
muusika | 75 |
reaalained | 17 |
sotsiaalteadus | 17 |
sport | 66 |
tants | 38 |
Kokku | 300 |
Jrk | Spordirajatis | Spordialad* | Klubid** | Klubides noori 7-19 a |
1. | A.LeCoq Spordimaja | judo, sulgpall, võimlemine, võrkpall | 6 klubi | 1033 |
2. | Turu tn spordihoone | korvpall, võrkpall, võimlemine vehklemine male, | 9 klubi | 965 |
3. | VISA hall | tennis, sulgpall, poks | 3 klubi | 156 |
4. | Tamme staadion | jalgpall, kergejõustik, jalgratas, maadlus, karate, tennis | 8 klubi | 622 |
5. | Annemõisa jalgpallistaadion | jalgpall | 5 klubi | 488 |
6. | Sepa tn staadion | jalgpall | 1 klubi | 89 |
7. | Aura Keskus | ujumine, moodne viievõistlus | 3 klubi | 425 |
8. | Sõudmise ja Aerutamise Keskus | sõudmine, aerutamine | 1 klubi | 126 |
Muud spordirajatised Tartus | ||||
9. | TÜ Spordihall | kergejõustik, korvpall, poks, käsipall, sulgpall, lauatennis, võimlemine, sõudmine, tõstmine | 1 klubi | 470 |
10. | TÜ Jakobi tn spordisaal | maadlus, jalgratas, akrobaatika | 2 klubi | 73 |
11. | EMÜ spordihoone | maadlus, saalihoki | 1 klubi | 34 |
12. | Tähtvere spordikeskus | tennis, karate, poks, jalgratas, kick-boxing | 5 klubi | 519 |
13. | Lõunajää uisuväljak | jäähoki, iluuisutamine | 5 klubi | 170 |
14. | Tervisespordikeskus Arena | ujumine, võimlemine, tõstmine | 1 klubi | 169 |
15. | Tartu "Kalev" Veemotoklubi | vee-motosport | 1 klubi | 17 |
16. | Liivimaa Ratsaspordikeskus | ratsutamine | 1 klubi | 39 |
17. | Tähtvere Spordipark | suusatamine | 2 klubi | 128 |
18. | Lõuna-Kõrgepingevõrgud saal | võistlustants | 1 klubi | 95 |
19. | Aardla 23 saal | võistlustants | 1 klubi | 124 |
20. | Tarbuse spordisaal | korvpall | 1 klubi | 37 |
21. | "Kalevi" Jahtklubi | purjetamine | 1 klubi | 25 |
KOKKU | 59 klubi | 5804 |
Hele Everaus | |
Koosoleku juhataja |
Urve Auling Protokollija |