EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
10. juuni 2008. a. nr LV-IP-0215 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 09. juuni 2005. a määruse nr 110 kehtetuks tunnistamine" eelnõu esitamine |
Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel.
§ 1. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 09. juuni 2007. a määrus nr 110 "Tartu linna haldusterritooriumile planeeritud uude elamurajooni tänava rajamise kulude kompenseerimise kord".
§ 2. Enne 01. juulit 2008. a Tartu Linnavolikogu poolt tehtud otsused Tartu Linnavalitsusele õiguse andmiseks tänava rajamise kulude kompenseerimise lepingute sõlmimiseks kuuluvad täitmisele vastavalt otsuse tegemise ajal kehtinud korrale.
§ 3. Määrus jõustub 01. juulil 2008. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 09. juuni 2005. a määruse nr 110 kehtetuks tunnistamine" eelnõu esitamine " juurde
Linnavalitsus teeb ettepaneku tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 09. juuni 2007. a määrus nr 110 "Tartu linna haldusterritooriumile planeeritud uude elamurajooni tänava rajamise kulude kompenseerimise kord".
Määruse alusel on andnud volikogu loa seitsme projekti finantseerimiseks maksimaalses kogumaksummas 15 565 500 Eesti krooni. Kompenseerida on otsustatud Hipodroomi tn, Lootsi tn, Siili tn, Selleri tn, Rebase tn 25 planeeringuala tänavate, Pirni põik ja Lepa-Remmelga ühendustänava ehitamise kulusid. Kõikide projektide finantseerimine on volikogu poolt otsustatud maksimaalses võimalikus määras.
Määruse kohaselt kuulus kompenseerimisele tänava ehitamise kuludest maksimaalselt 90% tingimusel, et tänav on ehitatud vastavalt detailplaneeringule, ehitusprojektile, ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusloale ja ehitusnormidele ning pärast tänava valmimist antakse tänava alune maa ning tänav kui rajatis linna omandisse täiendava tasuta.
Määruse alusel volikogu poolt kehtestatud tänava rajamise kulude kopenseerimise piirmäärad oli järgmised:
üksikelamu kohta kuni 90 000 krooni;
ridaelamu ühe boksi kohat kuni 45 000 krooni;
korterelamu ühe korteri kohta kohta kuni 15 000 krooni.
Maksimaalse kompenseeritava kulu leidmiseks korrutati piirmäär 0,9-ga, ehk siis maksimaalselt kompenseeriti näiteks üksikelamu kohta 81 000 krooni ja korteri kohta 13 500 krooni.
Arvestades asjaolu, et elamuarenduse olukord võrreldes määruse kehtestamise ajaga on muutunud ning on vähenenud avaliku huvi tähtsus uute piirkondade kasutusele võtmiseks elamurajoonidena ja kuna kompenseerimise vajadus määruses sätestatud kujul on ära langenud, teeb linnavalitsus volikogule ettepaneku määruse kehtetuks tunnistamiseks. Vastavaid ettepanekuid on saanud linnavalitsus ka volikogu komisjonidest.