| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
05. veebruar 2008. a. nr LV-IP-0046 |
| Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas" esitamine | |
| KUULATI: | Rein Haaki´i ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas" eelnõu.
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Margus Hanson. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 366 ja jäätmeseaduse § 66 lg 4 alusel.
§ 1. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad
(1) Jäätmeveo teenustasu piirmäär (edaspidi teenustasu piirmäär) on suurim võimalik tasu ühekordse segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi käitlemise eest (kogumismahuti tühjendamistasu), millest ainuõigust omava vedaja teenustasud ei või olla kõrgemad. Teenustasude piirmäärad on ühtsed ja kehtivad kõikides Tartu veopiirkondades.
(2) Teenustasu piirmäär koosneb järgmistest komponentidest:
1) Kogumistasu, mis on suurim võimalik tasu segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki ainuõigust omava vedaja poolt tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, välja arvatud segaolmejäätmete üleandmine käitluskohas (prügilas). Kogumistasu määrad on toodud Lisas 1.
2) Ladestamistasu, mis on segaolmejäätmete ladestamise hind prügilas. Jäätmete ladestamise hinnad Aardlapalu prügilas kehtestab Tartu Linnavolikogu.
(3) Teenustasu piirmäär segaolmejäätmete puhul arvutatakse järgmiselt:
TPx= KTx + 0,2xy,
kus TPx on teenustasu piirmäär vastava suurusega kogumismahuti tühjendamisel (krooni),
KTx on kogumistasu vastava suurusega kogumismahuti teenindamisel (krooni),
x on kogumismahuti suurus (m3),
y on jäätmete ladestamistasu prügilas (krooni/tonn),
0,2 - prügi kaalu ja mahu suhe.
(4) Vanapaberi ja kartongi puhul on teenustasu piirmäär võrdne kogumistasuga.
(5) Teenustasu piirmäärad sisaldavad käibemaksu.
§ 2. Korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad
(1) Kuni 30. septembrini 2010 on Tartu haldusterritoorium jagatud kuueks jäätmeveo piirkonnaks. Piirkonnad on määratud vastavalt Lisas 2 toodud skeemile 1 järgmiselt:
1) piirkond 1 - Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad;
2) piirkond 2 - Maarjamõisa, Tammelinna ja Ränilinna linnaosad;
3) piirkond 3 - Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa: Piirkond 3 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn;
4) piirkond 5 - Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad;
5) piirkond 6 - Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe linnaosad. Kinnistud Roosi 91, Puiestee 112c,
114, 114l ja 114c kuuluvad 6. piirkonda;
6) piirkond 7 - Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa. Piirkond 7 on piiritletud järgmiselt: piki Paju tn Emajõeni, Emajõgi, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 11, Pikk 65 ja Ihaste tee 2a, Pikk 65 ja Ihaste tee 2j, Kalda tee 15 ja 39, Kalda tee 15 ja 27 vahelisi piire Kalda teeni, Kalda tee 24 juurest piki Anne tänavat Anne- Lõhmuse ristmikuni, piki Anne tänavat Kadaka tänavani, piki Kadaka tänavat Jaama tänavani, Jaama tn, linna piir, Roosi 91 kinnistu juurest läbi kinnistute Puiestee tänavani, Paju tn. Kinnistud Lääne 30j, 84, 80, 72, 64, 50, 52, 32 ja 28a, Jaamamõisa 38 ja 30, Puiestee 126c, 118a, 116 kuuluvad 7. piirkonda.
(3) Alates 01. oktoobrist 2010 on Tartu haldusterritoorium jagatud neljaks jäätmeveo piirkonnaks. Piirkonnad on määratud vastavalt Lisa 2 skeemile 2 järgmiselt:
1) piirkond 1 - Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad;
2) piirkond 2 - Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad;
3) piirkond 3 - Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa. Piirkond 3 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn;
4) piirkond 4 – Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa. Piirkond 4 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn.
(4) Piiritänavatel läheb veopiirkonna piir tänava keskelt (paarisnumbriga majad ühes ja paaritu numbriga majad teises piirkonnas).
§ 3. Jäätmeveo sagedus
Tühjendamise täpne sagedus sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus. Jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub tühjendamine vastavalt Lisas 3 toodud tabelile.
§ 4. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2005.a määrus nr 118 "Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas".
(2) Määrus jõustub 17. märtsil 2008.a.
Lisa 1 Tartu Linnavolikogu ………määruse nr …. juurde
Tartu linna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele kogumistasu piirmäärad järgmised:
1) Segaolmejäätmete kogumistasu piirmäärad:
2) Paberi ja kartongi kogumistasu piirmäärad:
Lisa 3 Tartu Linnavolikogu ………määruse nr …. juurde
- Kogumismahutite tühjendamise sagedus kuus erinevate korterite arvu ja konteinerite suuruste puhul.
Tabelis toodud number näitab mahuti tühjendamise arvu kuus juhul, kui on paigaldatud üks kogumismahuti.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas" esitamine " juurde
- Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks seni kehtinud korraldatud jäätmeveo määrus ning kehtestada uus määrus.
Jäätmeseadusest tulenevalt tuleb korraldatud jäätmeveo määruses sätestada korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja jäätmeveo teenustasu piirmäär.
Võrreldes seni kehtiva määrusega muudetakse uues määruses jäätmeveo piirkondi ja teenustasu piirmäärasid.
Seni kehtinud määruse kohaselt on Tartu jagatud üheksaks jäätmeveo piirkonnaks. Jäätmeveo piirkondade määramisel lähtuti jäätmeseadusest, mis nägi ette, et piirkonna elanike arv ei oleks üldjuhul suurem kui 10 000.
Alates 01. jaanuarist 2008.a jõustus jäätmeseaduse muudatus, mis sätestab, et veopiirkonna elanike arv ei tohiks üldjuhul olla üle 30 000.
Käesoleva määruse eelnõuga tehakse ettepanek jagada Tartu neljaks jäätmeveopiirkonnaks. Üheksalt piirkonnalt minnakse neljale üle etapiviisiliselt arvestades olemasolevaid piirkondi ja nendes välja antud ainuõigusi.
Esimene etapp:
Alates määruse jõustumisest (märtsist 2008) on Tartus 6 jäätmeveopiirkonda.
Veopiirkond 1 – liidetakse senised piirkonnad 1, 3 ja 4 ( Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad), elanike arv kokku ca 30 800
Veopiirkond 2 – senine 2. piirkond (Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna linnaosad), elanike arv ca10 700, ainuõigus antud RagnSells ASle kuni 30. sept. 2010.
Veopiirkond 3 – liidetakse senised piirkonnad 8 ja 9 (osa Annelinnast ja Ihaste linnaosa), elanike arv ca 23 900
Veopiirkond 5 – senine 5. piirkond (Variku, Ropka, Ropka tööstuse linnaosad), elanike arv ca 9080, ainuõigus antud Resk OÜle kuni 30. juunini 2009. a.
Veopiirkond 6 – senine 6. piirkond (Ülejõe, Raadi Kruusamäe), elanike arv ca 13 300, ainuõigus antud Cleanaway ASle kuni 30. juunini 2009.a
Veopiirkond 7 – senine 7. piirkond (Jaamamõisa linnaosa ja osa Annelinnn), elanike arv ca 11 800, ainuõigus antud Cleanaway ASle kuni 30. septembrini 2010.
Esimeses etapis liidetakse piirkonnad, kus korraldatud vedu ei ole seni jõustunud ning jätkatakse vanal kujul nende piirkondadega, kus korraldatud vedu toimib.
Teine etapp:
Alates 01. oktoobrist 2010 on Tartus 4 jäätmeveopiirkonda.
Veopiirkond 1 – (Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad), elanike arv kokku ca 30 800
Veopiirkond 2 – liidetakse senised 2. ja 5. piirkond (Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka, Ropka tööstuse linnaosad), elanike arv ca 20 600
Veopiirkond 3 – (osa Annelinnast ja Ihaste linnaosa), elanike arv ca 23 900
Veopiirkond 4 – liidetakse senised 6. ja 7. piirkond (Ülejõe, Raadi Kruusamäe, Jaamamõisa linnaosad ja osa Annelinnn), elanike arv ca 23 900
Teises etapis liidetakse piirkonnad, kus hetkel on korraldatud vedu juba käimas ja ainuõigus välja antud.
Määruse eelnõuga tehakse ettepanek korrigeerida korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärasid.
Piirmäärad diferentseeritakse sõltuvalt jäätmekäitluskohast.
Muutmata kujul säilitatakse teenuse piirhinnad juhul, kui jäätmekäitluskoht asub Tartust kuni 30 km kaugusel (näiteks Aardlapalu prügilas).
Tuuakse sisse piirhinnad, milliseid rakendatakse juhul, kui jäätmekäitluskoht asub Tartust kaugemal kui 30 km (näiteks Torma prügila).
Seoses veokauguse suurenemisega tõstetakse piirhindasid sõltuvalt konteineri tüübist 35-98%. Maksimaalsete piirhindade korral võivad teenustasud tõusta 20-35%.
Tabelis on toodud maksimaalsed teenustasud võrreldes võimalike maksimaalsete teenustasudega Tormas.