Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" esitamine

TARTU LINNAVALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS
Tartu	28. mai 2008. a. nr LV-IP-0189
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" esitamine

KUULATI:	Jüri Mölderi ettekannet
OTSUSTATI:	1. esitada linnavolikogule määruse eelnõu "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend"; 2. ettekandjaks linnavolikogus määrata linnasekretär Jüri Mölder.

Juhataja:
	Protokollija

Lisa Tartu Linnavalitsuse Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0189 juurde

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 35 ja p 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 1 alusel.


§ 1. Üldsätted

(1) Tartu linna ametiasutuste palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Tartu linna ametiasutuste teenistujate töö tasustamise korraldus, tingimused ja tasu maksmise põhimõtted, et tagada õiglane ja arusaadav tasusüsteem, mis arvestab ametikoha väärtust ning tagab palkade sisemise õigluse ja võrdluse palgaturuga.

(2) Tartu linn soovib maksta oma teenistujatele konkurentsivõimelist tasu ja soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi.

(3) Tasu maksmise põhimõtted on avalikud ja kättesaadavad kõikidele teenistujatele.


§ 2. Mõisted

Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
teenistuja - Tartu linna ametiasutuste teenistujate koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud ametnik, abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud abiteenistuja ning määratud ajaks ajutist iseloomu omavate ülesannete täitmiseks koosseisuvälisena moodustatud kohale võetud ametnik või abiteenistuja;
ametipalk - teenistujale määratud kuupalgamäär, mille aluseks on vastava ametikoha grupile vastav palgamäär;
palgavahemik – palgaklassile vastav kuu ametipalga miinimum- ja maksimummäära vahemik;
lisatasu – ametipalgale lisaks makstav täiendav tasu palgajuhendis kindlaks määratud alustel ülesannete eest, mis ületavad kokkulepitud töömahtu, ei tulene töö sisust või ei ole seotud ametikoha eesmärgiga;
palk - teenistuja ametipalk koos töötulemustel põhinevate lisatasude ja preemiatega;
toetus – tasu, mida makstakse töösoorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel;
preemia – tasu, mida makstakse ühekordselt asutuse, struktuuriüksuse või teenistuja eduka tulemuse eest.


§ 3. Ametikohtade hindamine

(1) Kõik Tartu linna ametiasutuste ametikohad hinnatakse ja vastavalt ametikohtade hindamistulemustele grupeeritakse ametikohale antud väärtuspunktide alusel põhimõttel, et sarnase keerukuse ja/või töö sisuga ametikohad on ühes grupis.

(2) Ametikohtade hindamisel kasutatakse Fontes PMP ASi ja Riigikantselei väljatöötatud metoodikat ametikohtade hindamiseks avalikus sektoris.

(3) Uued ametikohad hinnatakse enne nende moodustamist. Juba hinnatud ametikohtade hindamistulemus vaadatakse üle, kui ametiasutuste struktuuris toimuvad muutused või ametikohtade sisu muutub, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

(4) Ametikohti hindab linnapea poolt moodustatud vähemalt 5-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad ametikoha järgselt linnasekretär, personalijuht, rahandusosakonna juhataja. Komisjoni ülejäänud liikmed nimetatakse linnavalitsuse struktuuriüksuste juhatajate hulgast.


§ 4. Ametiasutuste ametikohtade grupid

Tartu linna ametiasutuste ametikohad jagunevad kuude erinevasse gruppi. Grupid on moodustatud lähtudes sellest, millised on ametikohtadele esitatavad nõuded ja ootused hariduse, kogemuse, töö reguleerituse, mõtlemisülesande keerukuse, juhtimisülesande täitmise ja vastutuse osas.


§ 5. Tasustamise üldpõhimõtted

(1) Teenistujatele tasu maksmisel kasutatakse järgmisi tasukomponente:
1) ametipalk;
2) lisatasu;
3) preemia;
4) toetused;
5) rahalised soodustused.

(2) Iga ametikohtade grupp ja neile vastavad palgavahemikud moodustavad palgaklassid. Palgaklassi keskmise väärtuspunkti tasemete erinevus ehk palgaklassi samm on 25-40%.

(3) Palgaklasside palgavahemike määramisel arvestatakse palgaanalüüside tulemusi ja palgaturuuuringutest saadavat palgainfot ametikohtade väärtusest turul.

(4) Kord aastas viiakse läbi palkade sisemise õigluse analüüs ja palkade konkurentsivõime analüüs.

(5) Palkade siseanalüüsi tulemusena arvutatakse välja asutuste palgasirge. Siseanalüüsis arvestatakse, et sisemise õigluse printsiibile vastavad palgad, mis ei paikne asutuse palgasirgest rohkem kui 20% üleval- või allpool.

(6) Palkade konkurentsivõime analüüsis võetakse aluseks palgatase, mis vastab 80%le palgaturu Tallinn-Harjumaa mediaanpalgatasemest. Konkurentsivõime analüüsis võetakse aluseks Fontes PMP ASi palgauuring.

(7) Palgaklasside palgavahemikud vaadatakse üle üks kord aastas. Palgavahemikke korrigeeritakse:
1) et hoida linnavalitsuse palgatase kooskõlas palgaturuga;
2) kui enamike ametikohtade palga suurus hakkab jõudma vastava palgaklassi ülemisele tasemele.
Linnavalitsus esitab ettepaneku palgavahemiku korrigeerimiseks koos järgmise aasta eelarve eelnõuga.


§ 6. Teenistuja ametipalk

(1) Teenistuja ametipalga kindlaksmääramise aluseks on ametikoha kuuluvus hindamistulemuste alusel vastavasse palgaklassi.

(2) Ametipalga määramisel arvestatakse teenistuja tööalast kompetentsust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nt töö intensiivsust, võrdlust palgaturuga, materiaalset vastutust, juhi asendamise kohustust jms).

(3) Ametiasutuste tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõttes kriitiliste ametikohtade puhul (ametikohad, mis on eriti olulised eesmärkide saavutamisel ja vastavate tööde palk turul ületab ametikoha palgaklassi palgataset) võib teenistujale määrata lubatud palgavahemikust kõrgema ametipalga. Sellise palga määramine tuleb kooskõlastada linnapeaga. Teenistujale määratav palk ei tohi siiski ületada palgaturu uuringus samalaadsete ametikohtade Tallinn-Harjumaa 75% taset.

(4) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20% vastava palgavahemiku miinimummäärast madalama palga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva ametniku asendajale ja teisele ametikohale üleviidud ametnikule, kuid mitte kauem kui kuus kuud.

(5) Teenistuja ametipalk vaadatakse üle kord aastas kalendriaasta lõpus ja ametipalga muutus vormistatakse uue aasta algusest, v.a ametipalga muutmine pärast katseaja lõppu. Muul ajal tohib ametipalka suurendada vaid kooskõlastatult linnapeaga.

(6) Puhkuse, sh õppepuhkuse ajaks säilitatakse teenistujale ametipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja jaoks soodsam.


§ 7. Palgaklasside palgavahemikud

Palga- klass	Palgavahemik			Ametikohtade grupp
	Min tase	Palgaklassi keskmine palgatase	Max tase
1	7800	9700	11600	Spetsialistid 1
2	9600	12000	14400	Peaspetsialistid 1, Spetsialistid 2
3	12000	15000	18000	Peaspetsialistid 2
4	14300	17900	21500	Teenistuste juhatajad 1, Tippspetsialistid
5	17000	21200	25400	Osakonna juhataja asetäitjad, Teenistuste juhatajad 2
6	21200	26600	-*	Osakonnajuhatajad

* osakonnajuhatajate maksimaalne palgatase on palgaturu uuringu samalaadsete ametikohtade Tallinn-Harjumaa 75% tase

§ 8. Linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri tasu

(1) Linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalga ning neile rakendatavad muud tasud ja soodustused otsustab linnavolikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.

(2) Linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalk ning neile rakendatavad muud tasud ja soodustused kehtestatakse nende volituste ajaks.

(3) Linnavolikogu liikmele makstakse tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitatakse ülesannete täitmisel tehtud kulutused. Nimetatud tasude määrad ja maksmise korra kinnitab linnavolikogu. Nimetatud tasusid võib muuta linnavolikogu järgmise koosseisu kohta.

(4) Linnasekretäri ametipalga suuruse otsustab linnapea ja see peab jääma palgaturu uuringus nimetatud samalaadsete ametikohtade Tallinn-Harjumaa 50% taseme ja 75% taseme vahemikku.


§ 9. Lisatasud

(1) Teenistujale makstakse järgmiseid lisatasusid:
1) ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest;
2) äraoleva töötaja asendamise eest;
3) ületunnitöö või puhkepäeval või riigipühal töötamise eest;

(2) Ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest võib lisatasu maksta vaid juhul, kui lisatasu maksmises on kokku lepitud enne lisaülesande täitmist. Sellekohase kokkuleppe kohta annab lisatasu maksmise õigust omav isik käskkirja.

(3) Lisatasu võib määrata kuni kuueks kuuks. Pikemaks ajaks võib lisatasu määrata vaid kooskõlastatult linnapeaga.

(4) Ühes kalendrikuus võib lisatasu ametijuhendi väliste ülesannete täitmise eest maksta mitte enam kui 50% teenistuja ametipalgast. Suuremas määras lisatasu maksmine võib toimuda vaid kooskõlastatult linnapeaga.

(5) Lisatasu ajutiselt äraoleva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta mitte enam kui 20% puuduva teenistuja ametipalgast, täitmata ametikoha puhul vastava palgagrupi palgavahemiku keskmisest palgatasemest.

(6) Lisatasu äraoleva töötaja asendamise eest võib maksta vaid teenistujale, kelle ametijuhendijärgne kohustus ei ole asendada puuduvat teenistujat ning mitte enam kui 20% puuduva teenistuja ametipalgast asendamise perioodil. Kui asendatava teenistuja ametipalk on kõrgem asendava teenistuja ametipalgast, siis võib asendava teenistuja määrata asendatava teenistuja ülesannetesse ja maksta talle asendatava teenistuja ametipalka.

(7) Lisatasu ületunnitöö või puhkepäevadel töötamise eest makstakse vaid juhul, kui seda ei ole võimalik hüvitada vaba aja andmisega.

(8) Lisaülesannete täitmise eest tasu maksmiseks võlaõiguslikke lepinguid teenistujatega ei sõlmita.


§ 10. Preemia

(1) Teenistujatele võib maksta preemiat, samuti teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest, samuti ametiasutuse või struktuuriüksuse heade tulemuste korral.

(2) Preemiat võib maksta ühekordselt erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest.

(3) Ametiasutuse või struktuuriüksuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

(4) Linnavolikogu kantselei juhataja, linnasekretäri või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib ametiasutuse juhi otsusel maksta neile preemiat kuni kolme kuu ametipalga ulatuses.

(5) Otsus preemia maksmiseks teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest peab olema motiveeritud.

(6) Preemia maksmine ühes kalendrikuus enam kui 50% teenistuja ametipalgast peab olema kooskõlastatud linnapeaga (v.a. käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul).

(7) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta.

(8) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.


§ 11. Toetused

(1) Teenistujatele makstakse järgmisi toetusi:
1) puhkusetoetus;
2) toetus perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral;
3) toetus isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul.

(2) Puhkusetoetust makstakse üks kord aastas tööaasta eest saadaoleva puhkuse (põhi- ja lisapuhkused) kasutamisel. Puhkusetoetuse suurus on teenistuja ühe kuu ametipalk. Teenistujale makstakse puhkusetoetust, kui ta on töötanud linna ametiasutustes vähemalt 6 viimast kuud. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta.

(3) Perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea.

(4) Isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea.

(5) Ametniku teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud linna ametiasutustes vähemalt viimased kolm aastat.

(6) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.


§ 12. Soodustused

(1) Tartu linna ametiasutustes võib rakendada soodustusi, et toetada teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahuldamist (koolitus-, transpordi- või sidekulude hüvitamine) ja tervise ning töövõime säilimist.

(2) Tartu linna ametiasutustes rakendatavate soodustuste loetelu kinnitab linnapea.

(3) Soodustuste andmise põhimõtted on avalikud ja soodustusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.


§ 13. Rakendussätted

(1) Linnapea võib palgajuhendi rakendamiseks kehtestada täpsustava juhendi.

(2) Linna ametiasutuste juhtidel tagada teenistujate ametijuhendite ülevaatamine ja vajadusel muutmine nii, et ametijuhendites oleks reguleeritud teenistujate asendamine nende puhkusel või teenistuslähetuses viibimise ajal.

(3) Palgajuhendi täitmist kontrollivad linnakantselei personaliteenistus ja sisekontrolliteenistus, kes informeerivad kontrolli tulemustest linnavalitsust.

(4) Seoses avaliku teenistuse seaduse §-i 37 lõikes 2, §-s 38 ja §-s 39 nimetatud lisatasude ärakaotamisega liidetakse 1. jaanuarist 2009. a seni kehtinud lisatasud teenistujate ametipalkadele.

(5) Linnavalitsusel viia nende ametikohtade palgad, mis ei vasta palgajuhendiga kehtestatud palgaklasside palgavahemike miinimummäärale, palgajuhendiga vastavusse hiljemalt 2012. a 1. jaanuariks.

(6) Linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele enne palgajuhendi jõustumist määratud ametipalk ja muud tasud ning rakendatud soodustused kehtivad käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivas suuruses kuni nende volituste lõppemiseni.

(7) Tartu Linnavolikogu 04.11.2004 otsuse nr 353 "Tartu linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja teenistujate palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine" punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

(8) Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 otsuse nr 156 "Tartu linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine"" punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

(9) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.

---

Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" esitamine " juurde

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse kohaselt on volikogu pädevuses kohaliku omavalitsuse ametiasutuste palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine.

Praegu kehtivad palgatingimused on vastu võetud detsembris 2001 ning muudatusi on tehtud vaid palgagruppides ja palgamäärades. Muudatuste tulemusena on jõutud olukorrani, kus lubatud palgavahemik on väga lai. Nt palgagruppi III kuuluvad vanemametnikud, kes moodustavad 80% kõikidest ametnikest ning neile lubatud palgamäär on 5000-20 000 krooni. Ainsaks orientiiriks teiste osakondade ametnike palkade võrdlemisel on meil ametinimetused, mis paraku on taas määratud selle konkreetse osakonna kontekstis. Tegelikult ei pruugi ühe osakonna peaspetsialisti töö oma vastutuselt ja ülesannete mahult sugugi teise osakonna peaspetsialisti tööga. Kehtivad palgatingimused ei võimalda asutusel tervikuna palkasid võrrelda.

Uues palgajuhend toetub järgmistele põhimõtetele:
- on õiglane
- palgatasemed on konkurentsivõimelised
- on paindlik (põhjendatud erisuste tegemise võimalus)
- ühtsetel alustel toimiv süsteem
- väga heade tulemuste tasustamine, tasud eriliste saavutuste eest

Käesolevaks hetkeks on kõik linnavalitsuse ametikohad hinnatud. Ametikohtade hindamisel kasutati Fontese ja Riigikantselei poolt väljatöötatud metoodikat ametikohtade hindamiseks avalikus sektoris. Kasutatav ametikohtade hindamismeetod sisaldab 7 kriteeriumi: haridus, kogemus, töö reguleeritus, mõtlemisülesande keerukus, koostöö/juhtimine, vastutus tööprotsesside eest, vastutus otsuste eest. Ametikohtade hindamise tulemusena omistatakse igale ametikohale väärtuspunktid. Saadud väärtuspunktide alusel on võimalik reastada ametikohad skaalal ning võrrelda asutuse siseselt erinevate ametikohtade suhtelist positsiooni. Tuginedes ametikohtade väärtuspunktidele on võimalik neid võrrelda ka sarnaste ametikohtadega turul.

Hindamisel järgiti põhimõtteid:
• hinnatakse ametikohta, mitte inimest ega ametikoha täitja sooritust
• lähtutakse töö sisust, mitte ametinimetusest
• hinnatakse „normaalset” keskmist tööd (mitte ideaali, ka mitte miinimumi).
• hindamisel ei arvestata praegust palka (palk pisuke, eelarvamus, et töö vähetähtis või vastupidi)
• hinnati intellektuaalset, mitte füüsilist tööd (koormust selle metoodika järgi hinnata ei saa).

Tuginedes ametikohtade hindamise tulemustele ja tööde sisule on ametikohad grupeeritud. Ametikohtade gruppide moodustamisel on jälgitud asjaolu, et sarnase keerukuse ja/ või töö sisuga ametikohad on ühes grupis.

Iga palgagrupp arvatakse eraldi palgaklassi. Palgaklassi keskmise väärtuspunkti tasemete erinevus ehk palgaklassi samm on 25-40% Kõrgematel klassidel on palgaklassi samm suurem, need on nn ühendatud palgakassid. Ühendatud palgaklassid on loodud, kuna organisatsiooni suurusest ja juhtimisstruktuurist lähtuvalt on ametipositsioone juhtimistasanditel vähem.

Igale väärtuspunkti vahemikule määratakse sobilik palgavahemik, tuginedes nii täna makstavatele palkadele, palgaanalüüside tulemustele kui ka turuinfole. Palgaklassid sisaldavad kuu bruto põhipalga vahemikke. Kõigis palgaklassides on fikseeritud keskmine palgatase, see on palgaklassi keskmisele väärtuspunkti tasemele vastav palgatase võrdlusgrupi palgasirgel.

Iga palgaklassi sees määrasime keskmisele palgatasemele ka miinimum palgatase ja oluline palgatase (-20% madalam ja oluline palgatase +20% kõrgem kui keskmine palgatasetase palgaklassis). Palgajuhendis on antud võimalus asutuse eesmärkide saavutuse mõttes kriitiliste ametikohtade või turul oluliselt kõrgemalt/madalamalt tasustatud ametikohtade puhul kohaldada erisusi.

Lisaks ametikohtade hindamise kasutuselvõmisele puudutab teine oluline muudatus avaliku teenistuse seadusest võetud lisatasude (staaž, akad kraad, võõrkeeled) ärakaotamist. Tasusüsteemi läbipaistvuse tagamiseks on mõistlik, kui enamuse töötaja sissetulekust moodustab põhipalk. Liiatigi kirjeldavad kolm mainitud aspekti teenistuja tööalast kompetentsust, mida juhid arvestavad juba ametipalga määramisel.

Palgajuhendiga tehakse ettepanek muuta valitavate ametiisikute (linnavolikogu esimees, linnapea, linnavalitsuse liikmed) töö tasustamise põhimõtteid. Nende ametipalk seotakse lahti keskmisest palgast ja nende ametipalga määrab tulevikus linnavolikogu nimetatud isikute valimisel või ametisse kinnitamisel. Praegu ametis olevate linnavalitsus eliikmete ja linnavolikogu esimehe ametipalgad külmutatakse 2008. aasta tasemele.