Õigusakti eelnõu: Otsus nr.LVK-O-0431 Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides

EELNÕU

TARTU LINNAVOLIKOGU
OTSUS

Tartu	12. juuni 2008. a. nr LVK-O-0431
Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja Tartu Linnavolikogu 20. aprilli 2006. a määruse nr 20 "Välisprojektides osalemise kord“ § 1 lg 2 p 1, § 3 lg 2 p 2, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Lubada Tartu Linnavalitsusel osaleda juhtpartnerina järgmistes projektides, mis esitatakse rahastamiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames:
1.1 Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale;
1.2 Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine;
1.3 Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine;
1.4 Võru suunalise kergliiklustee ehitamine;
1.5 Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine;
1.6 Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine;
1.7 Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks.

2. Projekti "Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale" maksumuse heakskiitmisel summas 47 063 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 7 063 000 krooni ulatuses.

3. Projekti "Tamme staadioni ehitamine" maksumuse heakskiitmisel summas 47 371 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 7 371 000 krooni ulatuses.

4. Projekti "Tartu ühistranspordi arendamine" maksumuse heakskiitmisel summas 52 950 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 7 950 000 krooni ulatuses.

5. Projekti "Võru suunalise kergliiklustee ehitamine" maksumuse heakskiitmisel summas
9 000 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 1 350 000 krooni ulatuses.

6. Projekti "Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine" maksumuse heakskiitmisel summas
9 300 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 1 395 000 krooni ulatuses.

7. Projekti "Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine" maksumuse heakskiitmisel summas 28 000 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 6 000 000 krooni ulatuses.

8. Projekti "Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks" maksumuse heakskiitmisel summas 17 000 000 omafinantseerida projekti kuni 2 550 000 krooni ulatuses.

9. Otsus jõustub 01. juulil 2008.a.

Esimees

Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides " juurde

Meetme "Linnaliste piirkondade arendamine" tingimused ja investeeringute kava koostamine

Toetusmeetme raames toetatakse järgmisi valdkondi:
1) säästva linnatranspordisüsteemi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms);
2) lapsehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
3) sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja -rajatised jms);
4) avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad jms);
5) avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine.
Punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele eraldatakse vähemalt 50% meetme toetusmahust. Kava koostamisel peab iga piirkonna kavaga kinnitatavate projektide toetusmahust vähemalt 50% olema suunatud nimetatud valdkondadele.
Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
Meetme vahendite indikatiivne jaotus Tartu linnale on 161 miljonit krooni.
Eeltaotlused esitatakse Siseministeeriumile hiljemalt 4. juuliks 2008. a.

1. Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale

Probleem
2008/2009. õppeaastal on prognooside kohaselt Tartu linnas puudu ligikaudu 530 lasteaiakohta. Puudu olevate lasteaiakohtade arv suureneb järgnevatel aastatel veelgi ning jõuab 2013/2014. õppeaastal praeguse lasteaiakohtade arvu korral ligikaudu 1000-ni.

Lühikokkuvõte
Uus 120-kohaline lasteaed rajatakse Raadi-Kruusamäe linnaossa Kummeli 5 krundile. Krunt suurusega 5330 m² on hoonestamata ja heakorrastatud. Krundile on kehtestatud detailplaneering. Lasteaia projekteerimiseks on sõlmitud leping ASiga RTG Projektbüroo. Põhiprojekt valmib 2008. aasta augustis. Ehitustöödega alustatakse 2008. aasta lõpus. Lasteaed avatakse uutele kasvandikele 2009. aasta oktoobris.

Tulemused
Projekti tulemusel avatakse 2009. aasta sügisel Tartu Raadi-Kruusamäe linnaosas aadressil Kummeli tänav 5 uus lasteaed, kus on tagatud kvaliteetne lasteaiateenus 120 lapsele.

Projekti koordinaator on linnavarade osakonna juhataja Kunnnar Jürgenson.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
Lasteaia projekteerimine	aprill 2008	august 2008
Ehitushanke korraldamine ja lepingu sõlmimine	september 2008	detsember 2008
Lasteaia ehitamine	detsember 2008	september 2009
Liitumised kommunikatsioonivõrkudega	detsember 2008	september 2009
Tänavate ja platside ehitamine	detsember 2008	september 2009
Järelevalve	detsember 2008	september 2009
Lasteaia sisustamine	september 2009	oktoober 2009
Haljastamine ja heakorrastamine, mänguväljakute rajamine	juuni 2009	oktoober 2009
Lasteaia avamine	oktoober 2009	oktoober 2009

2. Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine

Probleem
Tartu linna esindusstaadionil puudub tribüünihoone, mistõttu ei saa Tamme staadionil pidada võistlusi, millest saaksid osa ka pealtvaatajad. Istekohtadega tribüünihoone puudumine takistab Tamme staadionil ka rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimist, kuna nõuded näevad ette vähemalt 1500 istekohaga pealtvaataja tribüüni olemasolu.

Lühikokkuvõte
Tamme staadioni tribüünihoone rajamisega saab staadion terviklikult valmis ja Tartus saab selle tulemusel hakata korraldama nii kohaliku, vabariikliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega spordivõistlusi. Käesoleva projekti tulemusel valmiv Tamme staadioni tribüünihoone paikneb ajaloolisel A. Matteuse poolt kavandatud ja nüüdseks tules hävinud staadionihoone asukohas. Hoone soklikorrusel paiknevad ruumid treeninguteks ja sportlaste riietuseks. Samuti paiknevad seal tehnilised ja laopinnad. Esimesel korrusel paiknevad üldkasutatavad ruumid - publiku WCd, arsti kabinet ja sissepääs tribüünile. Teisel korrusel paiknevad ruumid administratsioonile ja pressile ning publikut mahutav tribüünirõdu. Tribüünil on istekohti 1500 pealtvaatajale.

Tulemused
Projekti tulemusel on valminud rahvusvahelistele nõuetele vastav Tamme staadioni 1500-kohaline tribüünihoone, mille alumistel korrustel on võistlejate ja kohtunike riietus- ja pesemisruumid, inventari hoiuruumid, 80 m 3-realine jooksurada ja kaugushüppekast, jõusaal ja aeroobika/iluvõimlemissaal.

Projekti koordinaator on linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
Põhiprojekti arhitektuurse osa korrektuur	august 2008	august 2008
Ehituse riigihanke läbiviimine	jaanuar 2009	märts 2009
Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine	aprill 2009	mai 2010
Autorijärelevalve	aprill 2009	mai 2010
Omanikujärelevalve	aprill 2009	mai 2010
Sisustushanke läbiviimine	jaanuar 2010	märts 2010
Tribüünihoone sisustuse tarnimine ja paigaldamine	aprill 2010	mai 2010
Territooriumi korrastus ja haljastus	aprill 2010	mai 2010
Tribüünihoone avamine	juuni 2010	juuni 2010

3. Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine

Probleem
Tartu linna reisijateveo statistika põhineb hetkel piletimüügil ning aruanded koostatakse kord kvartalis, mis ei võimalda analüüsida busside täituvust liini, kuupäeva ja kellaaja lõikes. Bussigraafikud koostatakse vedaja ettevõtte arvutustele ja analüüsile tuginedes, mitte tõenduspõhiselt. Bussiinfo on peatustes trükitud graafikutena ning konkreetse bussi tegelikku saabumist/väljumist ei ole võimalik tuvastada. Liinivedude tegeliku mahu üle puudub tellijal (linnal) järelevalve võimalus. Bussidel on raske püsida graafikus, kuna graafikud ei saa piisavalt arvestada reaalse liiklussituatsiooniga konkreetses ajahetkes. Valgusfooridega reguleeritud ristmikud ei arvesta ühistranspordiga. Bussid on tihti üle- või alatäitunud. Seetõttu ei ole võimalik tõenduspõhiselt hinnata ja planeerida liinide optimaalset pikkust, busside suurust ja graafiku tiheduse vastavust tegelikule vajadusele.

Lühikokkuvõte
Enne projekti algust on ekspertide kaasabil välja töötatud telemaatika- ja piletisüsteem, mis arvestab Tartu linna ühistranspordi eripärasid ja vajadusi. Seejärel hangitakse ja paigaldatakse bussipeatusesse ühistranspordi telemaatikasüsteemi jaoks vajalikud seadmed sh infotablood. Bussidesse paigaldatakse telemaatikasüsteemi ja reisijate loendamise jaoks vajalikud seadmed (bussikontroller, infotablood, bussijuhi infomonitor, andmete vastuvõtu ja edastamise seade - nt GPRS, Wifi, asukoha määraja, reisijate loendurid). Suurematesse keskustesse ning bussidesse paigaldatakse piletimüügi ja pileti registreerimise aparaadid. Samuti soetatakse pileti kontrollimise seadmed piletikontrolöridele. Fooridele ja bussidesse paigaldatakse seadmed, mis annavad bussidele eelise foorreguleeritud ristmikel.

Kõik seadmed hangitakse ühe hankelepinguga, et tagada seadmete ühtsus ning ühilduvus loodava süsteemiga. Pärast hanke läbiviimist paigaldatakse olulisemate liinide bussidesse seadmed testperioodiks, eesmärgiga teha selgeks seadmete ja süsteemidega seotud head ja vead.

Tulemused

Teenuse pakkumine vastab reisijate tegelikule vajadusele. Reisijad on paremini informeeritud busside liikumisest.
Paranenud on linna liiklusvoog
Ühistransport on keskkonnasäästlikum tulenevalt graafikute ja tegelike liiklustingimuste omavahelisest kohaldamisest vastavalt liinile, nädalapäevale, kellaajale (liikumiskiirus, kütusekulu, bussi suurus).
Osutatud teenuse maht on läbipaistvam, kuna kogu ühistranspordiliiklus on reaalajas ja tagantjärele kontrollitav ning olemas on usaldusväärne info piletite müügi kohta.
Projekti tulemusena on võimalik koostada täpsemad graafikud ning kajastada igas peatuses (ja internetis) täpselt järgmise väljumise aega vastavalt konkreetse bussi asukohale peatuse suhtes (125 000 potentsiaalset reisijat saavad reaalajas informatsiooni busside graafikust kinnipidamise/hälbimise kohta).
Projekti tulemusel on loodud infosüsteem, mille kaudu saadakse andmed, mille alusel saab ühistransporti suunatavaid ressursse efektiivsemalt kasutada (vedude maksumus, keskkonnasääst, veoteenuse kvaliteet).
Paranenud on Tartu linnas pakutava ühistransporditeenuse kvaliteet, mistõttu tõuseb ühistranspordi kasutajate arv.

Projekti koordinaator on linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
Ühistranspordisüsteemi arendamine sh	2009 II kv	2011 I kv
Telemaatika ja piletisüsteem loomine	2009 II kv	2009 IV kv
Bussipeatusesse ühistranspordi telemaatikasüsteemi jaoks vajalike seadmete paigaldamine ja testimine	2010 I kv	2011 I kv
Bussidesse ühistranspordi telemaatikasüsteemi jaoks vajalike seadmete paigaldamine ja testimine	2010 I kv	2011 I kv
Foorikontrolleri juhtimissüsteemi paigaldamine ja testimine	2010 I kv	2011 I kv
Piletisüsteemi jaoks vajalike seadmete muretsemine ja testimine	2010 I kv	2011 I kv
Projektijuhtimine	2009 II kv	2011 II kv

4. Võru suunalise kergliiklustee ehitamine

Probleem
Tartus puudub korralikult tähistatud, sõiduteedest eraldiasetsevate või piiretega eraldatud kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks omavahel kesklinna, erinevad linnaosad ning Tartust väljuvad põhisuunad. Võru suunaline kergliiklustee leevendaks seda probleemi oluliselt, kuna selles suunas on kergliikluseks mõeldud teed ehitatud vaid mõnisada meetrit, ülejäänud osas tuleb kasutada kas tiheda liiklusega autoteid või kitsaid kõnniteid.

Lühikokkuvõte
Projekti käigus valmib kergliiklustee järgnevatel tänavalõikudel:

Lõik	Kirjeldus
Tähe tänav lõigus Riia tänav kuni Koidu tänav	Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud, tähistatud ja valgustatud.
Koidu tänav lõigus Tähe tänav kuni Kesk tänav	Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud märgistusega. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud.
Kesk tänav algusest kuni Tehase tänavani	Kesk tänava ristmikud on rekonstrueeritud arvestades kergliiklust. Kergliiklusteel on välja ehitatud eraldi suunad, mis on sõiduteest eraldatud märgistusega. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud.
Tehase tänav lõigus Kesk tänav kuni Võru tänav	Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud, tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud.
Võru tänav lõigus Tehase tänav kuni Aardla tänav	Ristmikud on rekonstrueeritud arvestades kergliiklust. Välja on ehitatud eraldi suunad ning kergliiklustee on sõiduteest eraldatud. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud.
Võru tänav lõigus Aardla tänav kuni Sepavälja tänav	Kergliiklustee on käesolevaks hetkeks välja ehitatud ja ei ole projekt objektiks.
Võru tänav lõigus Sepavälja tänav kuni linna piir	Ristmikud on rekonstrueeritud arvestades kergliiklust. Välja on ehitatud eraldi suunad ning kergliiklustee on sõiduteest eraldatud. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud.

Tulemused
Projekti tulemusel on valminud 3,3 km pikkune Võru suunaline kergliiklustee, mis ühendab kesklinnaga Karlova, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad. Valminud on kergliiklustee sobiv lahendus koos ülekäikude, märgistuse ja tänavavalgustusega, ristmikele on rajatud kergliiklust arvestavad lahendused. Projekti tulemusel tagatakse liiklejatele turvaline teekond rattal, rulluiskudel või jalgsi kesklinnast kuni linna piirini Võru tänaval.

Projekti koordinaator on linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
Projekteerimistingimuste koostamine marsruudil Riia ja Tähe tänava ristmikust mööda Tähe tänavat Koidu tänavani, Koidu tänavat pidi Kesk tänavani, Kesk tänavat pidi Tehase tänavani, Tehase tänavat pidi Võru tänavani ja Võru tänavat pidi kuni Võru ja Aardla tänava ristmikuni	Juuni 2008	Juuli 2008
Projekteerimine	Oktoober 2008	Märts 2009
Võru suunalise kergliiklustee ehitamine	Juuli 2009	Oktoober 2009
Omanikujärelevalve teostamine	Juuli 2009	Oktoober 2009

5. Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine

Probleem
Tartus puudub korralikult tähistatud, sõiduteedest eraldiasetsevate või piiretega eraldatud kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks omavahel kesklinna, erinevad linnaosad ning Tartust väljuvad põhisuunad. Käesoleva projektiga kavandatav Ihaste suunaline kergliiklustee toob sellele probleemile leevendust, kuna kesklinnaga ühendatakse Tartu suurim, Annelinna linnosa (28 304 elanikku 01.01.2008 seisuga) ja Ihaste linnaosa (1967 elanikku 01.01.2008 seisuga). Tee valmimine parandab oluliselt senist olukorda, kus Ihaste ja Annelinna elanikud peavad jalgrattal või rulluiskudel liiklemiseks kasutama selleks otseselt mitte ette nähtud kõnniteid või sõiduteid, seades sellest tulenevalt ohtu oma ja kaasliiklejate ohutuse. Lisaks parandab tee ka jalgsi liiklejate turvalisust ning on atraktiivseks kohaks tervisesportlastele.

Lühikokkuvõte
Projekti käigus valmib kergliiklustee järgnevatel lõikudel:

Lõik	Kirjeldus
Turu sild – Sõpruse sild	Tee kulgeb Anne kanali ja Emajõe vahel eraldiseisva kergliiklusteena, mis on pimedal ajal täies pikkuses valgustatud. Teele on paigaldatud vastav märgistus.
Sõpruse sild – Ihaste tee	Antud lõik ehitatakse välja Eedeni põik tänava rajamise käigus 2008.a suvel ja ei ole käesoleva projekti objektiks.
Ihaste tee kuni Salutähe tänav	Tee kulgeb eraldiseisva kergliiklusteena paralleelselt Ihaste teega. Tee on täies pikkuses valgustatud ning teele on paigaldatud vastav märgistus.

Tulemused
Projekti tulemuseks on valminud 3,7 km pikkune Ihaste suunaline kergliiklustee, mis ühendab kesklinnaga Annelinna ja Ihaste linnaosad. Tee on täies pikkuses valgustatud ning kulgeb kas täiesti eraldiseisva kergliiklusteena või lõiguti piiretega sõiduteest eraldatud kergliiklusteena. Teele on paigaldatud täies pikkuses vastav märgistus.

Projekti koordinaator on linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
Projekteerimistingimuste koostamine lõigus Turu sild - Ihaste tee	Juuni 2008	Juuni 2008
Projekteerimishanke läbiviimine	Juuli 2008	September 2008
Projekteerimine	Oktoober 2008	Märts 2009
Ehitushanke läbiviimine	Aprill 2009	Juuni 2009
Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine	Juuli 2009	November 2009
Omanikujärelevalve teostamine	Juuli 2009	November 2009

6. Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine

Probleem
Jõeäärsed teed ning jõekaldad on Tartu kesklinna piirkonnas lõiguti väga halvas seisukorras, ebamugavad ning sageli ka ohtlikud seal liikuvatele jalakäijatele ja jalgratturitele. Sageli on raskendatud ka hooldustehnikaga liikumine. Kaldaalade mittekindlustamine põhjustab pikemas perspektiivis jõe voolusängi muutusi ning kujutab seetõttu ohtu jõe kallastel asuvatele rajatistele.

Lühikokkuvõte
Emajõeäärsete kaldakindlustuste renoveerimine ja promenaadide rajamine teostatakse kokku neljal jõelõigul:
1. Emajõe tänav - tänava kõnniteede rajamine ja korrastamine.
2. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani - jõe parema kalda kaldakindlustuste rajamine ja kõnnitee korrastamine.
3. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani - jõe vasaku kalda kaldakindlustuse rajamine, kõnnitee renoveerimine.
3. Võidu sillast Turu sillani - jõe vasaku kalda kaldakindlustuste rajamine ja kõnnitee korrastamine.

Tulemused
Projekti tulemusel suureneb oluliselt Emajõe äärsete liikumisteede kvaliteet. Ohtlikuks muutunud kaldaalad kindlustatakse ja korrastatakse. Projekti tulemusel suureneb oluliselt linna miljööväärtus, lisanduvad hästi valgustatud ja korrastatud kõnniteed. Tingimused liiklemiseks jalgsi ja kergliiklusvahenditega paranevad ning muutuvad linnaelanike ja linna külastajate seas enam populaarsemaks.

Projekti koordinaator on linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
1. Emajõe tänav
1.1 Projekteerimine	2008 IV kv	2009 I kv
1.2 Ehitustööd sh	2009 III kv	2010 II kv
Sademeveetorustik	2009 III kv	2009 III kv
Tänav, kõnnitee, trepid	2009 III kv	2009 IV kv
Valgustus	2010 I kv	2010 I kv
Haljastus	2010 I kv	2010 II kv
2. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani vasak kallas
2.1 Projekteerimine	2009 I kv	2009 II kv
2.2 Ehitustööd sh	2010 I kv	2010 IV kv
Kaldakindlustus sh trepid	2010 I kv	2010 III kv
Kõnnitee	2010 III kv	2010 IV kv
Valgustus	2010 III kv	2010 IV kv
3. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani parem kallas
3.1 Projekti korrektuur, kooskõlastamine Vabaduse sillaga	2009 I kv	2009 II kv
3.2 Ehitustööd sh	2010 I	2010 IV kv
Kaldakindlustus	2010 I kv	2010 III kv
Kaldaäärne jalgrada ja selleni viivad trepid	2010 III kv	2010 IV kv
Valgustus	2010 III kv	2010 IV kv
4. Võidu sillast Turusillani
4.1 Olemasoleva projekti korrektuur	2009 I kv	2009 II kv
4.2 Ehitustööd sh	2010 II kv	2011 I kv
Kaldakindlustused	2010 III kv	2011 III kv
Kaldaäärne jalgrada ja selleni viivad trepid	2011 II kv	2011 III kv
Kaldapealne kõnnitee	2011 II kv	2011 III kv
Valgustus	2011 II kv	2011 III kv
Haljastus	2011 III kv	2011 III kv

7. Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks

Probleem
Küüni tänav on peamine Tartu linna jalakäijate tänav ühendades Riia tänavat Raekoja platsiga. Hetkel ei ole tegemist mõnusa jalutamise ja promeneerimise kohaga, vaid pigem on tänav ja selle kujundus vananenud ning kontrastiks korrastatud Raekoja platsile ja Rüütli tänavale. Küüni tänaval puudub ühtne, Tartu vanalinna stiili järgiv kujundus, teekate ning väikevormid ja valgustus ei sobi ülejäänud vanalinna jalakäijate alaga.

Lühikokkuvõte
Küüni tänav rekonstrueeritakse järgides kujunduses Rüütli tänaval kasutatud ajaloolise hoonestuse markeerimise põhimõtteid, tänaval märgitakse ära keskaegse linnamüüri asukoht ja II maailmasõja eelne hoonestusjoon. Poe tänava ristmiku lähistele keskaegse linna väravate juurde paigaldatakse vanalinna makett. Uueturu ja Küüni tänava ristmikule rajatakse kohtumispaik. Samuti paigaldatakse vajalikud suunaviidad, liiklusmärgid, linnateabevitriinid ning kaks linnainfokonsooli. Rajatakse koht, kuhu saab igal aastal panna mälestusmärgi (plaat, sammas vms) Tartu "Aasta teole". Lisaks rajatakse küüni tänavale turvaline kergliiklustee ja avalik tualett, korrastatakse tänavaäärne haljastus, paigaldatakse väikevormid ning valgustid ja turvakaamerad. Küüni tänaval saavad kohad ka suve(laada)kaubandus- ja lillemüügipaviljonid.

Tulemused
Projekti tulemusel on Küüni tänav täielikult rekonstrueeritud ja moodustab terviku Tartu vanalinnaga. Küüni tänav suurendab vanalinna atraktiivsust ning sellest kujuneb populaarne jalutamise koht tartlastele ja linna külalistele.

Projekti koordinaator on linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Projekti ajakava

Tegevus	Algus	Lõpp
Küüni tänava eskiisprojekti koostamine	Mai 2008	September 2008
Rekonstrueerimisprojekti hanke läbiviimine	Oktoober 2008	Detsember 2008
Küüni tänava rekonstrueerimisprojekti koostamine	Jaanuar 2009	Juuni 2009
Ehitushanke läbiviimine	Juuni 2009	September 2009
Küüni tänava rekonstrueerimine jalakäijate promenaadiks	Juuni 2009	Oktoober 2010
Lõik Raekoja platsist Poe tänavani	September 2009	Oktoober 2009
Lõik Poe tänavast Riia tänavani	Aprill 2010	Oktoober 2010
Omanikujärelevalve teostamine	September 2009	Oktoober 2010
Arheoloogilise järelevalve teostamine	September 2009	Oktoober 2010

Akti väljaandja:	Tartu Linnavolikogu
Akti liik:	Otsus
Teema:	Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides
Reg. number:	LVK-O-0431
Seisund:	Lõpetatud
Koostamise kp:	12.06.2008
Koostaja:	Anneli Säälik
Ettekandja:	Urmas Kruuse
Esitab:	linnavalitsus 12.06.2008 istungi protokoll nr 31
Juhtiv komisjon:	Rahanduskomisjon
Komisjonid:	Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon
Seosed:	Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Rahanduskomisjoni protokoll nr 42: Linnamajanduskomisjoni protokoll nr 46: Linnavarakomisjoni protokoll nr 36:
Õigusakt:	Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides

Õigusakti eelnõu: Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides