Õigusakti eelnõu: Informatsioon mahalangenud puulehtede veost

Tasuta mahalangenud puulehtede vedu Tartu linnas alustati 2002. a.

Järgnevalt on toodud veo maksumus aastate lõikes:
- 2002. a - 13 452 krooni;
- 2003. a - 21 950 krooni;
- 2004. a - 40 509 krooni;
- 2005. a - 84 232 krooni;
- 2006. a - 77 916 krooni:
- 2007. a - 198 594 krooni, mille sees on ka Tähe tn keskkonnajaama viidud lehtede maksumus, lisaks 36 285 krooni Jaama tn keskkonnajaama viidud lehtede veo maksumus, seega 234 879 krooni.
- 2008. a - Töövõtuleping on sõlmitud summas 130 000 krooni ning lisaks Tähe tn ja Jaama tn keskkonnajaama viidud lehtede maksumus 44 368 krooni. Seega 174 368 krooni.

Kui võrrelda koguseliselt 2007 ja 2008. a on olukord selline:
-2007. a veeti ära 12 650 musta 100 l kotti ning Tähe ja Jaama tn keskkonnajaamadesse viidi 168 tonni lehti;
-2008. a 28. okt. seisuga (see on pool lehtede vedamise ajast) on juba ära veetud 11 350 kotti ning keskkonnajaamadesse on viidud juba üle 300 tonni lehti, mis koguseliselt ületab juba eelmise aasta taseme.

Odavad hinnad esimestel aastatel olid tingitud asjaolust, et paljud eramaja omanikud kompostisid lehed ning äraveo nimekirja oli haaratud vähe tänavaid ja polnud ka nõuet jäätmete sorteerimiseks. Hüppeline kasv alates 2007. a ongi tingitud asjaolust, et tulenevalt jäätmehoolduseeskirja p 8 kohaselt peab jäätmetest eraldi sorteerima orgaanilised biolagunevad jäätmed.
Puulehtede tasuta vedu sel ja eelmisel aastal oli ette nähtud eramaja omanikele, kelle puhastusalal kasvavad nn linna puud. Ühistutelt lehtede vedu ei olnud ette nähtud. Kui vaadata juba senini sel aastal veetud lehtede koguseid, siis on näha, et selleks eraldatud rahalistest vahenditest ei piisa.
Mahud on nõnda suured kindlasti ka seetõttu, et elanikud ladustavad lisaks linnapuude lehtedele ka oma aedadest kokku riisutud lehti. Kottide äraveol on võimatu eristada lehtede päritolu. Olukorra ilmestamiseks on lisas toodud ka fotomaterjal.
Lisaks sellele on probleemiks ka elanikkonna poolt linna hooldatavatesse parkidesse ja haljasaladele toodud kilekottides lehed. See suurendab parkide ja haljasalade haldajatega lepinguga ettenähtud kulusid.
Lahendusteks oleks:
1. Lõpetada elanikkonnalt tasuta puulehtede vedu, jättes alles võimaluse viia ise lehed keskkonnajaamadesse ning seal tasuta üle anda, leides selleks vahendid linnaeelarvesse laekuvast saastetasust. Kindlasti väheneb lehtede kogus, kuna elanikud peavad ise viima ning ilmselt hakatakse oma aia lehti rohkem komposteerima.
2. Elanike võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt viia puulehed ära praeguses mahus, lisades ka ühistute poolt kokku korjatud lehtede veo. See toob kaasa kulude suurenemise ca 2 korda. Ühistute poolt on selles osas palju nurinat, kuna ka nendes majades elavad linnakodanikud.
3. Jätkata samas mahus kasutades erivärvilisi kotte. See aga ei välista, et nendesse ei panda kinnistutelt kokku riisutud lehti.