EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
30. november 2007. a. nr LV-IP-0476 |
| Informatsioon linnavolikogu rahanduskomisjonile Tartu Linnavalitsuse struktuuris ja koosseisus 2007. a tehtud muudatustest |
Tartu Linnavalitsuse praegune struktuur ja teenistujate koosseis kinnitati linnavolikogu 8. detsembri 2005. a otsusega nr 26. Nimetatud otsuse punktiga 2 andis linnavolikogu linnavalitsusele õiguse teha tööst tingitud vajadusest sisemisi muudatusi struktuuris ja teenistujate kosseisus teenistujate üldarvu piires kohustusega esitata volikogule detsembris informatsioon tehtud muudatustes.
Linnavalitsus kasutas antud õigust ning tegi ametnikohtade üldarvu (311,5) piires järgmised muudatused:
- 1. augustist 2007 kaotati haridusosakonna korraldusteenistuse koosseisust üks peaspetsialisti üldahriduse alal ametikoht ning linnakantselei õigusteenistuses loodi täiendavalt üks vanemjuristi ametikoht. Otsus võeti vastu järgmiste selgitustega:
Haridusosakonna korraldusteenistuse koosseisu peaspetsialisti üldhariduse alal ametikohtade arvu vähendamise tingis üldhariduse koolide ja õpilaste arvu vähenemine. Kohtade loomisest 2000. a on Tartus lõpetanud tegevuse Raadi gümnaasium, Puiestee kool, Annemõisa kool, Tartu Puškini gümnaasium, st. kokku 4 kooli. Seetõttu ei olnud enam vajadust rakendada kahte ametnikku 19 üldhariduskooli koordineerimisel, nõustamisel ja õigusaktide jälgimisel, mistõttu nende ülesannete täitmine ning selge vastutus mahub ühe peaspetsialisti ametikoha raamesse. Võrdluseks võib tuua, et alushariduse peaspetsialisti vastutusalas on samade funktsioonide juures 27 koolieelset lasteasutust, millele lisandub uus lasteaed Lotte ja 2008/2009 veel 2 lasteaeda ehk siis 30 asutust.
Haridusosakonnast vabaneva ametikoha arvel moodustati õigusteenistuses juurde üks vanemjuristi ametikoht. Vastavalt linnakantselei põhimäärusele on linnakantselei õigusteenistuse põhiülesanneteks:
- linnavalitsuse õigusaktide ja muude otsuste ning dokumentide eelnõude vastavuse kontrollimine põhiseadusele, seadustele ja teistele õigusaktidele;
- kantselei pädevusse kuuluvates küsimustes linnavalitsuse esindamine kohtus;
- õigusliku ekspertiisi tegemine või tellimine;
- linnavalitsuse- ja volikogu õigusaktide eelnõude koostamine;
- linnavalitsuse ja struktuuriüksuste nõustamine õigusalastes küsimustes;
- kodanike vastuvõtmine oma pädevuses olevates küsimustes, avaldustele ja märgukirjadele vastamine.
Lisaks löövad õigusteenistuse ametnikud aktiivselt kaasa erinevates Linnade Liidu või ministeeriumide töögruppides erinevate õigustloovate aktide väljatöötamise või muutmisega soses.
Õigusteenistuse kahest ametnikust (juhataja ja vanemjurist) ei piisa ülalnimetatud ametiülesannete täitmiseks.
- 1. oktoobrist 2007 nimetati linnakantselei sisekontrolliteenistuse peakoordinaator-finantsaudiitori ametikoht finantsaudiitori ametikohaks järgmiste põhjendustega:
Ametikoha ümbernimetamine oli tingitud muudatustest linnavalitsuse finantsinfosüsteemi rakendamisel. Kõnealuse ametikoha eesmärgiks pole enam finantsinfosüsteemi rakendamise koordineerimine, ametikoha ülesandeks jääb finantsjärelevalve teostamine
- 1. oktoobrist 2007 moodustati linnakantselei koosseisus menetlusteenistus. Senine linnakantselei õigusteenistuse väärteomenetluse peaspetsialisti ametikoht kaotati ning selle arvel loodi menetlusteenistuse juhataja ametikoht. Menetlusteenistus loodi järgmiste põhjendustega:
Kohalikul omavalitsusel on erinevatest seadustest tulenevalt väga laialdane järelevalvepädevus, mis järelevalve teostamise kõrval tähendab rikkumiste avastamise korral ka väärteomenetluse läbiviimist. Väärteomenetluse pädevust omavad 8 linnavalitsuse osakonda. Praktikas on väärteomenetluse seadustiku kehtima hakkamisest alates linnal lasuvaid kohustusi täitnud vaid kolm osakonda (arhitektuuri ja ehituse osakond, ettevõtluse osakond ja linnamajanduse osakond) ja alates 2006. a kevadest ka linnakantselei, kui õigusteenistuse koosseisu loodi (esialgu kooseisuvälisena) väärteomenetluse peaspetsialisti ametikoht. Linnavalitsuse struktuuriüksustes töötavad ametnikud on pahatihti ülemäära hõivatud oma muude ülesannetega ja oma olemuselt keerulise väärteomenetluse läbiviimiseks ei jää piisavalt aega või jääb selleks vajaka oskustest. Tegevuse tõhustamiseks arvati mõistlikuks luua eraldi teenistus, sest väärtemenetlejatele esitatavad ülesanded ja ootused ei haaku enam hästi õigusteenistuse tööga.
- 1. oktoobrist 2007 moodustati kultuuriosakonna kultuuriteenistuse koosseisus teenistuse juhataja ametikoht ning kaotati kultuuriteenistuse koosseisust 1 peaspetsialisti ametikoht järgmiste põhjendustega:
Kultuuriosakonna kultuuriteenistuse koosseisust kaotati juhataja ametikoht 2003. a põhjusel, et osakonda asus juhtima senine kultuuriteenistuse juhataja. Kuna vastava valdkonna juhtimiseks vajalikud kompetentsid jäid niiviisi osakonda, oli võimalik osakonna tööd ümber korraldades koosseisu vähendada. Oktoobris 2007 osakonna juhataja teenistussuhe peatus ning tema ülesannetesse määrati nooroosteenistuse juhataja, kes objektiivsetel põhjustel (erialane ettevalmistus ja senine töökogemus) vajas kultuuriteenistuse valdkonna juhtimisel osakonnasiseselt tugevamat toetust. Sellest tulenevalt moodustati kultuuriteenistuse juhataja ametikoht ühe peaspetsialisti ametikoha baasil.
- 1. jaanuarist 2008 kaotatakse linnamajanduse osakonna koosseisust linnakujundusteenistus. Linnakujundusteenistuse juhataja-linnakunstniku ametikoht nimetatakse ümber linnakunstniku ametikohaks ning viiakse nimetatu koos vanemspetsialisti ametikohaga arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitektuuriteenistuse koosseisu. Linnakujundusteenistuse maastikuarhitekti ametikoht kaotatakse. Põhjendused on järgmised:
Linnakujundusteenistus eraldati arhitektuuri ja ehituse osakonnast ning viidi linnamajanduse osakonna koosseisu juulist 2006. Paraku erines linnakujundusteenistuse töö profiil teistest linnamajanduse osakonna teenistuste omast, kuna teised teenistused on täidesaatvad, aga linnakujundus loov üksus, mistõttu tekkis paratamtult segadusi tööde täitmisega. Setsap taastati endine töökorraldus, kus linnakunstnik ja reklaamilubadega tegelev vanemspetsialist töötavad arhitektuuriteenistuse koosseisus.
- 1. jaanuarist 2008 viiakse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse koosseisust linnamajanduse osakonna teedeteenistuse koosseisu kaevetööde järelevalve vanemspetsialisti ametikoht. Otsus langetati järgmiste põhjendustega:
Kaevetööde spetsialisti üleviimine on mõistlik seetõttu, et olemasolev töökoormus võimaldas spetsialistile anda ka tänavate ehitusjärelevalve lisaülesandeid, mis haakuvad otseselt praeguse kaevetööde spetsialisti tööülesannetega.
- 1. jaanuarist 2008 kaotatakse haridusosakonna raamatupidamisteenistuses 1 vanemraamatupidaja ametikoht, majandusteenistuses 1 vaneminseneri ametikoht; linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistuses 1 planeerija ametikoht; sotsiaalabi osakonna raamatupidamisteenistuses 1 vanemraamatupidaja ametikoht.
- 1. jaanuarist 2008 moodustatakse 5 uut ametikohta:
linnakantselei infotehnoloogia teenistuses 1 analüütiku ametikoht ja 1 andmeturbe peaspetsialisti ametikoht järgmiste põhjendustega:
Infotehnoloogia jaguneb kolmeks suuremaks valdkonnaks: riistvara, tarkvara ja arvutivõrgud. Iga valdkond jaguneb oma funktsionaalsuse ehk toimimise järgi veel kasutajatoe -, ülalhoiu -, turbe- ja arendusfunktsiooniks. Iga nimetatud funktsioon vajab edukaks toimimiseks spetsiifiliste oskuste ja kogemustega töötajaid. Kasutajatoe ja ülalhoiu funktsiooni toimimine on tagatud, kuid valdkondadega seotud arenduse- ja infoturbefunktsioon ei toimi üldse või siis suurte raskustega. Nii infoturbe- kui ka arendusfunktsiooni toimimise peamiseks mureks on aja puudumine, mida on vaja kulutada infosüsteemide riski-, nõuete ja kasutajavajaduste analüüsi läbiviimiseks; uute tehnoloogiatrendidega tutvumiseks ja tehnoloogiate sobivuse hindamiseks linnavalitsuse infosüsteemidega; ning partneritega suhtlemiseks. Infotehnoloogia teenistuses on kolm töötajat, kes lähtuvalt tööülesannetest ja oskustest vastutavad oma valdkonna toimimise eest ning kes peaksid kulutama rohkem aega loovale tööle:
1. Arendusjuht – tarkvara
2. Arvutivõrgu peaspetsialist – arvutivõrgud
3. Peaspetsialist-tehnik – riistvara.
Et seda võimaldada, vajab infotehnoloogia teenistus täiendavalt juurde 2 ametikohta: andmeturbe peaspetsialisti ja analüütikut. Mõlemad ametikohad peavad ümber jagama peamiselt arvutivõrgu peaspetsialisti ja arendusjuhi tööülesanded. Ülejäänud valdkondade ja funktsioonide toimine tagatakse organisatsiooniliste ümberkorraldustega.
linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuses 1 spetsialisti ametikoht ja keskkonnateenistuses 1 spetsialisti ametikoht järgmiste põhjendustega:
Liikluskorraldusteenistuse spetsialisti töökohustuste hulka kuulub liikluskorraldusvahendite (märgid ca -6000 tk , tänava sildid ca - 4500 tk, foorid, piirded jne) infobaasi korrastamine , täitmine ja muutmine vastavalt vajadusele. Teeregistris olev liiklusmärkide andmebaas ei ole käesoleval ajal täielik. Ühtlasi saaks spetsialisti kasutada tellimustööde hindade analüüsil sh ka tehtud tööde andmebaasi haldamine, bussiliikluse analüüsil ja teistel analoogsetel töödel.
Keskkonnateenistuse töömaht on korraldatud jäätmeveo käivitamisega oluliselt kasvanud. Praeguseks on uue jäätmekorralduse süsteemi rakendamist alustatud neljas piirkonnas, järgmise aasta jooksul tuleb süsteem rakendada kogu linnas. Tegemist on korraldusega, kus linn võtab halduslepingu sõlmimisega kolmandatele isikutele (Tartu elanikud, ettevõtted) kohustusi. Prügiveolepingud puudutavad sisuliselt kõiki kinnistuid ning tegelikkuses on täiendav tööjõud hädavajalik. Seose korraldatud jäätmeveo käivitamisega on suurenenud oluliselt kirjavahetus, iga avaldust tuleb menetleda, sageli kohapeal käia jm. Ilma täiendava tööjõuta ei õnnestu uue süsteemi käivitamine, elanikele ei õnnestu teha piisavat selgitustööd. Kogu uuendus muutub mõttetuks, kui ei õnnestu ainuõigust omavate firmade üle teha piisavalt tugevat ja tõhusat järelvalvet. Riigikontroll on Tartu LV tähelepanu juhtinud asjaolule, et korraldatud jäätmevedu tuleb kiiresti käivitada. Korraldatud jäätmeveo käivitamata jätmisel kaotab omavalitsus jäätmete ladestamise eest linnale laekuva saastetasu (ca 4 milj krooni aastas, tuleneb keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõust). Jäätmemajanduses seisavad lähiaastatel ees olulised tegevused – Aardlapalu prügila sulgemine, biolagunevate jäätmete käitlussüsteemi arendamine, osalemine prügila rajamises. See nõuab olulist panustamist tööjõuna ka Tartu linna poolt. Toodud tegevused ei ole nö standardtegevused, kus oleks Eestis olemas valmis kogemus – tegemist on uuendustega, milliste elluviimine võtab ametnikel rohkem tööaega kui rutiinsete, tavapäraste tegevuste elluviimine. Praegusel ajal pole linnas sisuliselt tegeletud ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimisega (sh ehitusettevõtted, meditsiiniasutused jms) – tegelikkuses oleks selle järele oluline vajadus. Keskkonna valdkonnas on (oleks) võimalik arendada palju projekte, kirjutada taotlusi või osaleda erinevates projektides partnerina. Käesoleval ajal on osalemine erinevates projektides piiratud tööjõu (aja) nappusega ning keskkonnateenistus on mitmete koostööprojektide arendamisest loobunud seoses ajapuudusega.
rahandusosakonnas 1 peaspetsialisti ametikoht järgmiste põhjendustega:
Rahandusosakonna pearaamatupidaja töö valdkond ja vastutus on oluliselt suurenenud, mille tingis riigi uue raamatupidamise arvestuse ja aruandluse süsteemi rakendumine meie LV-s, aruandlusgrupi suurenemine 20 üksuse võrra tütarde näol ning välisaudiitorite kontrollimistega seotud täiendava töömahu suurenemine. Rahandusosakond mitte ainult ei kontrolli ja konsolideeri raamatupidamisaruandlust, vaid omab ka ühte mahukamatest saldoandmikest lv 80 asutuse/struktuuriüksuse seas (st igapäevast rmtpid arvestust kannete tegemisega linnalise tähtsusega kulude-tulude üle). Samuti omab rahandusosakond koordineerivat, korraldavat ning õpetavat rolli nii konsolideeritud raamatupidamisaruandluse (lv+ tütred) kui ka eelarve ja selle täitmise arvestuse ühtse süsteemi toimimisel lv-haldusalas.
sotsiaalabi osakonna sotsiaaltööteenistuse 1 sotsiaaltöötaja ametikoht nimetatakse ümber peaspetsialisti ametikohaks järgmiste ülesannetega:
Peaspetsialisti tööülesandeks on eluasemeteenuse pakkumisega seotud töö koordineerimine teenistuses. Peaspetsialist juhendab piirkonnakeskuste sotsiaaltöötajaid sotsiaaleluruumide üürileandmisega seotud küsimustes. Teostab eluasemeteenuste ja toetavate teenuste kaardistamist, analüüsi ja arendamist. Korraldab ja menetleb sotsiaaleluruumi üürnikele suunatud teenuste hankeid. Arendab koostööd eluasemeteenuseid pakkuvate organisatsioonidega. Samuti osaleb eluasemeküsimustega tegelevate komisjonide ja töörühmade töös. Seoses kvaliteetsete eluasemeteenuste jätkuva arendamise vajadusega ja selle töö mahu kasvuga ei ole sotsiaaltööteenistuse juhil toimetulekuraskustes klientide teenuste osutamise ja arendamise probleemide kõrval võimalik eluasemeteemaga vajaliku põhjalikkusega tegeleda.
sotsiaalabi osakonna sotsiaaltööteenistuse 1 sotsiaaltöötaja ametikoht korraldatakse ümber ja muudetakse eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse sotsiaaltöötaja ametikohaks, sest
eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse töös on vaja tõhustada järelevalve mehhanismi hooldajate ja eestkostjate tegevuse üle. Hooldusvajaduse ja teenuste vajaduse hindamise protsess ja sellega saavutatud sihtrühma parem informeeritus toetustest ja teenustest on oluliselt suurendanud eakate ja puuetega inimeste vastavate taotluste hulka ja tõstnud vastava teenistuse töökoormust. 2007. aastal senini menetletud 1600-st täiendava sotsiaaltoetuse taotlustest on eakate sh puuetega inimeste poolt esitatud ligi pooled. Peamine piirkonnakeskustes tegutsevate sotsiaaltöötajate tööülesanne on töömahukas hooldusvajaduse hindamine ja hooldaja määramine. Hooldajatoetust makstakse igakuuliselt keskmiselt 3000 hooldajale, aastas vahetub keskmiselt ¼ hooldatavatest ja hooldajatest. Võrreldes 2006. a on suurenenud hooldaja määramisega ja hoolduse lõpetamisega seotud õigusaktide vormistamise ja hooldusvajaduse hindamise koormus. Seadusandlusest tulenevalt on lisandunud järgmised tööülesanded:
-Tartu linna eestkostel ja teiste eestkostel olevate piiratud teovõimega isikute varandusliku olukorra kontroll seoses eestkosteasutuse kohustuse täitmisega;
-kõrge abivajadusega isikute isikut tõendavate dokumentide vormistamine.